Obsah (12)

§ 200§ 199§ 209§ 215§ 349§ 63§ 64§ 68§ 65§ 16§ 25§ 201

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. november 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-4268 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sar

§ 200

lg 2 p 4,7,8,9, § 199 lg 2 p 4,7,8, § 215 lg 2 p 1,2, § 349 ja § 209 lg 2 p 1,4 – § 25 lg 2 järgi ning Vjatšeslav Moltšanovi süüdistuses

§ 200

lg 2 p 4, 8, § 349 ja § 209 lg 2 p 1,4 – § 25 lg 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. augusti 2017 otsus Apellatsiooni esitajad Süüdistatav Sergei Jegorov ja tema vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin Süüdistatav Vjatšeslav Moltšanov kaitsja Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Jaanika Kõrgmaa Süüdistatav Sergei Jegorov isikukood 38901232241; elukoht XXXX varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral; tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin Süüdistatav Vjatšeslav Moltšanov isikukood 37904262212; elukoht XXXX varem kriminaalkorras karistatud neljal korral; tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja Vandeadvokaat Tatjana Massalina RESOLUTSIOON
2. Jätta Viru Maakohtu
3. augusti 2017 otsus muutmata ning apellatsioonid rahuldamata.
4. Määrata Advokaadibüroole Lillo&Lõhmus (Narva osakond) vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugini poolt süüdistatav Sergei Jegorovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 288 eurot, sealhulgas käibemaks 48 eurot.
5. Välja mõista Sergei Jegorovilt menetluskulu 288 eurot Eesti Vabariigi kasuks kaitsjale makstud tasu katteks.
6. Sergei Jegorovilt väljamõistetud summa 288 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest kohtuotsusele lisatud makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
7. novembril 2017 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates
8. novembrist
9. Süüdistus
10. Sergei Jegorovit süüdistatakse

§ 200

lg 2 p 4,7,8,9, § 199 lg 2 p 4,7,8, § 215 lg 2 p 1,2, § 349 ja § 209 lg 2 p 1,4 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Neist on vaidlustatud alljärgnevad: 2. Süüdistus

§ 199

lg 2 p 4,7 järgi selles, et tema, olles varem toime pannud varguse ja röövimise, ööl vastu 01.03.2015, tegutsedes koos V.K. ja M.G., võõra vallasasja omastamise eesmärgil, varastas Sillamäe linnas XXX juurest OÜ-le E. kuuluva paadi maksumusega 300 eurot. 3. Süüdistus

§ 200

lg 2 p 4,7,8,9 järgi selles, et tema, olles varem toime pannud röövimise, 02.03.2015 kella 20.30 paiku, varjates nägu maskiga, tungis koos V.K. ja M.G. võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil kallale Sillamäel X asuva OÜ N. pandimaja töötajale S.K. , pritsides viimase silmadesse gaasi ja lüües teda rusikatega vastu pead, tekitades seeläbi kannatanule füüsilist valu. Sel ajal, kui S. Jegorov hoidis S.K. pandimaja eesruumis kinni, M.G. koos V.K. ga, kasutades kannatanult võetud võtmeid, tungisid pandimajja, kust hõivasid kaheksa mobiiltelefoni, mille väärtuseks kokku oli 600 eurot, fotoaparaadi Nikon L27 maksumusega 30 eurot ja sularaha summas 1540 eurot. 4. Süüdistus

§ 209

lg 2 p 1,4 – § 25 lg 2 järgi selles, et tema, olles varem toime pannud 2 varguse ja röövimise, 31.05.2015 kella 15.30 paiku, viibides AS-i K. kontoris aadressil XX, Jõhvi, tegutsedes koos Vjatšeslav Moltšanoviga teisele isikule varalise kahju tekitamise eesmärgil, esitles end AS-i K. töötajale J.G. , esitades J.G. le kuuluva ID-kaardi nr-ga AA0193251, mille oli talle andnud V. Moltšanov liisingulepingu vormistamiseks. Seeläbi proovis S. Jegorov vormistada liisingulepingut J.G. nimele sülearvuti ostmiseks maksumusega vahemikus 459 – 599 eurot, mille oli ostuks välja valinud V. Moltšanov. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna AS-i K. töötaja, leides, et S. Jegorov ei sarnane ID-kaardil oleva J.G. fotoga, nõudis süüdistatavalt lisadokumendi esitamist. 5. Vjatšeslav Moltšanovit süüdistatakse

§ 200

lg 2 p 4, 8, § 349 ja § 209 lg 2 p 1,4 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Neist on vaidlustatud alljärgnev: 6. Süüdistus

§ 200

lg 2 p 4,8 järgi selles, et tema, olles varem toime pannud väljapressimise, 30.05.2015 kella 03.00 paiku, viibides aadressil XXX, Sillamäe, tegutsedes võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, pritsis gaasiballoonist J.G. silmadesse gaasi ja lõi teda elektrišokkeriga kaela pihta, st vägivallaga ja relvana kasutatava muu eseme kohaldamisega omastas kannatanule kuuluva mobiiltelefoni Sony Xperia maksumusega 600 eurot, telefoni mälukaardi maksumusega 16 eurot, rahakoti maksumusega 12 eurot koos sisuga, mille väärtuseks oli 32,92 eurot ja JBL kõrvaklapid väärtuses 20 eurot. Maakohtu otsus 7. Viru Maakohtu 11.08.2017 otsusega mõisteti S. Jegorov

§ 215

lg 2 p 1,2 ja

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi (ööl vastu 02.03.2015 toime pandud varguse episood) õigeks.

8. S. Jegorov mõisteti süüdi

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi (ööl vastu 01.03.2015 toime pandud varguse episood) ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust;

§ 200

lg 2 p 4,7,8,9 järgi ning mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust;

§ 349

ja § 209 lg 2 p 1,4 – § 25 lg 2 järgi ning mõisteti

§ 63

lg 1 alusel karistuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 6 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning S.

Jegorovile mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. 9. Sama otsusega mõisteti V. Moltšanov süüdi

§ 200

lg 2 p 4,8 järgi ning mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust;

§ 349

ja § 209 lg 2 p 1, 4 – § 25 lg 2 järgi ning mõisteti

§ 63

lg 1 alusel karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 28.06.2016 otsusega mõistetud 4 kuud vangistust ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõisteti V. Moltšanovile liitkaristuseks 4 aastat vangistust.

1. Kannatanu J.G. tsiviilhagi rahuldati ja mõisteti V. Moltšanovilt välja 680,92 eurot.
2. Vaidlustatud süüdistuste tõendatus maakohtu otsuses on järgmine:
3. S. Jegorov eitab ööl vastu 01.03.2015 paadi varguses osalemist. Tema ütlused on ümber lükatud tunnistaja V.K. ütlustega, kes kinnitab, et paadi varastasid nad kolmekesi koos, st tema, S. Jegorov ja M.G. . Nad tahtsid paadi metalli kokkuostu viia, kuid algul viisid selle autoga ühte kohta, kust paat kaduma läks. Kannatanu esindaja V.G. ütlused kinnitavad, et paat varastati ööl vastu 01.03.2015 ning mingi aeg hiljem talle helistati politseist, et paat saadi kätte ning see tagastati nende firmale.
4. Maakohtu hinnangul on tunnistaja V.K. ja OÜ E. seadusliku esindaja V.G. ütlustega tõendamist leidnud, et S. Jegorov täitis enda tegevusega süüdistuses toodud ajal ja kohas

§ 199lg 2 p 4,7,8 koosseisu, kuna võttis koos V.K.

ja M.G. Sillamäel XX maja juurest paadi, 3 mis oli tema jaoks võõras. Ta lõpetas senise valdaja OÜ E. valduse ja kehtestas uue valduse ilma senise valdaja nõusolekuta ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Samuti on eeltoodud tõenditega tõendatud, et S. Jegorov sai selle vallasasja üle tegeliku võimu ja tal oli ära võetud vallasasja suhtes valitsemissoov, sest kuriteo toimepanijad soovisid teenida metalli müügist raha. S. Jegorov tegutses varguse toimepanemisel vähemalt otsese tahtlusega. Seega on süüdistatav enda tegevusega täitnud talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud (maakohtu otsus lk 7-9).

