1-17-2181/20

1 Kriminaalasi nr 1-17-2181 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-2181 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vjatšeslav Žuravljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu VJATŠESLAV ŽURAVLJOV, isikukood 37706292212, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 26.06.2017 ja lõpp 26.06.2018 Kaitsja v.-adv. abi Kaja Kiilo RESOLUTSIOON Jätta VJATŠESLAV ŽURAVLJOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must Võru osakond (asukoht Lembitu 2a, 65608 Võru) kasuks 118,20 (ükssada kaheksateist eurot ja 20 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 19,70 eurot) eurot v.-adv. abi Kaja Kiilo poolt määratud korras süüdimõistetu Vjatšeslav Žuravljovi kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Vjatšeslav Žuravljovilt menetluskuluna kaitsjatasu 118,20 (ükssada kaheksateist eurot ja 20 senti) eurot riigituludesse v.-adv. abi Kaja Kiilo poolt osutatud õigusabi eest. Vjatšeslav Žuravljovil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355, Luminor Bank nr EE401700017002872300 või Danske Bank nr EE
2. 2 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700015499 ning selgitus: „Vjatšeslav Žuravljov, 1-17-2181, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.01.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vjatšeslav Žuravljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 01.03.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-2181 tunnistati Vjatšeslav Žuravljov süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel määrati mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Vjatšeslav Žuravljov 2-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Viru Maakohtu 10.05.2017 kohtumäärusega nr 1-17-2181 rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja pöörati täitmisele Vjatšeslav Žuravljovile Viru Maakohtu 01.03.2017 kohtuotsusega nr 1-17-2181 mõistetud karistus 1 aasta vangistust. Vjatšeslav Žuravljov kannab nimetatud karistust alates 26.06.
3. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 11 korral, neist kehtivaid karistust on 6, reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Kuritegude laad on muutunud kergemaks. Kuritegude toimepanemise ühiseks teguriks on materiaalse kasu saamise soov ning soodusteguriks sõltuvus narkootikumidest. Lühikese karistusaja tõttu ei ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud ning ta ei ole osalenud taasühiskonnastavates tegevustes. Käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane. Varasemate karistuste ajal on isik läbinud sõltlastele mõeldud erinevaid programme, osalenud tugigruppides ja riigikeeleõppes ning olnud tööga hõivatud. Kinnipeetavat ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 7 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 4 kuud vangistust. Vabanemisel asub kinnipeetav elama oma korterisse aadressil xxxx. Korteril on võlg 5509 eurot ning maja läheb lammutamisele. Esialgu saab isik paar nädalat olla vanemate juures. Isikul on põhiharidus, peale kooli läks ta tööle ega mõelnud erialaõpingutele. Ta on varasemalt läbinud vanglas keevitaja kursused ja riigikeele kursuse A1-tasemel, A2-taseme eksam on sooritamata. Vabaduses soovib isik Töötukassa kaudu saada keevitaja sertifikaati. Ametlikku töökohta ei ole kinnipeetaval olnud juba aastaid. Ta on töötanud 2 aastat ametlikult xxxx pagarina ja 2 aastat xxxx operaatorina, lisaks teinud juhutöid ehitusel. Enne vangistust oli isik töövõimetuspensionil (80%) ning sai sotsiaaltoetusi. Kinnipeetav oli arvel ka Töötukassas. Vabanemisel isikul garanteeritud töökoht puudub. Isikul on erinevad võlad kokku summas 16 506 eurot ning lisaks võlg korteri eest, mis mõjutavad tema majanduslikku toimetulekut ka peale vabanemist. Kinnipeetava lähedasteks on ema ja isa. Vanemad ei toeta poja kriminaalset mõtteviisi. Elukaaslane A. P, kellega suhe on lõppenud, on kriminaalkorras karistatud. Suhted ema-isaga, 3 lastega ja nende emadega on korras, kui isik ei tarvita narkootikume. Kahest eelmisest kooselust on kinnipeetaval 3 last. Suhete ja elustiiliga seonduvaks riskiks on mõjutatavus, sest narkootikumide tarvitamisel ja kuritegude toimepanemisel on isikule mõju avaldanud negatiivne suhtlusringkond. Riskeerivale ja hoolimatule elustiilile viitab korduv õigusvastane käitumine ja narkootikumide tarvitamine. Isikut on korduvalt karistatud ka LS rikkumise eest (sh joobes juhtimine). Probleeme alkoholiga kinnipeetav hetkel ei tunnista. Enne vangistust olevat ta alkoholi väga harva tarvitanud, peamiselt