1-15-6222/66

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-6222 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. detsembri 2017 määrus süüdimõistetu O.G. ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu O.G. (isikukood XXX) ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Arina Liskmann-Getsu, määruskaebused RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. detsembri 2017 määrus muutmata ning määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 10.09.2015 otsusega karistati O.G. KarS § 184 lg 1 järgi 4 aasta vangistusega. O.G. karistuse kandmise aja algust arvati alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 03.12.
5. Karistuse kandmise lõpp 03.12.
7. Viru Maakohtu 05.12.2017 määrusega jäeti O.G. ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
8. O.G. on kriminaalkorras karistatud 5 korda, vanglas viibib kolmandat korda. Tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. O.G. asub vabanemisjärgselt elama ema juurde XXX, Tallinn, garanteeritud töökoht on AS G. Positiivseks võib lugeda, et vanglas õppis ta riigikeelt ja osales vestlustes. Isikul on alaline elamisluba ja kuni 29.02.2024 kehtiv Leedu Vabariigi pass. Tema suhtes on PPA-le tehtud ettepanek alalise elamisõiguse lõpetamiseks ja lahkumisettekirjutuse tegemiseks. 2.
9. Maakohus leidis, et varasemad karistused süüdimõistetu puhul pole täitnud eesmärki. Samuti on tal 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab, et ka range distsipliiniga kinnipidamiskohas ei suuda ta käitumisnormidele alluda. Kõik see ilmestab kogumis maakohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vanglas ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Maakohus leidis, et arvestades O.G. kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole O.G. ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Maakohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isikul on narkootikumide ja alkoholi tarvitamise probleemid ning tal võib vabaduses esineda tagasilanguse perioode, mis on otseseks riskiks uute toimepanemisel. O.G. l oli ka enne vangistusse sattumist olemas elukoht, kuid vaatamata sellele pani ta toime uue esimese astme kuriteo. Maakohtul puudus alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. 2.
10. Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht ja töökoht, riigi keele omandamine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kuivõrd O.G. on korduvalt kriminaalkorras karistatud, näitab see kõik kogumis, et isik ei olegi seaduskuulekale elule orienteeritud. Süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 2.
11. Maakohus käsitles ka tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust elektroonilise valve alla. Nimelt, olles analüüsinud isiku vabastamist tingimisi ennetähtaegselt, ja jõudnud järeldusele, et käesolevaks hetkeks ei ole isiku karistuse eesmärgid saavutatud, leidis maakohus, et ka täiendav garantii, elektrooniline valveseade, ei suudaks tagada isiku seaduspärast käitumist. Elektroonilise valvega on iseenesest küll võimalik piirata süüdistatava liikumist, kuid reaalne kontroll isiku tegevuse üle puudub. Käesoleval hetkel puudub põhjus uskuda, et süüdimõistetu suudaks edaspidi hoiduda kuritegusid toime panemast ja täidaks kriminaalhoolduse tingimusi, kuivõrd süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul olema kujunenud veendumus, et juba kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu sellest enda jaoks ka vajalikud järeldused teinud. Määruskaebused
12. Viru Maakohtu 05.12.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu O.G. kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega vabastada O.G. tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Maakohus määruse tegemisel ei arvestanud kõikide seaduses loetletud asjaoludega, mis viis kaitsealuse õiguste ebaõiglase piiramiseni. Samuti ei saa nõustuda, et O.G. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega ei ole põhjendatud. 3.
13. Ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et käesolevaks hetkeks on O.G. kandnud karistust vanglas 2/3 talle karistuseks määratud ajast ehk pisut üle 3 aasta, s.o alates 03.12.
14. 2 Kaitsja hinnangul on kohus jätnud arvestamata asjaolu, et kõik alused süüdimõistetu vabastamiseks on olemas. O.G. l on elukoht ema juures XXX, Tallinn ning ema, keda on vaja toetada, töökoht, alkoholi ja narkootikume ta ei tarvita, vangistuse ajal vabaduses olevate kriminaalse taustaga isikutega ta suhelnud ei ole ning tal puudub kavatsus teha seda ka edaspidi. Süüdimõistetul on ka haige ema. Isikul on kõrge vererõhk ja ta peab igapäevaselt ravimeid võtma, mis välistab alkoholi ja narkootikumide tarvitamise täielikult. Süüdimõistetu vabanemisjärgse elukoha korteri kaasomanikeks on kinnipeetava ema ja D. OÜ, kes andsid oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks nimetatud aadressil. Korter vastab elektroonilise valve tingimistele. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht on AS-s G. 3.