1. S. Jegorov eitab 02.03.2015 kella 20.30 paiku pandimajas toimepandud röövimises osalemist. Tema ütlused on ümber lükatud tunnistaja V.K. ütlustega, kes kinnitab, et röövimise panid nad toime kolmekesi koos, st tema, S. Jegorov ja M.G. , kusjuures ettepaneku selliseks tegutsemiseks tegi S. Jegorov. Vägivalda kannatanu S.K. suhtes kasutas samuti S. Jegorov, lastes kannatanule gaasi näkku ja hoides teda kinni ning sulges ta suu, et ta ei saaks karjuda. Tunnistaja V.G. (endine V) kinnitab, et kuulis pealt, kui räägiti röövimise plaanist ning selle autor oli S. Jegorov. Kannatanu S.K. ütluste kohaselt oli tema arvates S. Jegorov see, kes talle gaasi näkku lasi ja lõi ning seejärel kinni hoidis. Kannatanu ütlusi kinnitavad tunnistaja V.K. ütlused, et vägivalla tarvitajaks oli S. Jegorov. Kannatanu OÜ N. esindaja O.I. ütluste kohaselt sündmuskohale jõudes ta nägi, et S.K. nägu oli sinine ning ta rääkis, et 3 isikut röövisid pandimaja ja teda löödi väga jõhkralt. Tunnistaja O. K hiljem M.G. rääkis, et S. Jegorov pingutas röövimise ajal üle, sest lõi naisterahvast kannatanut. Tunnistaja A. G. kinnitab, et ta üüris korterit välja ja seal peeti isikuid kinni ning leiti pandimajast röövitud esemeid. Tunnistaja A.J. , kes on S. Jegorovi vend, viimane rääkis, et ta peeti seoses pandimaja röövimisega politsei poolt kinni, kuid vahi alla ei võetud. S. Jegorov ei eitanud, et ta röövimises osales, kuid üksikasju ei avaldanud.
2. Maakohtu hinnangul on tunnistaja V.K. ütluste, mis on kooskõlas 21.05.2015 ütluste ja olustiku seostamise protokolliga (tl 198-201), tunnistaja V.G. (endine V) ütluste, 04.03.2015 äratundmiseks esitamise protokolli (tl 68-71), kannatanu S.K. ütluste ja tema 02.03.2015 läbivaatuse protokolli (tl 24-25), kannatanu esindaja O.I. , tunnistajate O.K. ja A.G. ütlustega, 03.03.2015 läbiotsimise protokolli ning selle juures oleva fototabeliga (tl 30-59), tunnistaja A. J ütlustega, 02.03.2015 sündmuskoha vaatlusprotokolli (tl 26-29) ja 04.03.2015 vaatlusprotokolli koos fototabeliga (tl 72-147) kogumis tõendamist leidnud, et S. Jegorov osales 02.03.2015 kella 20.30 paiku aadressil X , Sillamäe röövimises, kus kannatanu S.K. kehalise väärkohtlemise abil suruti maha tema vastupanu ning võeti ära võõraid vallasju ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Maakohtu hinnangul pani S. Jegorov röövimise toime kavatsetult

§ 16lg 2 tähenduses.

Maakohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ning S. Jegorov pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja grupis. Kuna teda on varasemalt karistatud röövimise toime panemise eest (Viru Maakohtu 17.05.2011 otsus), käesolev kuritegu on toime pandud sissetungimise läbi ja kasutades relva, siis tuleb S. Jegorovi poolt toime pandud kuritegu kvalifitseerida

§ 200lg 2 p 4,7,8,9 järgi (maakohtu otsus lk 12-18).

1. S. Jegorov eitab 31.05.2015 kella 15.30 paiku AS-i K. kontoris kelmuse katse toimepanemist. Tema ütlused on ümber lükatud tunnistaja L. R ütlustega, kelle kui klienditeenindaja poole pöördus klient (S. Jegorov), kes tahtis arvutit liisida. Klient andis talle laenutaotluse vormistamiseks ID kaardi, kuid tunnistajale tundus, et isiku foto ei vastanud isikule. Sama tundus ka teisele klienditeenindajale, s.o tunnistaja T. V. L. R hakkas kliendilt lisaandmeid küsima ja palus mõnda teist dokumenti esitada, mille peale klient jättis ID kaardi sinna ning ise lahkus. Kogu sündmus on jäädvustatud ka videosalvestisele (lk 159-165). Tunnistaja P. T kinnitab, et ta sõitis koos S. Jegorovi ja V. Moltšanoviga Jõhvi ühe kaupluse juurde, kuid tema jäi tänavale ootama. Varsti S. Jegorov ja V. Moltšanov tulid kauplusest välja ning V. Moltšanov 4 ütles S. Jegorovile, et see on ohmu, ei osanud klienditeenindajaga käituda ning pettus tuli välja. Neil oli ühe teise isiku ID kaart, millega taheti mingit tehnikat liisida. V. Moltšanov on selle süüdistuse omaks võtnud.
2. Maakohtu hinnangul on tõendatud, et S. Jegorov on toime pannud

§ 209lg 2 p 1,4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

S. Jegorovi selgitused erinevates menetlusstaadiumites antud ütluste erinevuse kohta ei ole arusaadavad ega usutavad ning arvestades mitmete vastuolude esinemist tema kohtueelsel uurimisel ja kohtus antud ütluste vahel, leiab maakohus, et S. Jegorovi ütlused, kui ebausaldusväärsed, tuleb tõendikogumist täielikult välja jätta, kuna need on vastuolus teiste, kohtu poolt usaldusväärseks peetavate tõenditega (maakohtu otsus lk 1920).

§ 209lg 2 p 1,4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine S.

Jegorovi poolt on tõendamist leidnud 26.08.2015 asitõendi vaatlusprotokolli ning selle juures oleva fototabeli (tl 159-165) ning tunnistajate P. T, L. R ja T. V ütlustega. Samuti haakuvad eeltoodud tõenditega ka kaassüüdistatava V. Moltšanovi ütlused. Maakohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ning S. Jegorov pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena.