tähtpäevadel lahjat alkoholi, samuti suvel nädalas mõned pudelid õlut. Nooruses tarbis isik alkoholi oluliselt rohkem. Kinnipeetava sõnul toimus uudishimu ja sõprade mõjul esmakordne amfetamiini proovimine 21-aastaselt. Ta on proovinud ka teisi narkootikume, kuid väidetavalt need ei meeldinud. Umbes 25-aastaselt alustas ta amfetamiini süstimist regulaarselt, mida viimased aastad tarvitas igapäevaselt. Kinnipeetav on tarvitanud ka fentanüüli, on olnud ja on praegu vanglas metadooni asendusravil. Vargused on toime pandud kõik selleks, et hankida narkootikume. Tartu Vanglas on kinnipeetav olnud sõltuvusrehabilitatsiooni sektsioonis. Isik on taas motiveeritud ja valmis narkootikumidest loobuma peresidemete säilitamiseks. Kinnipeetaval on diagnoositud krooniline haigus ja narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud psüühikahäire. Vabaduses oli isikule määratud töövõimetus 80%. Käitumiselt on kinnipeetav impulsiivne, ei suuda leida alternatiive senisele käitumisele, ehkki teab ja tunnistab, et kõik probleemid tema elus on saanud alguse narkootikumide tarbimisest. Tulevikueesmärkideks on narkootikumidest loobumine, tööle asumine, tutvusringkonna väljavahetamine, laste kasvatamine, aga samad eesmärgid olid tal ka
4. aastal. Isik teadvustab kuritegeliku käitumisega seotud riske, olles valmis muutuma. Ta on seda korduvalt lubanud, kuid ikka tagasi langenud. Varasemalt on isik rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, ehkki väidetavalt enda teadmata (ei teadnud millal ja kuhu peab minema ennast märkima). Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 73%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 29%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla Vjatšeslav Žuravljovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Vjatšeslav Žuravljovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, teeb vangla ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontoll kuni 26.06.
5. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Vjatšeslav Žuravljovile KarS § 75 lg 2 p 21,4 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et taotluses on Vjatšeslav Žuravljovi lähedaste isikutena märgitud vaid tema vanemad. Vestlusest kinnipeetava emaga selgus, et vanemad ei toeta poja mitteseadusekuulekat eluviisi, kuid vabanemise järgselt nad osutavad pojale moraalset tuge ning püüavad kaasa aidata tema kohanemisele elamiseks vabaduses. Kriminaalhooldusametnikule on teada, et xxxx on palju kriminaalse taustaga ja narkootilisi aineid tarvitavaid isikuid, kes enne Vjatšeslav Žuravljovi vangistust kuulusid tema suhtlusringi. Kriminaalse taustaga ja samuti narkootilisi aineid tarvitanud elukaaslane, kelle negatiivsele mõjutusele kinnipeetav allus, on lahkunud xxxx. Taotluse andmetel asub kinnipeetav vabanemise järgselt elama korterisse aadressil xxxx. Kriminaalhooldusametnikule on teada, et korter kuulub Vjatšeslav Žuravljovile. Kodukülastuse ajal ilmnes, et korter on kahetoaline, elamiseks kõige vajalikuga sisustatud ja elamistingimused on tavapärased. Ema Galina Žuravljova väitis kodukülastuse ajal toimunud vestluses, et korterisse on mitu korda püütud sisse tungida, mistõttu väärtuslikumad ja eluks vajalikumad asjad viisid nad hoiule oma elukohaks olevasse tallu xxxx lähedal. Telefonivestluses AS xxxx töötajaga selgus, et korteril aadressiga xxxx lasub võlg 5509 eurot. Kriminaalhooldusametnikule on teada, et kortermaja aadressiga xxxx kuulub lammutamisele, kuid millal hoone reaalselt lammutatakse, selle kohta teave puudub. Galina Žuravljova sõnul esialgu, st mõne nädala jooksul peale vabanemist võib kinnipeetav elada koos nendega talus xxxx lähedal. Sel ajal on pensionäridest vanemad valmis osutama pojale materiaalset abi mõistlikkuse piirides, samuti on nad valmis kaasa aitama 4 töökoha leidmisele. G. Ž tunnistas, et kinnipeetaval on töökoha leidmine väga raske, kuna ilmselt kujuneb takistuseks kriminaalne taust. Taotluse andmetel isikul töökoht vabaduses puudub. Vabanemise järgselt on kinnipeetaval otstarbekas võtta end arvele Eesti Töötukassas ning elementaarsete eluvajaduste rahuldamiseks pöörduda toetuse saamiseks kohalikku omavalitsusse, milleks alates 01.01.2018 on Lüganuse Vallavalitsus. Kuritegevusega alustas kinnipeetav alaealisena, valdavalt on teda karistatud varguste eest. Kuritegude toimepanemine on olnud otseses seoses narkootiliste ainete tarvitamisega, mis on kestnud pikka aega (ca 20 aastat). Esimene väärteokaristus NPALS § 151 lg 1 alusel määrati 24.05.2004 ja viimane 07.03.
