← Eesti

2-18-966/4

Obsah (6)§ 340§ 475§ 477§ 371§ 662§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-18-966 Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2018. a, Tallinn Kohtukoosseis Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Gaida Kivinurm, Kaupo

) § 371 lg 1 p 4 alusel ja jättis avaldaja menetluskulud tema enda kanda.

  1. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole eluliselt usutav, et vajadus muuta oma elukohta ilmnes avaldajale alles käesoleval hetkel ning kinnisvaramaakleri litsents on saadud alles pärast tsiviilasjas nr 2-17-20 lahendi tegemist. 12.06.
  2. a määrusest nähtuvalt on isa avaldanud kahtlust, et hooldusõigust viibimiskoha osas soovitakse tulenevalt soovist sõita elama USA-sse ning ema kinnitusel piisas lapse huvide kaitseks sellest, kui hooldusõigust piiratakse Eesti Vabariigi piiridega. Oma menetlusõigusi heauskselt kasutav isik oleks pidanud tsiviilasjas nr 217-20 vaidluse käigus tooma välja asjaolud, millele on tuginetud käesolevas avalduses. Seega ei ole selliste asjaolude väljatoomine vaid pool aastat peale varasema lahendi tegemist oma menetlusõiguste heauskne kasutamine.
  3. Avaldaja taotles ka asjas nr 2-17-20 ühise hooldusõiguse lõpetamist sh viibimiskoha osas ilma piiramata seda Eesti Vabariigi piiridega. Sisuliselt on kohus 12.06.
  4. a määruses juba praegu esitatud nõude läbi vaadanud andes emale ainuhooldusõiguse vaid Eesti Vabariigi piires. Avaldaja kohtumäärust vaidlustanud ei ole. Kohus leiab, et sama nõude esitamine kohtusse 6 kuud hiljem ei ole põhjendatud, kuna asjaolud ei ole muutunud. Kohus on juba samas nõudes lahendi teinud ning kohtulahend on jõustunud. Lähtudes eeltoodust keeldus kohus avalduse menetlusse võtmisest. Määruskaebus 2

(5)
  1. Avaldaja esitas maakohtu määrusele 01.02.
  2. a määruskaebuse, milles palub maakohtu 23.01.
  3. a määruse tühistada ja võtta avaldus menetlusse. Lisaks taotles avaldaja võtta vastu määruskaebusele lisatud tõendid.
  4. Kaebuse põhjenduste kohaselt oleks pidanud maakohus

§ 340

¹ lg 1 alusel andma avaldajale võimaluse oma väidete täiendavaks põhjendamiseks või tõendamiseks. Maakohus on jätnud arvestamata asjas määrava tähtsusega asjaolud, sh tõsiasja, et ei lapsel, emal ega ema elukaaslasel ei ole Eesti Vabariigi kodakondsust, millest tulenevalt võivad asjaolud, millele tuginedes tegi kohus 12.06.

  1. a hooldusõiguse üleandmise määruse, muutuda igal ajal. Käesolevalt avalduse aluseks olevad asjaolud on selgunud novembris
  2. a, seega peale 12.06.
  3. a määruse tegemist. Ainuüksi puudutatud isiku I kahtlus, et avaldaja võib koos lapsega sõita Ameerika Ühendriikidesse elama, ei saa olla aluseks hooldusõiguse muutmise avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Enne ega 12.06.
  4. a kohtumääruse tegemise ajal ei olnud avaldajal soovi ega võimalust kolida Ameerika Ühendriikidesse ja seda just põhjendusel, et avaldaja elukaaslasel ei olnud seal reaalset töökohta ning pooled püüdsid luua ühist elu Eesti Vabariigis. Seetõttu ei vaidlustanud avaldaja ka 12.06.
  5. a kohtumäärust. Kohus ei ole 23.01.
  6. a kohtumääruses põhjendanud, millised argumendid tõendavad kohtu arvamust, et vaidluse asjaolud ei ole 12.06.
  7. a kohtulahendi tegemise järgselt muutunud. Määruskaebuse esitaja ei saanud eeldada, et maakohus ei usu avaldaja väiteid asjaolude muutumise kohta peale 12.06.
  8. a kohtulahendi tegemist, mistõttu ei saanud määruskaebuse esitaja ette näha vajadust koos avaldusega tõendite esitamiseks. Seega esitab avaldaja tõendid (reisidokumendid, mis tõendavad avaldaja ja tema elukaaslase reisimist Ameerika Ühendriikidesse novembris
  9. a, st peale 12.06.
  10. a kohtumääruse tegemist, ja avaldaja elukaaslasele tehtud tööpakkumine) koos määruskaebusega paludes võtta need asja menetluse juurde. Menetluse edasine käik
  11. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
  12. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga ning Kohtute Infosüsteemi vahendusel tsiviilasjas nr 2-17-20 esitatud menetlusdokumentidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§-de 659 ja 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja saata maakohtule tagasi avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks vajalike toimingute tegemiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada. 11.

§ 475

lg 1 p-i 8 kohaselt vaadatakse hagita asjana läbi hagita perekonnaasjad, milleks on perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 alusel ka käesolevalt esitatud avaldus.