§ 25

lg 4 kohaselt kaastäideviimise korral algab süüteokatse hetkest, mil vähemalt üks isikutest vastavalt kokkuleppele vahetult alustab süüteo toimepanemist. Antud juhul S. Jegorov asus kelmust toime panema, esitades selleks võõra ID kaardi müüjale. Kelmus jäi aga süüdistatavatest sõltumatute asjaolude tõttu katse staadiumisse, sest müüja arvates klient ei olnud see isik, kelle ID kaardi ta esitas. S. Jegorov pani kelmuse katse toime kavatsetult, sest ta seadis enda eesmärgiks kelmuse toimepanemise ja pidas võimalikuks, et tal õnnestub kelmuse teel vormistada liisinguleping sülearvuti liisimiseks. Eeltoodut arvesse võttes leidis maakohus, et kuna süüdistatava poolt toime pandud kelmus jäi katse staadiumisse, süüdistatav on varasemalt toime pannud röövimise ja kuritegu on toimepandud grupis koos V. Moltšanoviga, tuleb S. Jegorovi pool toime pandud kuritegu kvalifitseerida

§ 25lg 2 - § 209 lg 2 p 1, 4 järgi (maakohtu otsus lk 19-23).

1. V. Moltšanov eitab 30.05.2015 kella 03.00 paiku XX, Sillamäel J.G. suhtes röövimise toimepanemist. Tema ütlused on ümber lükatud kannatanu J.G. ütlustega, kes kinnitab, et V. Moltšanov lasi talle pipragaasi näkku ning hakkas tema asju ära võtma, kannatanu osutas vastupanu ja siis V. Moltšanov lõi teda elektrišokkeriga kaela pihta ning võttis ära tema telefoni, pangakaardi ja ID kaardi ning kõrvaklapid. Ta tunneb V. Moltšanovi ära välimuse, kasvu ja hääle järgi. Pärast seda sündmust V. Moltšanov kirjutas talle 28.08.2015 Facebookis vabandused ja tahtis ära leppida ning oli nõus kogu kahju hüvitama. Kannatanu kehavigastusi kinnitab isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (lk 149-153). Tunnistaja E. F kinnitab, et kannatanu sündmuskohal avaldas talle, et talle lasti gaasi näkku ja teda rööviti, st võeti telefon ära.
2. Maakohus tuvastas, et tõendamist on leidnud V. Moltšanovi poolt just

§ 200lg 2 p 4,8 järgi kvalifitseeritava, mitte aga mõne teise kuriteo toimepanemine.

V. Moltšanov on väitnud, et kannatanu küsis temalt 20 eurot võlgu, mille süüdistatav oli nõus talle andma, kui ta jätab talle pandiks oma mobiiltelefoni ning ID-kaardi koos rahakotiga. Võlgu oleva summa pidi kannatanu V. Moltšanovile tagastama järgmisel päeval, kuid kannatanu ei võtnud süüdistatavaga ühendust, mistõttu viis V. Moltšanov kannatanu mobiiltelefoni pandimajja. Maakohtu hinnangul V. Moltšanov, tunnistades ennast süüdi kannatanu J.G. vara omastamises, ei ole andnud tegelikkusele vastavaid ütlusi. V. Moltšanovi ütlused ei haaku teiste maakohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega ning süüdistatava ütlused ei ole eluliselt usutavad, arvestades seda, et kannatanult võeti ära kõik väärtuslikud esemed, sh mobiiltelefon maksumusega 200 eurot. Samas kui laenusummaks oli vaid 20 eurot ning süüdistatav ei mäleta, mis põhjusel oli kannatanul vaja öisel ajal võõralt inimeselt raha laenata. 20. Maakohtu hinnangul on V. Moltšanovi süü tõendamist leidnud kannatanu J.G. ütlustega. 5 Maakohus, hinnates kannatanu selgitusi, leiab, et kannatanu on arusaadavalt ja usutavalt selgitanud erinevusi enda kohtueelsel uurimisel ja maakohtus antud ütluste vahel ning ei esine selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse pidada tema kohtuistungil antud ütluseid ebausaldusväärseteks. Üldteada asjaoluna leidub inimesi, kes on välimuselt ja hääle poolest sarnased ning arvestades seda, et kannatanu nägi öisel ajal röövijat lühikese aja jooksul, siis on erinevused tema kohtueelsel uurimisel ja kohtus antud ütluste vahel röövija isiku kohta selgitatavad inimliku eksimusena. Samuti on kuriteo toimepanemine V. Moltšanovi poolt tõendatud ka 30.05.2015 isiku läbivaatuse protokolli ning selles juures oleva fototabeliga (tl 149-153), väljatrükkidega suhtlusvõrgustikust Facebook (tl 154-158), laenulepingu koopiaga, mille kohaselt pantis V. Moltšanov kannatanult röövitud mobiiltelefoni (tl 148) ja tunnistaja E. F ütlustega. Maakohtu hinnangul pani V. Moltšanov röövimise toime kavatsetult

§ 16lg 2 tähenduses.

Maakohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ning V. Moltšanov pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena. Eeltoodut arvesse võttes leidis maakohus, et kuna V. Moltšanovit on varasemalt juba röövimise eest karistatud (Viru Maakohtu 10.06.2009 otsus) ning käesolev kuritegu on toime pandud relvana kasutatavate esemetega (gaasiballoon ja elektrišokker), siis tuleb V. Moltšanovi poolt toime pandud kuritegu kvalifitseerida

§ 200lg 2 p 4, 8, järgi (maakohtu otsus lk 23-26).

S. Jegorovi kaitsja advokaat I. Belugini apellatsioon 21. Apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist S. Jegorovi süüdi tunnistamises ja karistamises

§ 199

lg 2 p 4,7 (paadi vargus) ja § 200 lg 2 p 4,7,8,9 järgi ning lõpliku karistuse osas. Tühistatud osas taotletakse asja maakohtule uueks arutamiseks saatmist.

1. Kaitsja hinnangul ei ole S. Jegorovi süü paadivarguse toimepanemise osas tõendatud. S. Jegorov ei ole ennast selles süüdi tunnistanud, kuna ta ei osalenud paadi varguses. Kaitsja on seisukohal, et tunnistaja V.K. ütlustest ei ole võimalik järeldada, et S. Jegorov võttis osa paadi vargusest. V. K ei seletanud, mis viisil ja milles seisnes S. Jegorovi osavõtt paadi vargusest. V. K ei ole kirjeldanud S. Jegorovi tegevust, mis olnuks suunatud paadi varguse toimepanemisele või tema kooskõlastatud tegevusele koos V.K. , M.G. ja M. G. V. K on kirjeldanud D. G osavõttu vargusest, kuid S. Jegorovi osas vaid väitnud, et ka tema osales varguses. V.K. ütlused on pigem paljasõnaline rõõnamine, kui S. Jegorovi süü tõendamine. Isegi kui S. Jegorov jalutas tol õhtul koos V.K. , M.G. ja D. G ning kuulis paadivarguse kavatsusest, olles varguse toimepanemise koha lähedal, siis iseenesest eeltoodu ei kinnita S. Jegorovi osavõttu paadivargusest. V.K. , kes oli alkoholijoobes, võis ekslikult pidada S. Jegorovit varguses osalejaks. Kaitsja on seisukohal, et V.K. ütlused S. Jegorovi osavõtu kohta paadivargusest on paljasõnalised ning tuleb tõlgendada S. Jegorovi kasuks.
2. Kannatanu OÜ E. seadusliku esindaja V.G. sõnul kaalub paat umbes 100 kg ning et seda on võimalik kahekesi autole tõsta. Seega saab V.G. ütlustest järeldada, et S. Jegorovi osavõtt paadi vargusest ei olnud vajalik ning et V. K, M.G. ja D. G võisid kolmekesi paadi vargusega hakkama saada.
3. Kaitsja arvates kohtu järeldused S. Jegorovi süüst varguse toimepanemises ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, mis on KrMS § 339 lg 1 p 8 sätete rikkumine ning toob endaga kaasa kriminaalasja saatmise maakohtule uueks arutamiseks.
4. Samuti ei ole kaitsja hinnangul tõendamist leidnud ka S. Jegorovi poolt

§ 200lg 2 p 4,7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine.