6. Varasema vangistuse ajal on isik olnud aktiivsel sõltuvusrehabilitatsioonil, kuna oli motiveeritud sõltuvusest vabanema, samuti omandas oskused tagasilangusest hoidumiseks, kuid peale vabanemist hakkas siiski uuesti narkootilisi aineid tarvitama. Väärteokorras on isikut karistatud kokku 39 korda, mis viitab asjaolule, et Vjatšeslav Žuravljov ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ega näe mõtet oma käitumise piiramiseks teiste heaolu nimel. Isik on korduvalt olnud allutatud käitumiskontrollile, kuid temaga on olnud probleeme. Viimane allutamine käitumiskontrollile ebaõnnestus ja karistusena mõistetud vangistus pöörati täitmisele, kuna Vjatšeslav Žuravljov ei reageerinud ühelegi kutsele kriminaalhooldusalasele kohtumisele tulemiseks ning kodukülastuste ajal ei olnud ta kättesaadav. Kinnipeetava negatiivsed hoiakud seavad kahtluse alla võimekuse ja motiveerituse tingimusteta alluda karmile korrale vabanemise järgselt vaatamata sellele, et vangistuse ajal kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Vjatšeslav Žuravljovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 26.06.
7. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata isikule KarS § 75 lg 2 p 21,4 sätestatud kohustused. Vjatšeslav Žuravljov ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Elama hakkaks ta esialgu vanemate juures, siis taastaks oma pensioni ja sotsiaaltoetused ning hakkaks elama oma korteris. Veel ei ole teada, millal maja lammutatakse. Maja on vana, hruštšovka. Kõikides püstakutes elab keegi, aga enamus elanikest on ära kolinud. Ta on aastaid tarvitanud narkootikume. Kui ta vabastatakse, siis teda hakatakse kontrollima ja see hoiab teda narkootikumidest eemal. Tal ei ole mingit soovi narkootikume tarvitada. Enne karistuse kandmisele asumist tegi ta metsas juhutöid. Tervisega seotud probleemid võimaldavad tal tööd teha. Vabaduses olles ta ei ole narkosõltuvusega ravil olnud ega psühhiaatri poole pöördunud, kuid ta on valmis vabanedes seda tegema. Vanglas ta ei tööta. Töövõimetusega seoses sai ta vabaduses pensioni. Lisaks sai ta ka sotsiaaltoetust 30 eurot ja sellest piisas äraelamiseks, kui mitte tarvitada narkootikume. Kui maja läheb lammutamisele, siis tuleb talle pakkuda uut elamist. Elukaaslast tal praegu ei ole. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Vjatšeslav Žuravljovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Vjatšeslav Žuravljovi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märkis, et Vjatšeslav Žuravljov kannab 1 aastast vangistust. Tulenevalt KarS § 76 lg 1 p 2 on formaalsed eeldused tema vabanemiseks olemas. Ta on mõistetud karistusest ära kandnud 7 kuud ja seda on rohkem kui 4 kuud. Olulisemad on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisel materiaalsed eeldused. Alati on kõige suurem küsimus see, kas isik jätkab vabanedes uute kuritegude toimepanemist või mitte. Enne tähtaega vabanemise eeldused on täidetud, kaitsealusel on olemas alaline elukoht ja toetav võrgustik vanemate näol. Elukaaslast tal ei ole, kuid elukaaslane oligi tal pigem halvale teele juhtija. Töökohta Vjatšeslav Žuravljovil ei 5 ole, kuid ta omab sissetulekut töövõimetuspensioni näol. Pensioni ja sotsiaaltoetusega ta saab hakkama juhul, kui ei tarvita narkootilisi aineid. Väga positiivne on asjaolu, et vangistuse ajal ei ole Vjatšeslav Žuravljovil ühtegi distsiplinaarkaristust, tema käitumine on olnud nõuetekohane. Isik saab käesoleval ajal narkootilise aine võõrutusravi. Viimane kuritegu on toime pandud selleks, et saada vahendeid narkootilise aine ostmiseks. Vangla iseloomustusest nähtub, et Vjatšeslav Žuravljov on valmis ja motiveeritud loobuma narkootiliste ainete tarvitamisest. Kaitsjana ta ei kahtle selles, aga see on väga raske. Kuna Vjatšeslav Žuravljov on raviga nõus, siis teeb kaitsja kohtule ettepaneku vabanemise korral allutada Vjatšeslav Žuravljov ravile, sest ainuüksi kontrollimine ei hoia isikut eemal narkootilistest ainetest. Narkootikumidest loobumine on väga pikaajaline, kaitsealusel endal oleks loobumine väga raske. Kui vaadata vangla iseloomustust, siis uute kuritegude