2-17-819/38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-819 Tsiviilasi O.G. hagi A.V. vastu ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. novembri 2017 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik O.G. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): O.G. (isikukood XXX), esindaja Irina Belova Vastustajad (kostja): Aleksandr Gamazin A.V. (isikukood XXX), esindaja RESOLUTSIOON
3. Jätta O.G. määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
4. novembri 2017 määrus muutmata. Menetluskulude jaotus
5. Jätta määruskaebuse menetluskulud O.G. kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. menetlemisega seotud Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
6. O.G. (edaspidi hageja) esitas A.V. (edaspidi kostja) vastu hagi ühisvara jagamiseks. Hageja palus jagada poolte ühisvaraks olev korter aadressil XXX, Narva (edaspidi korter) kaasomandi lõpetamise teel. Hageja palus jätta korter kostja ainuomandisse ning kohustada kostjat maksma hagejale rahaline hüvitis ½ korteri turuväärtusest summas 14 000 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja märkis, et korterile on seatud hüpoteek 17.07.2001 laenulepingu nr 01-054544-EL järgi, mille abielus olnud pooled koos sõlmisid pangaga ja saadud raha summas 4476 eurot kasutasid korteri remondiks. Laenukohustus täideti 17.07.2008 ja hagejal ning kostjal pole panga ees laenulepingu järgi enam mingeid kohustusi. Hüpoteek korterile jäi, kuid pooltel on üksnes ühiselt võimalus selle kustutamiseks.
7. Kostja vaidles vastu sellele, et korter jääks kostjale ning kostja kohustuks hagejale tasuma pool korteri väärtusest, kuna hageja on pärast abielu lahutamist võtnud pangalaenu ning seadnud laenu tagamiseks korterile hüpoteegi. Kinnistusraamatu väljavõttest selgub, et hüpoteek puudutab mitte
8. aasta vaid
9. aasta juuni pangalaenu. Selleks ajaks oli abielu lahutatud. Kuna hageja ja kostja ühine korter on koormatud hüpoteegiga, mis tagab hageja ainuisikulist rahalist kohustust panga ees, siis kostja ei soovi enne võla kustutamist hageja poolt ja hüpoteegi kustutamist jagada korterit selliselt, et kostja jääb korteri ainuomanikuks. Kostja tegi ettepaneku, et korter jääks hageja ainuomandisse ning hageja maksab kostjale pool korteri turuhinnast, s.o 14 000 eurot. MENETLUS MAA- JA RINGKONNAKOHTUS
10. Maakohus kinnitas 28.03.2017 määrusega poolte vahel sõlmitud kompromissi.
11. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ning tsiviilasja menetlus uuendada.
12. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.
13. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning rahuldas määruskaebuse. Menetlusosalised on jätnud tähelepanuta ning maakohus ei ole omakorda neile ka selgitanud, et hüpoteegi kustutamiseks ei piisa üksnes nende nõusolekust, vaid selleks on vajalik ka hüpoteegipidaja (praegusel juhul Swedbank AS-i) nõusolek (AÕS § 64²). Sellega on maakohus rikkunud selgitamiskohustust. Kompromissi tingimus, mille kohaselt kohustuvad pooled ostja vastavasisulise soovi korral hüpoteegi kustutama, ei ole sellisel kujul täidetav, kuna tegelikkuses ei taga see menetlusosalistele soovitud tulemust (hüpoteegi kustutamist). Kinnitades sellise kompromissi, mida ei ole võimalik täita, rikkus maakohus TsMS § 430 lõiget
14. Seetõttu tuleb 2 kompromissi kinnitav maakohtu määrus tühistada ja saata hagi menetluse jätkamiseks maakohtule. MENETLUS MAAKOHTUS ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL
15. Kostja esitas maakohtule avalduse, mille kohaselt soovib pakkuda ühisomandi lõpetamiseks teist viisi. Kostja palub määrata korteriomand hageja ainuomandisse ja mõista hagejalt kostja kasuks välja pool korteri maksumusest, s.o 14 000 eurot. Kostjal ei ole rahalisi vahendeid hagejale sellise suure summa väljamaksmiseks. Hagejal aga on veel kaks korterit (Narvas ja Narva-Jõesuus). Hetkel elavad vaidlusaluses korteris kostja ja tema poeg. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata, kuna eesmärki, mida hageja taotleb, ei ole võimalik saavutada. Hagejal ei ole õigust nõuda korteri üleandmist kostja ainuomandisse, kui kostja nõuab vastupidist.