S. Jegorov ennast selles süüdi tunnistanud ei ole.

1. Maakohus leidis, et S. Jegorov on andnud tegelikkusele mittevastavaid ütluseid, kuna need on vastuolus tunnistajate V.K. ja V.G. ütlustega. Lisaks ei ole maakohtu hinnangul S. Jegorovi 6 ütlused eluliselt usutavad ka selles osas, et pärast röövi, olles kriminaalasja materjalide kohaselt saanud väärtuslikke vallasasju ja raha, kutsus M. G süüdistatava Narva, et asuda seal ehitustöid tegema. Nimetatu on vastuolus ka tunnistaja A. M ütlustega, kellele oli M.G. öelnud, et peab Narva minema, kuna tema isa ei ole nõus tema viibimisega viimase korteris. Kaitsja leiab, et M.G. soov minna Narva tekkiski lahkhelidest isaga.
2. S. Jegorov on öelnud, et V. K rõõnab teda isiklike vaenulike suhete tõttu, mille kohta andis S. Jegorov selgitusi maakohtu istungil. Kaitsja leiab, et S. Jegorovi laimamine V.K. poolt on kinnitust leidnud S. Jegorovi ütluste ja tema kinnipidamisprotokolli ja selle juures oleva fototabeliga.
3. Maakohus leidis, et S. Jegorovi poolt toime pandud röövimine on tõendatud tunnistaja V.K. ütlustega. Kaitsja leiab, et kannatanu S.K. ütlused erinevad täielikult V.K. ütlustest.
4. V. K on maakohtu istungil selgitanud, et S. Jegorov hoidis S.K. kinni seni kui nad M.G. pandimaja vara võtsid. Kuid kannatanu S.K. ütlustest nähtub, et kallaletungijatest kasvult kõige väiksem jooksis pandimaja ruumides koos teise kallaletungijaga ringi, kogudes asju kokku. Teda aga hoidis kasvult kinni mitte kõige väiksem ja keegi, kelle hääl tundus talle tuttav. S.K. ütlustest võib järeldada, et ta pidas silmas M.G. , kes teda kinni hoidis. M.G. elas alaliselt Sillamäel, on varem pandimaja külastanud ning just tema hääl võis pandimaja töötajale tuttav olla. Saab järeldada, et V K ei teadnud üldse, kes oli pandimaja röövis kolmas osaleja. Kõik kolm kallaletungijat olid maskides, kallaletung toimus pimedal ajal ja kohtuliku arutamise käigus ei ole tuvastamist leidnud, kes ja millal maskid pähe pani. Sellest tulenevalt leiab kaitsja, et V. K eksib, arvates, et kolmas kallaletungija oli S. Jegorov. Samuti oli V.K. l alust S. Jegorovit rõõnata.
5. Samuti on kaitsja seisukohal, et tunnistaja V.G. ütlustega ei ole tõendatud, et S. Jegorov osales pandimaja röövis. V.G. kui alkoholijoobes isik kuulis vaid inimeste vestlust võimalikest kavatsustest. Ei ole teada, kes kallaletungi toime pani. S. Jegorov keeldus pandimaja röövis osalemast. Kes aga maskid ette panid, ei ole kriminaalasja materjalidega tõendamist leidnud. V.G. võib tingituna solvumisest rääkida, et S. Jegorov osales pandimaja röövis, kuna tema abikaasa M.G. kannab vanglakaristust, S. Jegorov on aga vabaduses ning eitab enda süüd.
6. Ülejäänud tunnistajad pandimaja röövis pealtnägijateks ei olnud ja andsid kohtule andmeid, mida saadi pärast politsei kohaletulekut sündmuskohale või teistelt isikutelt, kes olid asjas üle kuulatud. Tunnistaja A. J on selgitanud, et S. Jegorov röövi üksikasju temale ei teatanud, kuid ta ka ei eitanud, et pani viidatud kuriteo toime. Kuna A. J teab röövist ainult läbi teiste isikute, saab öelda, et pärast pandimaja röövi tekkis arvamus, et S. Jegorov on viidatud röövis osaline ning teiste versioone isegi enam ei uuritud.
7. Kaitsja arvates kohtu järeldused S. Jegorovi süüst röövimise toimepanemises ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, mis on KrMS § 339 lg 1 p 8 sätete rikkumine ning toob endaga kaasa kriminaalasja saatmise maakohtule uueks arutamiseks. Kaitsja leiab, et maakohus pidanuks kohaldama KrMS § 7 lg 3 sätteid. Süüdistatav S. Jegorovi apellatsioon
8. Apellatsiooni esitas ka süüdistatav S. Jegorov, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist

§ 199

lg 2 p 4,7, § 200 lg 2 p 4,7,8,9 ja § 209 lg 2 p 1,4 – § 25 lg 2 järgi süüdimõistmises ja karistamises ning nimetatud osas õigeksmõistva otsuse tegemist. Samuti taotleb S. Jegorov temale mõistetud karistuse kergendamist. 34. S. Jegorov on seisukohal, et ta ei ole toime pannud

§ 199lg 2 p 4,7 järgi kvalifitseeritavat 7 kuritegu, s.o paadivargust.

Maakohtu otsuses ei ole välja toodud S. Jegorovi konkreetne tegevus, mis oli suunatud paadivargusele. Asjaolu, et süüdistatav asus nimetatud ajal eeldatava paadivarguse koha lähedal, viitab ainult selle, et V. K, M.G. ja D. G, D.V. ja süüdistatav jalutasid koos. S. Jegorov ei ole kordagi paadile läinud lähemale kui 100 m ega seda puudutanud. Seega ei vasta maakohtu järeldus, et S. Jegorov on toime pannud paadivarguse, tõendamiseseme asjaoludele. S. Jegorov isegi ei näinud, kuidas paati ära veeti. V.K. ei räägi, kus süüdistatav varguse hetkel oli ega kirjelda S. Jegorovi rolli varguse toimepanemisel. V.K. väide, et S. Jegorov osales paadivarguses on paljasõnaline ega ei ole kooskõlas teiste tõenditega. 35. Samuti ei tunnista S. Jegorov enda süüd