§ 477

lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 12. Maakohus jättis avalduse menetlusse võtmata

§ 371

lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Õige on, et

§ 371

lg 1 p-st 4 tulenev asja korduva menetlemise keeld on hagi lubatavuse eeldus, mida kohus peab kontrollima omal algatusel. Seega tuleb

§ 371lg 1 p 4 kohaselt 3

(5)kontrollida, et avaldaja poleks esitanud sama nõuet ehk menetluslikku taotlust ja põhjendanud seda sama tegeliku elu juhtumiga (faktikogumiga), mis jõustunud lahendiga lõppenud tsiviilasja nr 217-20 menetluses (vrdl nt RKTKo 28.11.2005, 3-2-1-122-05, p 15; RKTK m17.01.2011, 3-2-1148-10, p-d 10 ja 11).
  1. Tsiviilasjas nr 2-17-20 menetles maakohus OG 22.02.
  2. a vastuavaldust, milles paluti lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes osaliselt ja määrata lapse emale ainuhooldusõigus lapse elu- ja viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes. Harju Maakohtu 12.06.
  3. a tsiviilasjas nr 2-17-20 tehtud ja 19.07.
  4. a jõustunud kohtumääruse resolutiivosa p-ist 1 nähtuvalt rahuldas maakohus OG avalduse. Osundatud kohtumääruse p-ides 2 ja 3 määras maakohus lõpetada OG ja AK ühine isikuhooldusõigus lapse XX suhtes osaliselt ning anda avaldajale üle ainuhooldusõigus XX elu- ja viibimiskoha määramise osas Eesti Vabariigi piires, samuti XX hariduse ja tervise küsimustes.
  5. 19.01.
  6. a on OG esitanud Harju Maakohtule avalduse, mille resolutiivosa p-ides 1 ja 2 palub OG lõpetada väljaspool Eesti Vabariiki kehtiv OG ja AK ühine isikuhooldusõigus lapse XX elu- ja viibimiskoha määramise õiguse osas ning anda OGle täiendavalt üle XXi elu- ja viibimiskoha määramise õigus ilma geograafilise piiranguta. Avalduse põhjenduste kohaselt sai avaldaja Ameerika Ühendriikide kodanikust elukaaslane pärast nende ühist külaskäiku elukaaslase kodulinna novembris
  7. a Ameerika Ühendriikides tasuva tööpakkumise kinnisvaramaaklerina ning avaldaja soovib kooselu jätkamiseks koos lapsega oma elukaaslasele järgneda. Tsiviilasjas nr 2-17-20 esitatud vastuavalduses OG nimetatud asjaoludele ei tuginenud ning avaldusest nähtuvalt on esitatud asjaolud tekkinud novembris
  8. a s.o. pärast tsiviilasjas nr 2-17-20 menetletud OG vastuavalduse lahendamist. Eeltoodust tulenevalt ei olnud antud juhul Ringkonnakohtu arvates maakohtul alust

§ 371

lg 1 p-i 4 alusel avalduse menetlemisest keelduda, sest avaldaja ei ole põhjendanud oma menetluslikku taotlust sama tegeliku elulise olukorraga, vaid on esile toonud avalduse esitamise tinginud muutunud asjaoluna, et avaldaja elukaaslane on saanud pärast maakohtu määruse tegemist ja jõustumist tasuva tööpakkumise Ameerika Ühendriikides, mis on määravaks põhjuseks elukohariigi muutmiseks. Seega tuleb maakohtul võtta seisukoht avaldaja menetlusliku taotluse osas 19.01.

  1. a avalduses esitatud asjaolude alusel.
  2. Maakohus on avaldajale ette heitnud menetlusõiguste mitte heauskset kasutamist ja märkinud justkui poleks eluliselt usutav, et avaldajale ilmnes elukoha muutmise vajadus alles käesoleval ajal, kuigi avaldaja ja tema elukaaslane on koos elanud juba poolteist aastat ning et avaldaja elukaaslane sai kinnisvaramaakleri litsentsi pärast tsiviilasjas nr 2-17-20 lahendi tegemist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu seisukoht asjakohatu, sest avalduse asjaolude kohaselt on elukoha muutmise otsus seotud konkreetse tööpakkumise saamisega, milleks avaldaja elukaaslasel on kvalifikatsioon. Avalduses ei ole märgitud, et avaldaja elukaaslane sai kinnisvaramaakleri litsentsi pärast tsiviilasjas nr 2-17-20 lahendi tegemist ning see ei oma ka tähtsust, sest litsentsi omamine ei too iseenesest töökohta, vaid võib olla töö saamise eelduseks.
  3. Eeltoodud põhjendusel tuleb Harju Maakohtu 23.01.
  4. a kohtumäärus menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada ja saata tagasi maakohtule uuesti asja menetlusse võtmise otsustamiseks.
  5. Määruskaebusega koos on OG esitanud tõendid tema ja tema elukaaslase reisi osas Ameerika Ühendriikidesse
  6. a novembris ning 27.11.
  7. a dateeringuga kirja elukaaslasele tehtud tööpakkumise kohta.

§ 662lg 3 alusel määrab ringkonnakohus esitatud tõendid toimikusse võtta ning maakohtul tuleb avalduse menetlusse võtmise otsustamisel nendega arvestada. 4

(5)
  1. Seoses määruse tühistamisega ja tsiviilasja saatmisega tagasi maakohtule ei määra kolleegium menetluskulude jaotust. Menetluskulud jaotab maakohus menetlust lõpetavas lahendis.
  2. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse tühistamise peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (

§ 696lg 1). Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.