15. Kaitsja on jätkuvalt seisukohal, et vangistusest vabastamise otsustamisel tuleks iga konkreetset juhtumit individualiseerida. Juhul, kui isik olles kinnipidamisasutuses näidanud ühiskonnale ja riigile, et see karistus on teda mõjutanud ning tema on teinud sellest vastavaid järeldusi, tuleb sellele vastavalt ka reageerida. Karistuse eesmärk ei ole isiku piinamine või solvamine. Inimesed muutuvad kogu elu jooksul ja ühele isikule ühest karistusest piisab, teisele aga positiivseks muutmiseks oleks vaja neid mitu. Kaitsja leiab, et kõnealuse kohtumääruse tegemine on toimunud formaalselt muid asjaolusid peale kaitsealuse mineviku arvesse võtmata ning seetõttu piiratakse määrusega O.G. õigusi. Maakohtu formaalset lähenemist O.G. ennetähtaega tingimisi vabastamise otsustamisel kinnitab asjaolu, et maakohus ei ole vastanud määruses ühelegi kaitsja poolt kohtuvaidluses toodud argumendile. Kaitsja on veenvalt juhtinud maakohtu tähelepanu O.G. Tartu Vangla poolt koostatud iseloomustuses esinenud faktilistele ja sisulistele vigadele. 3.
16. Kaitsja ei lugenud maakohtu määrusest välja neid selgeid põhjendusi ja konkreetseid asjaolusid, mis tingisid maakohtu veendumuse, et O.G. võib ennetähtaega tingimisi elektroonilise järelevalvega vabastamise korral jätkata kuritegude toimepanemist. Maakohus viitas vaid O.G. eelmistele karistustele, mille eest ta on juba karistused ära kandnud. Samuti viitas kohus üldsõnaliselt üldpreventiivsetele eesmärkidele ja ühiskonnahuvidele, kuid samuti jättis põhjendamata milles seisneb ühiskonna huvide rikkumine O.G. ennetähtaega tingimisi vabastamise korral. Maakohus ei konkretiseerinud, mille alusel on jõudnud seisukohale ja veendumusele, et O.G. ei ole seadusekuulekale käitumisele orienteeritud. Asjaolu, et isik on mitu korda kohtu poolt karistatud ei anna alust veel kahelda tema valmiduses elada vabaduses seadusekuulekalt. 3.
17. Samuti ei jaga kaitsja maakohtu seisukohta selles, et elektrooniline järelevalve ei taga reaalset kontrolli isiku tegevuse üle, vaid ainult piirab tema liikumisvabadust. Kaitsja on seisukohal, et allutades isikut elektroonilisele kontrollile ja määrates temale teatud kontrollnõudeid, kontrollib siiski kriminaalhooldusametnik isiku igapäevaseid liikumisi ja tegevusi. Pole saladus, et elektroonilisele valvele allutatud isik peab oma igapäevaseid liikumisi kooskõlastama kriminaalhooldusametnikuga ja teatud toimingu tegemiseks saama ka kriminaalhooldusametniku käest loa. Seega kaitsja on sügavalt veendunud, et elektrooniline valve annab riigile suhteliselt ulatusliku kontrollivõimaluse isiku tegevuse üle. Tagamaks O.G. seadusekuulekat käitumist vabaduses võib temale määrata kontrollnõuetena mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, mis on viimasel ajal üsna levinud kohtupraktika analoogsete juhtumite puhul. Sellega saab riik veel ühe lisatagatise O.G. seadusekuuleka käitumise osas.
18. Viru Maakohtu 05.12.2017 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu, kes palub maakohtu määruse tühistada ning palub teha ringkonnakohtul adekvaatne järeldus distsiplinaarkaristuse osas. Distsiplinaarkaristuse sai O.G. tööst keeldumise eest, kuid tööst keeldus ta tervislikel põhjustel ja tervislikud põhjused on kirjas ka tema ravikaardil. Seetõttu on teda karistatud 3 ebaseaduslikult, mistõttu pidi ta istuma 3 ööpäeva kartseris. O.G. sõlmis kriminaalasjas kokkuleppe ja selle üheks tingimused oli tema ennetähtaegne vabanemine elektroonilise valve alla. Süüdimõistetu leiab, et ta on ära kandnud vajaliku osa karistusest, tal ei ole distsiplinaarkaristusi ning ta on täitnud tingimused vabanemiseks – tal on garanteeritud elu- ja töökoht. Kuna süüdimõistetu ema on vana, siis ta vajab ka O.G. abi. Nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks on antud.
19. Tartu Ringkonnakohtu 05.01.2018 määrusega võeti määruskaebused menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 12.01.
20. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukoht ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
21. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
22. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Ebaõige on määruskaebuses väljatoodud seisukoht, et maakohus on arvestanud üksnes osaliselt O.G. suhtes seaduses esinevaid asjaolusid. Maakohus on käsitlenud kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid. Määruskaebustes ei tuua välja O.G. suhtes esinevaid uusi asjaolusid, vaid korratakse üle juba maakohtu määruses arvestatud asjaolud. Maakohus on käsitlenud, miks vaatamata positiivsetele asjaoludele ei ole O.G. ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Negatiivsed asjaolud kaaluvad üles positiivsed asjaolud – positiivsed asjaolud ei suuda maandada riski, et süüdimõistetu ei hakka uusi kuritegusid toime panema. Muuhulgas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et O.G. le oli ka enne süüteo toimepanemist olemas elukoht, kuid see ei hoidnud ära õigusrikkumise toimepanemist.
23. Kaitsja määruskaebuses leitakse, et ei saa jätta arvestamata O.G. kantud karistuse pikkust. Seda ei ole arvestamata jätnud ka maakohus, kuna ennetähtaegse vabastamise otsustamise formaalseks eelduseks on kantud karistuse pikkus, mis tulenevalt O.G. poolt toimepandust on KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesoleval ajal ei arutata süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega, vaid elektroonilist valvet on võimalik kohaldada lisakohustusena. Kuna O.G. le mõisteti KarS § 184 lg 1 järgi karistuseks 4 aastat vangistust, mille alguseks loeti 03.12.2014, siis praeguseks ajaks on kantud rohkem kui 2/3 karistusest ning karistusest on kanda jäänud rohkem kui 4 kuud. Formaalsed alused on O.G. suhtes täidetud, kuid formaalsete aluste täidetust ei tähenda automaatselt süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist, vaid täidetud peavad olema ka materiaalsed eeldused, mis tulenevad KarS § 76 lg-st 4, mille osas ka on maakohus jõudnud põhjendatult seisukohale, et need on täitmata. O.G. suhtes ei ole maandatud risk, et ta vabaduses ei jätka süütegude toimepanemist.
24. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole vastanud ühelegi tema väitele, mis ta maakohtu istungil esitas. Kaitsja poolt tõstatud väited ohtlikkuse protsentide osas ei pälvinud maakohtu seisukohtades tähelepanu, seega ei ole alust arvata, et maakohus oleks neid protsente arvestanud. Asjaolu, et vangla iseloomustuses oli märgitud vale süüteo kvalifikatsioon ei ole kandunud edasi maakohtu määrusesse, sest maakohus on arvestanud, et O.G. on karistatud KarS § 184 lg 1 järgi. Kaitsja võrdleb süüdimõistetu kohta praegust vangla iseloomustustust varasemaga. Käesoleval ajal on aktuaalne süüdimõistetu hetkeseis ning võrreldes varasemaga ei nähtu, et see oleks paremaks läinud. 4
25. Ka tuleb ringkonnakohtu arvates arvestada, et O.G. on varem olnud allutatud käitumiskontrollile, kuid see on suuremas osas ebaõnnestunud. Kohtukolleegium ei ole veendunud, et see sel korral oleks edukas. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et elektrooniline valve ei tagaks O.G. suhtes, et ta ei jätkaks uute kuritegude toimepanemist. Vastupidises ei veena kohut ka esitatud määruskaebused.
26. Ringkonnakohus ei jaga süüdimõistetu seisukohta, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. O.G. on karistatud 31.07.2017 distsiplinaarkorras 1 kehtiva distsiplinaarkaristusega 30.06.2017 allumatusega seoses tööst keeldumisega. Kohtule teadaolevalt ei ole süüdimõistetu määratud distsiplinaarkaristust vaidlustanud. Vastupidiselt süüdimõistetu väitele, et ta ei olnud võimeline tööd tegema tervislikest põhjustest tulenevalt, nähtub vangla iseloomustusest, et terviseprobleemid O.G. l selleks puuduvad. Ehk tegemist on arvestatava distsiplinaarkaristusega, mis näitab, et süüdimõistetu ei oska oma käitumist viia kooskõlla kehtivate õigusnormidega.
27. Süüdimõistetu väidab, et ta sõlmis käesolevas asjas kokkuleppe koos tingimusega, et ta vabaneb karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine tuleneb KarS §-st 76 ning on reguleeritud KrMS §-s 426 ning sellises tagajärjes kokku leppida võimalik ei ole. Tegemist on kohtu otsustusega, mille puhul tuleb arvestada seaduses toodud asjaolusid. Määruskaebused jäävad edutuks.
28. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
29. detsembri 2017 määrus muutmata ning määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Maarika Kuusk 5