§ 200lg 2 p 4,7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

S. Jegorovil oli vaid plaanis sõita M.G. Narva tööle ja see plaan oli olemas juba enne pandimaja röövi. M.G. ja S. Jegorov leppisid juba pärast S. Jegorovi kinnipidamiskohast vabanemist kokku töö otsimises. Kuid tööleidmine võtab aega. Pandimaja rööv ja Narva sõitmine langesid juhuslikult kokku. Narva sõites ei teadnud S. Jegorov pandimaja röövist midagi. Pärast konflikti V.K. ga XX korteris läks S. Jegorov jalgsi tagasi Sillamäele, kuid ei jõudnud kohale, kuna peeti politsei poolt kinni. Maakohus ei ole arvesse võtnud S. Jegorovi konflikti V.K. ga ning nendevahelisi halbu suhteid. Konflikti S. Jegorovi ja V.K. vahel kinnitab ka süüdistatava foto, mis on tehtud arestimajas pärast S. Jegorovi kinnipidamist. V.K. l on kaks põhjust S. Jegorovi rõõnata – esiteks viha S. Jegorovi suunas, mis tekkis pärast pandimaja röövi ning teiseks V.K. soov ennetähtaegselt vabaneda. V.K. ei mäleta või annab paljasõnalisi ütluseid selle kohta, et S. Jegorov osales pandimaja röövis ja kirjeldab olukorda S.K. st täiesti erinevalt. V.K. joobe tõttu võib teha järelduse, et viimane ei tea, kes oli kolmas pandimaja röövija või siis teadlikult rõõnab S. Jegorovit. 36. Lisaks ei tunnista S. Jegorov enda süüd ka

§ 209lg 2 p 1,4 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

S. Jegorovil puudus kavatsus soetada J.G. ID-kaardiga kaupa, mis on kallim kui 200 eurot. V. Moltšanov tegutses iseseisvalt ning seetõttu jäi mulje, et S. Jegorov nõustub V. Moltšanoviga. Maakohus on alusetult leidnud, et V. Moltšanovil ja S. Jegorovil oli ühine kavatsus. Kuna kelmusekatse saab toime panna üksnes kavatsetult, kuid S. Jegorovil see puudus, siis palub S. Jegorov teha nimetatud osas õigeksmõistva otsuse.

1. Asjaolu, et maakohus mõistis S. Jegorovi õigeks reas episoodes, viitab samuti süüdistatava versioonide usutavusele ja V.K. versioonide ekslikkusele, kes on mitmete kuritegude toimepanemise tõttu oma mäluga segaduses ja proovib enda ütlustega välja teenida ennetähtaegset vabanemist.
2. Ülejäänud osas (

§ 349) süüdistatav S.

Jegorov maakohtu otsust ei vaidlustanud. Süüdistatav V. Moltšanovi apellatsioon 39. V. Moltšanov taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist

§ 200

lg 2 p 4,8 järgi süüdimõistmises ja karistamises ning toime pandud kuriteo ümberkvalifitseerimist

§ 201lg 1 järgi.

Samuti taotleb V. Moltšanov temale mõistetud karistuse kergendamist ning on nõus üldkasuliku töö tegemisega.

1. V. Moltšanov on nii eeluurimise käigus kui ka maakohtus selgitanud, et kohtus 30.05.2015 J.G. ga Sillamäel XX rajoonis, kuid mingisugust vägivalda ta kannatanu vastu ei kasutanud. J.G. palus V. Moltšanovilt 20 eurot võlgu ning jättis viimasele omal tahtel pandiks rahakoti koos sisuga ning mobiiltelefoni Sony Xperia. V. Moltšanov kirjutas J.G. le oma mobiiltelefoni numbri ning lepiti kokku, et järgmisel päeval enne kella 10.00 hommikul helistab kannatanu V. Moltšanovile ning nad kohtuvad, et tagastada raha ning esemed. Maakohus V. Moltšanovi ütluseid arvesse ei võtnud, vaid tugines täies ulatuses kannatanu J.G. ütlustele. Samas on kannatanu kohtueelsel uurimisel antud ütlused vastuolus maakohtu istungil antud ütlusega. J.G. 8 väitis, et ta nägi ründaja nägu ning tema väitel oli selleks V. D, keda ta tundis ja kellega koos ta oli eelmise õhtul bussiga Tallinnast Sillamäele sõitnud. Kannatanu oli kaine, tema suhtes kasutatud vägivalla tõttu ta teadvust ei kaotanud, meditsiinilise abi poole ta ei pöördunud ning andis uurijale ütluseid pärast seda, kui oli end välja maganud. Tunnistaja E. F on öelnud, et kannatanu ei olnud šoki-seisundis. Kohtuistungil teatas J.G. , et ründajaks oli V. Moltšanov, milline teadmine tekkis uurija veendumuse põhjal, kes selgitas J.G. le, et kõik tõendid viitavad V. Moltšanovile. Fakt, et V. Moltšanov pani kannatanu mobiiltelefoni panti oma nime alt ning seejärel püüdis kasutada J.G. isiklikku kaarti laenu vormistamiseks, ei tõenda, et dokument ja telefon oli V. Moltšanovi poolt röövitud. Seega puuduvad tõendid, et V. Moltšanov on röövinud J.G. t. V. Moltšanov on vaid nõus sellega, et ta omastas kannatanu telefoni, viies selle pandimajja panti. Sotsiaalmeedias toimunud kirjavahetuse käigus V. Moltšanov vabandas kannatanu ees just nimelt nende tegevuste eest ning oli valmis talle kahju hüvitama.
2. Ülejäänud osas süüdistatav V. Moltšanov maakohtu otsust ei vaidlustanud. Prokuröri kirjalik seisukoht esitatud apellatsioonide kohta
3. Prokurör leiab, et apellatsioonid ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Prokurör nõustub maakohtu otsuses toodud põhjenduste ja esitatud seisukohtadega ning leiab, et maakohus on hinnanud tõendeid kogumis, kohtuotsus on põhjendatud, maakohtu järeldused vastavad tuvastatud asjaoludele ning kohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav. S. Jegorovile ja V. Moltšanovile mõistetud karistused on kooskõlas kohtupraktikaga.
4. S. Jegorovi süüdi mõistmisel

§ 199lg 4,7 järgi on maakohus hinnanud nii S.

Jegorovi ütlusi kui ka tunnistaja V.K. ütlusi. Maakohus on hindamise tulemusena leidnud, et V.K. ütlused on usaldusväärsed, samas kui S. Jegorovi ütlused ei vasta tegelikkusele ja on antud eesmärgiga vältida karistust. Prokurör on seisukohal, et V.K. ütluste usaldusväärsust ei kahanda kaitsja poolt välja toodud asjaolu, et V.K. ei osanud ütlusi andes täpselt kirjeldada S. Jegorovi tegevust varguse toimepanemisel. Arvestada tuleb, et vargus pandi toime

1. a, mistõttu on loomulik, et kõik sündmusega seotud detailid ei pruugi rohkem kui kaks aastat pärast juhtunut enam nii hästi meeles olla. V.K. on andnud ütlusi, et ei mäleta eriliselt paadi vargusega seotud sündmuse asjaolusid, kuid selle varguse pani toime koos M.G. ja S. Jegoroviga. Nagu maakohus on märkinud, siis V.K. on andnud järjepidevalt ühesuguseid ütlusi ning need haakuvad kannatanu esindaja ütlustega. Eeltoodust lähtuvalt on maakohus põhjendatult ning tõendeid õigesti hinnates jõudnud järeldusele, et S. Jegorov pani grupis V.K. ja M.G. toime paadi varguse ööl vastu 01.03.
3. S. Jegorovi süüdi mõistmisel

§ 200lg 2 p 4,7,8,9 järgi on maakohus samuti hinnanud tunnistaja V.K.