toimepanemise protsent on väga kõrge. Kuidas see leitakse, ei oska kaitsja öelda. Suure tõenäosusega võib eeldada, et see tuleneb sellest, et isik on mitmeid kordi karistatud. Positiivne on see, et isik ei ole vägivaldne, see protsent on madal. Positiivne on ka see, et vangla on kinnitanud, et kuriteod on läinud kergemaks. See tähendab, et vangistus on isikule mõju avaldanud ja narkootilistest ainetest eemal olemine on tulemusi andnud. Kaitsja palub kohtul Vjatšeslav Žuravljov siiski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, olles nõus ka nende kohustustega, mis vangla ja kriminaalhooldaja on ette pannud ja tehes lisaks ettepaneku allutada kinnipeetav ravile, mis aitab tal loobuda narkootiliste ainete tarvitamisest. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vjatšeslav Žuravljov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6 korral, reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud sõltuvus narkootikumidest ning narkootikumide tarvitamise jätkamist pärast vabanemist võib pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Vabanemisel puudub kinnipeetaval töökoht. Erinevaid võlanõudeid on isikul 16 506 euro ulatuses ning lisaks veel võlg korteri eest 5509 eurot. Arvestades seda, et kuritegusid on kinnipeetav toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil, puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetava puhul suhete ja elustiiliga seonduvaks riskiks ka mõjutatavus, kuna narkootikumide tarvitamisel ja kuritegude toimepanemisel on isikule mõju avaldanud negatiivne suhtlusringkond. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta ka seda, et käesolev karistus, 1 aasta vangistust, mõisteti Vjatšeslav Žuravljovile Viru Maakohtu 01.03.2017 otsusega esialgselt tingimisi, kuid on kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel Viru Maakohtu 10.05.2017 määrusega täitmisele pööratud, kuna Vjatšeslav Žuravljov eiras registreerimiskohustust ning polnud ka kodukülastuste ajal kriminaalhooldusametnikule kättesaadav, mistõttu ühtegi kriminaalhooldusalast kohtumist temaga ei toimunud. Pärast kohtuotsuse tegemist karistati teda 07.03.2017 väärteokorras NPALS § 151 lg 1 järgi. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik tingimisi enne tähtaega vabanemise korral suudab täita kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning katseaja edukalt läbida. Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud Vjatšeslav Žuravljovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. 6 Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et tema käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Samuti selle, et tal on vabanemisel olemas elukoht ja vanemate toetus. Lisaks on kinnipeetav enda sõnul motiveeritud hoiduma narkootikumide tarvitamisest, soovib asuda tööle, vahetada välja oma tutvusringkond ning osaleda laste kasvatamises, kuid vangla iseloomustusest nähtuvalt on isikul olnud samad eesmärgid ka
8. aastal. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. abi Kaja Kiilo, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 142,20 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kaitsja taotluse kohaselt osales ta kohtuistungil 26.01.2018 kell 10.0010.45 ning taotleb tasu 1 tunni eest. Kohtuistungi protokolli kohaselt algas kohtuistung kell 10.00 ning lõppes 10.
9. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg 4 kohaselt kohtuistungil osalemise eest arvestatakse tasu 30 minuti kaupa ja lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Tasu arvestamisel lähtutakse menetlusosalistele teatavaks tehtud kohtuistungi alguse ja istungiprotokollis märgitud kohtuistungi lõpu kellaajast. Eeltoodust tulenevalt on kaitsjal õigus kohtuistungil osalemise eest saada tasu 0,5 tunni eest, s.o summas 20 eurot, mitte 1 tunni eest summas 40 eurot nagu taotluses märgitud. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus väljamõistmisele kuuluvat tasu ning leiab, et tasutaotlus on põhjendatud osaliselt summas 118,20 eurot. Kaitsjatasu kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
10. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik