) § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangla tegevuse vaidlustamisel kohustuslik vaidemenetlus on ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5, mis sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse 2 määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
11. Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II 12. Kohtu hinnangul on V. Baimovi esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgiks saavutada olukord, kus kaebaja saaks endiselt Viru Vanglas suitsetada nagu enne suitsetamist keelavate/takistavate sätete jõustumist. 13.
lg 1 alusel saab kohus kohaldada esialgset õiguskaitset eeldusel, et kohtu menetluses on kaebus.
lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal. Kuna käesoleval juhul on V. Baimov esitanud Viru Vanglale suitsetamispiirangute vaidlustamiseks vaide ning kohtule teadaolevalt kestab vaidemenetlus ka käesoleva määruse tegemise ajal, siis on esialgse õiguskaitse taotlus sellega seonduvalt halduskohtus lubatav. 14.
lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
lg 3 kohaselt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse vajaduse äralangemisel läbi vaatamata. Esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eelduseks on seega ka esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui esinevad
See tähendab, et kaebaja peab vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega. 15. Kohus märgib, et kuigi esialgse õiguskaitse taotlusele ei laiene samad tõendatuse kriteeriumid nagu vaidele või kaebusele, peavad kohtule esitatavad väited olema usutavad ning
V. Baimov põhjendab esialgse õiguskaitse taotlust sellega, et ta on suitsetanud 18 aastat ning tema jaoks on sigarettidest ilmajäämine võrdne piinamisega, väga valulik nii psüühiliselt kui ka füüsiliselt. Kaebaja väitel on tal sigarettideta väga raske. Kohus märgib, et kahtlemata võib suitsetamise keelamine põhjustada kaebajale mõningaid ebamugavusi, kuid teatud ebamugavuste talumine vaidemenetluse või kohtuvaidluse ajal ei ole piisav, et pidada esialgse õiguskaitse kohaldamist asjakohaseks. Nagu kohus juba ka eelnevalt märkis, on esialgse õiguskaitse kohaldamise üheks esmaseks eelduseks see, et vastasel korral saaksid taotleja õigused pöördumatult kahjustatud ning tekkinud tagajärgi oleks raske või võimatu kõrvaldada. Kohtu hinnangul V. Baimovi taotlusest taoliste pöördumatute tagajärgede saabumist või nende saabumise ohtu ei nähtu. Kui suitsetamise keelamisega kaasneks taotluse esitajale tõendatud vahetu oht mõne õigushüve 3 kahjustumisele, näiteks isiku tervis, siis oleks kohtul põhjus kaaluda esialgse õiguskaitse kohaldamist. Käesoleval juhul see kohtu hinnangul siiski nii ei ole. Kohtule on esitatud vangla arsti poolt 29.11.2017 allkirjastatud V. Baimovi tervisetõend, mille kohaselt kaebajal ei ole nikotiinisõltuvust diagnoositus. Samuti on tõendil märgitud, et suitsetamisega seotud terviseprobleemidega meditsiiniosakonna poole pöördunud ei ole. Isiku viibimine kontrollitud keskkonnas (pikema aja jooksul) ei ole tervisetõendi kohaselt soodustanud nikotiinisõltuvuse teket.
(allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.