ütluste usaldusväärsust ja leidnud, et need on kooskõlas teiste asjas kogutud usaldusväärsete tõenditega. V.K. väidetavad isiklikud vaenulikud suhted S. Jegoroviga ei ole objektiivsete asjaoludega kinnitust leidnud. Uuritud tõendite põhjal ei ole kahtlust selles, et V.K. teadis, kellega ta pandimaja röövima läheb ning ta ei saanud S. Jegorovi isikus eksida, nagu viitab kaitsja. V.K. ja S. Jegorov olid omavahel tuttavad, seega V.K. tundis S. Jegorovit nii välimuse kui ka hääle järgi. Tunnistaja V.K. ütlustest tulenevalt tuli idee pandimaja röövimiseks just S. Jegorovilt ning seda kinnitavad ka tunnistaja V.G. ütlused. V.K. ütluste kohaselt andis maski, millega nägu kinni katta, samuti S. Jegorov ajal, kui nad vastavalt kokkuleppele pandimajja läksid.

1. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud ning vaidlust ei ole selles, et kannatanu S.K. ei näinud röövijate nägusid, kuna isikute näod olid kaetud. Seega tema ütlused selles osas, kellega tegemist oli, on oletuslikud. Seetõttu on maakohus põhjendatult teinud järelduse, et tunnistaja V.K. ning kannatanu S.K. ütluses ei esine vastuolusid ning puudub alus pidada nende ütlusi 9 ebausaldusväärseteks.
2. Tunnistaja V.G. ütluste osas on kaitsja leidnud, et tunnistaja ütluste andmist võis mõjutada asjaolu, et tema abikaasa M.G. kannab vanglakaristust, S. Jegorov aga eitab oma süüd ja on vabaduses. Tunnistaja V.G. on andnud ütlusi ka kohtueelse menetluse käigus, s.t ajal, kui M.G. ei olnud veel süüdi mõistetud. Kohtuliku uurimise käigus ei ole tuvastatud, et tunnistaja V.G. oleks andnud vastuolulisi ütlusi. Maakohus on tuvastanud, et V.G. ütlused on kooskõlas teiste usaldusväärsete tõenditega ning neile on võimalik tugineda.
3. Andes hinnangu V. Moltšanovi poolt esitatud apellatsioonile, leiab prokurör, et maakohus on kõrvutanud V. Moltšanovi ütlusi teiste asjas kogutud tõenditega ning hindamisel põhjendatult leidnud, et V. Moltšanovi ütlused ei haaku teiste asjas kogutud usaldusväärsete tõenditega.
4. Prokurör nõustub täielikult maakohtu järeldusega, et V. Moltšanovi ütlused ei ole eluliselt usutavad, kuna kannatanult võeti ära kõik väärtuslikud esemed (sh mobiiltelefon maksumusega 200 eurot). Laenusummaks oli 20 eurot, samas ei mäleta süüdistatav, miks oli kannatanul öisel ajal vaja võõralt inimeselt raha laenata. Seega on maakohus põhjendatult hinnanud V. Moltšanovi ütlusi mitteusaldusväärsetena.
5. V. Moltšanoviga tuleb nõustuda selles, et kannatanu J.G. ütlused ei ole olnud järjepidevad teda röövinud isiku osas. See asjaolu ei muuda aga kannatanu ütlusi automaatselt mitteusaldusväärseteks. Maakohus on kontrollinud kannatanu J.G. ütluste usaldusväärsust ning leidnud, et kannatanu on arusaadavalt ja usutavalt selgitanud erinevusi enda kohtueelsel uurimisel antud ütluste ja kohtus antud ütluste vahel ning puudub alus pidada kannatanu kohtus antud ütlusi ebausaldusväärseteks. Lisaks kinnitavad ka teised asjas kogutud tõendid, et kannatanu suhtes pandi toime röövimine, mitte aga omastamine.
6. Eeltoodust lähtuvalt on kohus jõudnud tõendite hindamise tulemusena õigesti järeldusele, et V. Moltšanovi tegevus J.G. suhtes tuleb kvalifitseerida

§ 200lg 2 p 4,8 järgi.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja kõigi materjalide, maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsioonide ning prokuröri kirjaliku seisukohaga, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
2. Ringkonnakohus märgib, et S. Jegorovi kaitsja ja S. Jegorovi enda apellatsioonide taotluslik osa on vastuolulised. Kaitsja, vaidlustades süüdimõistmise

§-de 199 lg 2 p 4, 7 ja 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi, viitab KrMS §-de 7 lg 3 ning 339 lg 1 p 8 sätete rikkumisele ja taotleb kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist. S. Jegorov, kes lisaks kaitsja esitatud taotlustele on vaidlustanud ka süüdimõistmise

§ 209lg 2 p 1, 4 – § 25 lg 2 järgi, taotleb enda õigeksmõistmist.

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutiivosa järeldused vastavad tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele ning seega pole maakohus rikkunud KrMS § 339 lg 1 p 8 nõudeid. Järelikult pole alust kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saata. Samuti pole maakohus rikkunud KrMS § 7 lg 3 printsiipi, sest antud asjas ei esine selliseid kõrvaldamata kahtlusi, mida tuleks süüdistatava kasuks tõlgendada. Maakohus on järginud KrMS § 61 nõudeid, mille kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning hindas tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Maakohus on oma otsuses KrMS § 312 p-de 1 ja 2 kohaselt näidanud kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse ning ka tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ja põhjendused, miks ta neid usaldusväärseks ei pea (vt käesoleva otsuse p-d 12-20). 10
2. Kuna pole alust kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saata, siis eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus võtab aluseks S. Jegorovi apellatsioonis ning ka kaitsja apellatsioonis esitatud taotlused seoses tõendite hindamisega (vt käesoleva otsuse p-d 22-23, 26-31 ja 34-37). Tegemist on taotlustega anda maakohtus uuritud tõenditele teistsugune hinnang kui seda tegi maakohus ning S. Jegorov palub end õigeks mõista.
3. V. Moltšanovi apellatsioon on samuti esitatud tõendite hindamise peale ja taotletakse ümberkvalifitseerimist (vt käesoleva otsuse p-d 39-40).
4. Apellantide väidete kontrollimiseks ringkonnakohus KrMS § 15 lg 2 p 2 kohaselt võtab aluseks maakohtu istungite protokollid.
5. Algul ringkonnakohus käsitleb S. Jegorovi süüdistust

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi (paadi vargus), siis § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi (pandimaja röövimine) ning § 209 lg 2 p 1, 4 – § 25 lg 2 järgi (kelmuse katse), seejärel V. Moltšanovi süüdistust

§ 200lg 2 p 4, 8 järgi (J.G.

suhtes toimepandud röövimine).

