KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus
- detsember 2017 1-13-5852 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Tiit Lõhmus Igor Ginzburgi (isikukood 37202235214) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
- novembri
- a määrus Igor Ginzburg Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Viru Maakohtu
- novembri
- a määruse resolutiivosa muutmata, kuid muuta kohtumääruse põhiosa, jättes sellest välja põhjenduse, mille kohaselt on Igor Ginzburgil kaks kehtivat distsiplinaarkaristust ja et need viitavad sellele, et Igor Ginzburg ei suuda alluda kriminaalhooldusele ega käituda vabaduses õiguskuulekalt.
- Määruskaebus rahuldada osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohtu
- septembri
- a otsusega tunnistati Igor Ginzburg süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 ning § 200 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristus 7 aastat vangistust. Karistusaja alguseks luges kohus
- jaanuari
- Vangistuse lõpptähtpäev on
- jaanuar
- septembril 2017 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid I. Ginzburgi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetasid I. Ginzburgi ennetähtaegset vangistusest vabastamist.
- Viru Maakohtu
- novembri
- a määrusega jäeti I. Ginzburg karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus märkis, et I. Ginzburgi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, kuna tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema õiguskuulekas. I. Ginzburgi on kriminaalkorras karistatud 15 korda, reaalset vanglakaristust kannab ta üheksandat korda. Seega ei ole kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning tegemist ei ole õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Positiivseks luges kohus asjaolu, et I. Ginzburg on vangistuses läbinud riigikeele õppe A1, A2 ja B1 tasemel ning osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. I. Ginzburgil on vabanemisjärgne elukoht oma ema juures. Arvestades kinnipeetava korduvat karistatust, on tema tutvusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega suhtlemine ei aita positiivselt kaasa kinnipeetava taasühiskonnastumisele. Negatiivseks luges kohus ka asjaolu, et I. Ginzburgil puudub vabanedes töökoht. Olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. I. Ginzburgil on vähene töölkäimise kogemus ja harjumus. Enne vangistust ta ei töötanud, vaid teenis raha varastamisega narkootikumide tarbeks. Samas oli tal väljakujunenud elustiil, mida iseloomustasid raskused tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega. Kulusid suurendas ka kasiinos käimine. Tema konkurentsivõime tööturul on problemaatiline. Majanduslikku olukorda raskendab ning uue kuriteo toimepanemise riski suurendab asjaolu, et I. Ginzburgil on maksmata nõudeid summas 18 267 eurot 70 senti. I. Ginzburgi on vanglas korduvalt määratud majandustöödele, kuid reaalselt ta tööle ei asunud. I. Ginzburgil on diagnoositud X, kuid ta ise seda ei tunnista. Samas põhjendas ta oma kuritegusid vajadusega saada raha narkootikumide hankimiseks. Kuna kinnipeetav sõltuvust ei tunnista, siis ei ole sõltuvusest vabanemine talle ka esmatähtis. Kui isik ei suuda vabaduses hoiduda narkootikumide tarvitamisest, siis suureneb uue kuriteo toimepanemise risk. I. Ginzburg on ühel korral allutatud kriminaalhooldusele, kuid ta vahistati enne kriminaalhoolduse toimiku avamist seoses uue kuriteo toimepanemisega enne katseaja algust. Varasem käitumiskontrollile allutamine ei ole I. Ginzburgile positiivset mõju avaldanud ning isik ei ole õigustanud kohtu usaldust kanda karistust vabaduses. Distsiplinaarkaristustena kohaldatud 4–5päevased paigutamised kartserisse viitavad tõsisematele korrarikkumistele vangistuse ajal ja kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu veelgi süvendab kahtlust I. Ginzburgi võimekuses ja motiveerituses tingimusteta alluda käitumiskontrollile. I. Ginzburgi puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
- Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse I. Ginzburg, kes palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega ta vabastataks tingimisi enne tähtaega vangistusest.
- Riigikohus on rõhutanud, et ennetähtaegsel vabastamisel on kinnipeetava eeskujulik käitumine vanglas tähtsaks tingimuseks. Maakohus leidis, et I. Ginzburgi käitumine ei ole seaduskuulekas, kuna kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. I. Ginzburg esitas määruskaebuse lisana kaks Viru Vangla käskkirja, millega tühistati
- ja
- juuli
- a käskkirjad distsiplinaarkaristuste määramise kohta. Samuti oleks kohus pidanud hindama ennetähtaegse vabastamisega seotud tagajärgi kinnipeetava jaoks, mitte omistama suurt tähtsust minevikule. I. Ginzburg leiab, et tema käitumine vangistuses on kehtivale korrale vastav. Samuti märgib I. Ginzburg, et tema suhtes võib lugeda vangistuse eesmärgi saavutatuks. Vastavalt individuaalsele täitmiskavale on ta täitnud kõik vangla määratud kohustused – läbinud eesti keele kursused A1, A2 ja B2 tasemel ja psühholoogilised vestlused, mille tulemusel ta mõistis, milleni viib narkootikumide tarvitamine; läbitud on ka sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“. I. Ginzburgi väitel on ta avaldanud vanglas soovi töötada köögis, kuid talle ei ole sellist tööd võimaldatud. 2
(4)Pakutud on vaid majandusabitöid, kuid A. Ginzburgi terviseseisund ei võimalda sellise tööga tegeleda. I. Ginzburgi selgituste kohaselt on tal vanglas veel läbimata vihajuhtimise kursus, kuid see määrati alles
- aastaks. Samas leiab I. Ginzburg, et ta võiks läbida selle programmi ka kriminaalhoolduse jooksul. Kuna individuaalne täitmiskava on põhimõtteliselt läbitud, võib vangistuse eesmärgi lugeda saavutatuks. Seda kinnitavad ka vangla ning prokuratuuri arvamused, milles toetatakse I. Ginzburgi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. I. Ginzburg nimetab positiivse faktorina veel seda, et tal on vabanemisjärgne elukoht ema korteris ning soov asuda tööle.
- Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole, kuid määruse põhiosa tuleb osaliselt muuta.
- Maakohus tuvastas ebaõigesti, et I. Ginzburgil on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla
- oktoobri
- a käskkirjadega (KoTo, tl 85–86) tühistati
- ja
- juulist 2017 pärinevad vangla käskkirjad I. Ginzburgile distsiplinaarkaristuste määramise kohta. Distsiplinaarkaristuste tühistamine oli tingitud asjaolust, et need karistused tuginesid tööle määramise käskkirjadele, kus ei olnud korrektselt hinnatud kinnipeetava tervislikku seisundit. Kuna käskkirjad I. Ginzburgile distsiplinaarkaristuste määramise kohta on tühistatud, ei ole süüdimõistetul ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust. Seetõttu tuleb ka I. Ginzburgi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel lähtuda sellest, et tegemist on distsiplinaarkorras karistamata kinnipeetavaga. Järeldus, et I. Ginzburgi kaks kehtivat distsiplinaarkaristust viitavad sellele, et I. Ginzburg ei suuda alluda kriminaalhooldusele ega käituda vabaduses õiguskuulekalt, tuleb kohtumääruse põhiosast välja jätta.
- Eeltoodu ei too kaasa maakohtu määruse tühistamist, kuna maakohus tugines I. Ginzburgi vabastamata jättes distsiplinaarkaristuste kõrval ka muudele asjaoludele (vt käesoleva määruse punkt 3), mis on kolleegiumi hinnangul kogumis piisavad, asumaks seisukohale, et KarS § 76 lg-st 4 tulenevad tingimused I. Ginzburgi vabastamiseks ei ole täidetud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et I. Ginzburgi ennetähtaegse vangistusest vabastamise vastu räägib rohkem kui selle kasuks.
- I. Ginzburgi on kriminaalkorras korduvalt karistatud, vanglas on ta üheksandat korda. Süüdimõistetut on karistatud relva omamise, röövimise, suures koguses narkootilise aine korduva käitlemise eest. Viimast karistust kannab I. Ginzburg süstemaatilise varguse ning sissetungimisega röövi katse eest. Seega ei ole varasemad karistused suutnud I. Ginzburgi käitumismustrit muuta ega teda kuritegelikult teelt kõrvale juhtida. Soodusteguriks uute kuritegude toimepanemisel on narkootikumide kuritarvitamine ning materiaalse kasu saamise eesmärk (KoTo, tl 54). Nagu ka maakohus rõhutas, ei tunnista I. Ginzburg enda narkosõltuvust. Samas süstis ta vabaduses amfetamiini vähemalt korra päevas, kusjuures vabaduses olles kulutas I. Ginzburg enamuse ajast narkootikumide hankimise ja tarbimise peale. (KoTo, tl 56) Narkootikumide tarvitamine võib tingida uute raskete kuritegude toimepanemise.
- Kuigi I. Ginzburgi käitumine vangistuses on hea – tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud riigikeele õppes ja läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ – tuleb kohtul arvesse võtta ka vabanemisjärgseid elutingimusi ning võimalikke riskifaktoreid. 3
(4)- On positiivne, et pärast vabanemist on süüdimõistetul elukoht ema juures ja et ema on valmis teda toetama. Samas pole I. Ginzburgil vabanedes tagatud töökohta. See suurendab riski tagasipöördumiseks kuritegeliku eluviisi juurde. Enne vangistust I. Ginzburg ei töötanud ja tema töökogemus on puudulik – varem on ta teinud juhutöid ehitusel ning töötanud pagarina. Vangla iseloomustuse kohaselt oli isikul vabaduses kuritegelik elustiil, mille tõttu on tal suuri raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega. I. Ginzburg teenis raha varastamisega narkootikumide hankimiseks. (KoTo, tl 56) Kuna I. Ginzburg enda sõltuvust ei tunnista, siis on majanduslikesse raskustesse sattumisel suur tõenäosus, et süüdimõistetu asub vabaduses uuesti narkootilisi aineid tarbima, hankides selleks raha kuritegelikul teel. Vangla iseloomustuse kohaselt lahendab I. Ginzburg probleeme kuritegelike meetodite abil ja tema väärtushinnangud ning hoiakud tuginevad vangla subkultuuril (KoTo, tl 56).
- Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus maakohtuga nõustuvalt, et I. Ginzburgi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole praegu põhjendatud, sest uute kuritegude toimepanemise risk ei ole piisavalt maandatud.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
- novembri
- a määruse sisuliselt muutmata, kuid muudab vaidlustatud määruse põhiosa. I. Ginzburgi määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada, sest kaebaja osutas muu hulgas maakohtu ekslikule seisukohale, mille kohaselt on I. Ginzburgil kaks kehtivat distsiplinaarkaristust (vt ka käesoleva määruse punkt 8). /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Mati Kartau Tiit Lõhmus 4
(4)