1. Maakohus mõistis S. Jegorovi süüdi ööl vastu 01.03.2015 toimepandud paadivarguses (vt käesoleva otsuse p-d 12-13).
2. Kuna see süüdimõistmine rajaneb põhiliselt tunnistaja V.K. ütlustel, siis nende usaldusväärsus on apellatsioonides kahtluse alla seatud. Tegemist olevat rõõnaga, sest V.K. ja S. Jegorovi omavahelised suhted on halvad. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei tuvastanud rõõnamist ja luges V.K. ütlused usaldusväärseteks (vt maakohtu otsuse lk 8 ja 13). Ka ringkonnakohus ei tuvastanud V.K. ja S. Jegorovi vahelist vihavaenu ega muid põhjusi, mis annaks alust rääkida rõõnast. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et V.K. le oleks üldse esitatud küsimusi tema omavaheliste suhete kohta S. Jegoroviga (I kd lk 108-110). Seda on küll hiljem küsitud S. Jegorovilt, kes rääkis halbadest suhetest V.K. ga (I kd lk 137 pöördel, 140, 141 pöördel), kuid need väited on ühepoolsed. Seega apellantide väited rõõnast ei ole tõendamist leidnud.
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldused S. Jegorovi süü kohta paadivarguses on kinnitust leidnud lisaks tunnistaja V.K. ütlustele veel kannatanu esindaja V.G. ütlustega. V.K. ütluste kohaselt nad varastasid selle paadi kolmekesi, s.o lisaks temale veel S. Jegorov ja M.G. . Nad tahtsid paati metalli kokkuostu viia, kuid ei jõudnud, sest viisid paadi autoga algul ühte kohta ootele, kuid sealt läks paat kaduma (I kd lk 109 pöördel-110). V.G. ütluste kohaselt nende firma alumiiniumist paat varastati ära ja see leiti järgmisel päeval umbes ühe kilomeetri kauguselt garaažide juurest. Paat kaalub 100 kg ja käsitsi seda nii kaugele viia pole usutav, arvatavasti viidi autoga. Paadi said nad kätte, see oli terve (I kd lk 75-75 pöördel). Ringkonnakohus märgib, et tõene on apellantide väide, et V.K. ei ole täpsemalt kirjeldanud S. Jegorovi osavõtu astet paadivargusest, kuid samas nähtub kohtuistungi protokollist, et kaitsja ei ole sellekohaseid küsimusi temalt ka küsinud (I kd lk 110). Seega tuleb tõendite hindamisel lähtuda neist küsimustest, mida tunnistajalt küsiti ja neile antud vastustest. Nagu eespool märgitud, V.K. ütluste kohaselt osales paadivarguses ka S. Jegorov. Apellandid ei ole esitanud omapoolseid veenvaid tõendeid V.K. ütluste ümberlükkamiseks ja neid ei lükka ümber ka paljasõnaline väide, et tegemist on rõõnaga.
4. Maakohus mõistis S. Jegorovi süüdi 02.03.2015 õhtul pandimajas toimepandud röövimises (vt käesoleva otsuse p-d 14-15).
5. Ringkonnakohus märgib, et ka see süüditunnistamine rajaneb suures osas tunnistaja V.K. ütlustel, kuid sellele lisaks on veel suur hulk teisi tõendeid, mis S. Jegorovi süüd kinnitavad. Väidetava rõõna osas on ringkonnakohus juba seisukoha avaldanud (vt käesoleva otsuse p 59) ja ei hakka seda kordama.
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldused S. Jegorovi süü kohta röövimise 11 toimepanemises vastavad uuritud tõenditele, mis on toodud käesoleva otsuse punktis
8. Tunnistaja V.K. ütluste kohaselt röövimise panid nad toime kolmekesi koos, st tema, S. Jegorov ja M.G. , kusjuures ettepaneku selliseks tegutsemiseks tegi S. Jegorov. Neil kõigil olid näod maskiga kaetud, kusjuures maskid andis neile S. Jegorov. Vägivalda kannatanu S.K. suhtes kasutas S. Jegorov, kes gaasiballoonist lasi kannatanule gaasi näkku, hoidis teda kinni ning sulges ta suu, et ta ei saaks karjuda (I kd lk 108-110). Kannatanu S.K. ütluste kohaselt oli tema arvates S. Jegorov see, kes talle gaasi näkku lasi ja lõi ning seejärel kinni hoidis. Ründajate nägusid ta ei näinud, sest kõik olid maskides, kuid S. Jegorovi tunneb ta ära selle järgi, et see oli ründajatest kõige lühemat kasvu. Ta osutas maakohtus S. Jegorovile kui isikule, kes tema kallal füüsilist vägivalda tarvitas (I kd lk 67 ja 68 pöördel). Talle tekitati kehavigastusi ja valu, silmi oli vaja veel tükk aega ravida seoses gaasi näkku laskmisega.
9. Lisaks kannatanu S.K. ja tunnistaja V.K. kui röövimise toimepanemise ajal sündmuskohal viibinud isikute ütlustele on veel mitu tunnistajat, kes teavad röövimise kohta ütlusi anda. Neist O.I. (pandimaja juhatuse liige) ütluste kohaselt sündmuskohale jõudes ta nägi, et S.K. nägu oli sinine ning ta rääkis, et 3 isikut röövisid pandimaja ja teda löödi väga jõhkralt ühe väiksemat kasvu röövli poolt (I kd lk 69). O.K. ütluste kohaselt ta hiljem kuulis, kui M.G. rääkis V.K. le, et S. Jegorov pingutas röövimise ajal üle, sest lõi naisterahvast kannatanut. Samuti M.G. rääkis talle, et nad kolmekesi röövisid pandimaja ja S. Jegorov pingutas seal üle (I kd lk 131 pöördel-132). Tunnistaja V.G. (endine V) kinnitab, et kuulis pealt, kui räägiti röövimise plaanist ning selle autor oli S. Jegorov. Samuti ta teab, et nad kolmekesi panidki röövimise toime, sest nad tulid punase kotiga, milles olid telefonid, fotoaparaat ja raha (I kd lk 87-89 pöördel). Tunnistaja A.J. , kes on S. Jegorovi vend, viimane rääkis, et ta peeti seoses pandimaja röövimisega politsei poolt kinni, kuid vahi alla ei võetud. S. Jegorov ei eitanud, et ta röövimises osales, kuid üksikasju ei avaldanud (I kd lk 91 pöördel-92 pöördel).
10. Ringkonnakohus leiab, et punktides 64-65 toodud tõendid ei ole omavahel vastuolus, nagu seda väidavad apellandid. Süüdistuse tõendatus ei rajane ainult tunnistaja V.K. ütlustel, neid on hinnatud koosmõjus ülejäänud tõenditega. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud tõendite kogum kinnitab S. Jegorovile esitatud röövimise süüdistust ja pole alust teda selles õigeks mõista.
11. Maakohus mõistis S. Jegorovi süüdi 31.05.2015 kella 15.30 paiku AS-i K. toimepandud kelmuse katses (vt käesoleva otsuse p-d 16-17). kontoris
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldused S. Jegorovi süü kohta nimetatud kuriteo toimepanemises vastavad uuritud tõenditele, mis on toodud käesoleva otsuse punktis
14. Maakohus leidis, et S. Jegorovi ütlused selles süüdistuses on ebausaldusväärsed ja jättis need tõendite hulgast täielikult välja (maakohtu otsuse lk 20). Ringkonnakohus leiab, et kelmuse katse toimepanemist S. Jegorovi poolt tõendavad tunnistajad L. R ja T. V, kelle kui klienditeenindajate poole pöördus klient (S. Jegorov), kes tahtis arvutit liisida. Klient andis laenutaotluse vormistamiseks ID kaardi, kuid tunnistajatele tundus, et isiku foto ei vastanud isikule. L. R hakkas kliendilt lisaandmeid küsima ja palus mõnda teist dokumenti esitada, mille peale klient jättis ID kaardi sinna ning ise lahkus (I kd lk 114 pöördel-117 pöördel). Kogu sündmus on jäädvustatud ka videosalvestisele (tõendite kd lk 159-165). Tunnistaja P. T ütlustest nähtub, et ta sõitis koos S. Jegorovi ja V. Moltšanoviga Jõhvi ühe kaupluse juurde, kus tema jäi tänavale ootama. Varsti S. Jegorov ja V. Moltšanov tulid kauplusest välja ning V. Moltšanov ütles S. Jegorovile, et see on ohmu, ei osanud klienditeenindajaga käituda ning pettus tuli välja. Neil oli ühe teise isiku ID kaart, millega taheti mingit tehnikat liisida (I kd lk 124 pöördel). V. Moltšanov on selle süüdistuse omaks võtnud (I kd lk 142 pöördel-144 pöördel).
15. S. Jegorov oma apellatsioonis väidab, et tal puudus kavatsus soetada J.G. ID-kaardiga kaupa, 12 mis on kallim kui 200 eurot. V. Moltšanov tegutses iseseisvalt ning seetõttu jäi mulje, et S. Jegorov nõustub V. Moltšanoviga. Maakohus on alusetult leidnud, et V. Moltšanovil ja S. Jegorovil oli ühine kavatsus. Kuna kelmusekatse saab toime panna üksnes kavatsetult, kuid S. Jegorovil see puudus, siis palub S. Jegorov teha nimetatud osas õigeksmõistva otsuse.
16. Ringkonnakohus eeltoodud väitega ei nõustu, sest see on ümber lükatud V. Moltšanovi, P. T, L. R ja T. V ütlustega ning videosalvestisega, mis kinnitavad, et tegemist oli kaastäideviimisega ja kuritegu pandi toime kavatsetult (vt käesoleva otsuse p 17 lõpposa).
17. Kuna S. Jegorovi osas jääb süüdimõistev otsus muutmata, siis pole alust ka karistust kergendada. Vastav taotlus tulenes eeldusest, et osades süüdistustes võidakse S. Jegorov õigeks mõista ning seeläbi väheneks ka karistus.
18. Maakohus mõistis V. Moltšanovi süüdi 30.05.2015 kella 03.00 paiku Sillamäe kultuurimaja juures toimepandud J.G. röövimises (vt käesoleva otsuse p-d 18-20).
19. V. Moltšanov taotleb nimetatud süüdistuse ümberkvalifitseerimist

§ 201lg 1 järgi (omastamine) ning sellest tulenevalt lõpliku karistuse kergendamist.

Sama taotlus esitati ka maakohtus (I kd lk 149 pöördel-150).

1. Maakohus leidis, et V. Moltšanov, tunnistades ennast süüdi kannatanu J.G. vara omastamises, ei andnud tegelikkusele vastavaid ütlusi. Tema ütlused ei haaku teiste maakohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega ning süüdistatava ütlused ei ole eluliselt usutavad, arvestades seda, et kannatanult võeti ära kõik väärtuslikud esemed, sh mobiiltelefon maksumusega 200 eurot. Samas kui laenusummaks oli vaid 20 eurot ning süüdistatav ei mäleta, mis põhjusel oli kannatanul vaja öisel ajal võõralt inimeselt raha laenata (maakohtu otsuse lk 23).
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldused V. Moltšanovi süü kohta röövimise toimepanemises vastavad uuritud tõenditele, mis on toodud käesoleva otsuse punktis
4. Kannatanu J.G. ütluste kohaselt V. Moltšanov lasi talle pipragaasi näkku ning nõudis temalt asju, mis tal kaasas olid. Kannatanu talle vabatahtlikult midagi ära ei andnud ja osutas vastupanu. Siis V. Moltšanov lõi teda elektrišokkeriga kaela pihta ning võttis ära tema telefoni, pangakaardi ja ID kaardi ning kõrvaklapid. Pärast gaasi näkku laskmist tema nägemine halvenes ja elektrišokkeri kasutamise tagajärjel oli mitu päeva halb enesetunne ja vererõhk kõrgenes. Ta tundis kohtusaalis V. Moltšanovi ära välimuse, kasvu ja hääle järgi. Pärast seda sündmust V. Moltšanov kirjutas talle 28.08.2015 Facebookis vabandused ja tahtis ära leppida ning oli nõus kogu kahju hüvitama (I kd lk 70-74). Kannatanu kehavigastusi kinnitab isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (tõendite kd lk 149-153). Tunnistaja E. F kinnitab, et kannatanu sündmuskohal ütles, et talle lasti gaasi näkku ja teda rööviti, st võeti telefon ära. Kannatanu ei suutnud silmi lahti teha, tal jäi hing kinni ja oli näha, et ta oli šokis. Tunnistaja tegi ettepaneku kiirabi kutsuda, kuid kannatanu tahtis, et nad saadaks ta koju, mida nad tegidki (I kd lk 111-112).
5. V. Moltšanov väidab, et J.G. ütlused on vastuolulised ning neid ei saa arvestada. Maakohus on sellega seoses leidnud, et kannatanu on arusaadavalt ja usutavalt selgitanud erinevusi enda kohtueelsel uurimisel ja maakohtus antud ütluste vahel ning ei esine selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse pidada tema kohtuistungil antud ütluseid ebausaldusväärseteks. Üldteada asjaoluna leidub inimesi, kes on välimuselt ja hääle poolest sarnased ning arvestades seda, et kannatanu nägi öisel ajal röövijat lühikese aja jooksul, siis on erinevused tema kohtueelsel uurimisel ja kohtus antud ütluste vahel röövija isiku kohta selgitatavad inimliku eksimusena. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Seejuures tuleb arvestada, et tegelikult V. Moltšanov eitab ainult kannatanu suhtes vägivalla tarvitamist. Ringkonnakohus nõustub, et süüdistatava ütlused ei ole eluliselt usutavad, kuna kannatanult võeti ära kõik väärtuslikud esemed, sh mobiiltelefon maksumusega 200 eurot, samas kui väidetavaks laenusummaks oli vaid 20 eurot 13 ning süüdistatav ei mäleta, mis põhjusel oli kannatanul vaja öisel ajal võõralt inimeselt raha laenata.
6. Ringkonnakohus leiab, et J.G. ja E. F ütluste ning dokumentaalsete tõenditega on kinnitust leidnud V. Moltšanovi süü röövimise toimepanemises. Tema tegevust pole alust omastamisena kvalifitseerida. Kuna tema osas jääb süüdimõistev otsus muutmata, siis pole alust ka karistust kergendada.
7. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 11.08.2017 otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
8. Kaitsja advokaat I. Belugin on esitanud 28.08.2017 taotluse hüvitada 5 tunni ulatuses 240 eurot (sh käibemaks 40 eurot), mis sisaldab Viru Maakohtu 11.08.2017 otsusega tutvumist ning apellatsiooni koostamist. Täiendavalt on ta 04.10.2017 esitanud taotluse hüvitada 1 tunni ulatuses 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot), mis sisaldab kaitsealusega kohtumist ja tema konsulteerimist seoses sooviga esitada täiendav apellatsioon. Ringkonnakohus peab kaitsjatasu nõuet 288 euro ulatuses põhjendatuks ja rahuldab justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste ja maksmise korra“ alusel kaitsja taotluse. KrMS §-st 185 lg 2 tulenevalt jääb menetluskulu 288 eurot S. Jegorovi kanda, sest apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahend. /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Kartau Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 14