16. Hageja seisukoha järgi on hüpoteek kustutatud. Hageja kostjaga kompromissi sõlmida ei soovi. Hageja palus hagi rahuldamist, s.o ühisvara jagada selliselt, et korter jääks kostja ainuomandisse ja kostja maksaks hagejale hüvitist.
17. Maakohus jättis hagi läbivaatamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt saab kohus valida üksnes sellise jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (RKTKo 09.05.2006, nr 3-2-1-45-06, p 19). Kohtu arvates ei ole vähemasti üldjuhul põhjendatud ega mõistlik jätta ühisomandis olev ese ühele ühisomanikule vastu tema tahtmist, eriti hüvitise maksmise kohustusega. See oleks vastuolus kaasomandi lõpetamise põhimõtetega, tekitades sundomandamise raha eest eseme suhtes, mida isik endale ei soovi. Lisaks võib selline sundomandamine põhjustada isikule raskeid tagajärgi. Kohus asus seisukohale, et kuna käesolevas tsiviilasjas ei ole esitatud nõuet müüa vaidlusalune korter avalikul enampakkumisel ning hagiavalduses toodud nõudega jätta korter kostja omandisse hüvitise maksmise kohustusega kostja ei nõustu, osutub hagi perspektiivituks, s.o hagiavalduses toodud eesmärki ei ole eelpooltoodud põhjendusetel võimalik saavutada ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
18. Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ning saata asi uuele arutamisele maakohtusse. Määruskaebuse kohaselt tegi kohus ebaseadusliku määruse hagi menetlusse mittevõtmise kohta. Hagi vastab TsMS § 338 ja 383 toodud vorminõuetele. Kohus ei kohaldanud TsMS § 3401 sätestatud norme. AÕS § 77 lg 2 kohaselt otsustab kohus asja jagamise viisi üle. Nimetatud sätte kohaldamine ei nõua hagejapoolset motivatsiooni kaasomandi lõpetamise viisi valikul. Hageja ei nõustu, et hageja poolt pakutud kaasomandi lõpetamise viis on liialt koormav kostja jaoks. 3 VASTUSTAJA SEISUKOHT
19. Kostja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Hageja viide AÕS § 77 lõikele 2 on asjakohatu, kuna korteriomandi puhul on tegemist vara eriliigiga. Kostja teeb hagejale ettepaneku sõlmida kokkulepe, mille kohaselt ta loovutaks oma osa poolte ühisele pojale – A-V-. Seejuures annab kostja hagejale täieliku vabaduse tingimuste osas, mille alusel hageja teostaks oma osa võõrandamise A.V. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
21. Pooled ei vaidle, et nende ühisvarasse kuulub Narvas XXX asuv korter. Ühisvara jagamise nõude aluseks on perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 1 teine lause. Nii abikaasade ühisvaras olevad asjad kui ka õigused jagatakse PKS § 37 lg 3 (koosmõjus asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lõigetega 6 ja 7) järgi kaasomandi lõpetamise sätete (s.o AÕS § 77) kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti Kohus saab kaasomandi, seega ka ühisomandi, asjale või õiguse ühisuse lõpetada üksnes juhul, kui samal ajal määratakse AÕS § 77 lg 2 järgi kindlaks viis, kuidas asi või õigus jagatakse (Riigikohtu 26.04.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p-d 20, 21). Seega on ebaõige kostja seisukoht, et hageja viide AÕS § 77 lõikele 2 on asjakohatu ning justkui ei kohalduks nimetatud säte korteriomandite puhul.
22. Maakohus selgitas õigesti (viidates Riigikohtu 09.05.2006 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p-le 19), et kohus saab valida üksnes sellise jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud. Ühisvara jagamise nõue lahendatakse hagimenetluses. Hagimenetluses menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel (TsMS § 4 lg 2). Kui ükski poolte pakutud viisidest kohtu arvates jagamiseks ei sobi ja kõikidele sobivatele viisidele ei ole tuginetud, peab kohus pooltele taotletud viiside sobimatust enne selgitama ja andma võimaluse tugineda lisaks ka muudele viisidele. Kui pooled seda ei tee, võib kohus jätta sobiva jagamise viisi puudumise tõttu kaasomandi lõpetamata või ühisvara eseme jagamata, põhjendades otsuses ühtlasi, milline jagamise viis oleks sobiv. Sel juhul võivad pooled esitada uue hagi, taotledes lõpetamist ja jagamist mõnel varem pakkumata viisil (Riigikohtu 26.04.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 21). Seetõttu on põhjendamatu määruskaebuses toodu, et maakohus oleks pidanud hagi rahuldama, vaatamata kostja selgelt väljendatud soovile korteri omanikuks mitte saada.
23. Ebaõige on ka määruskaebuses väidetu, et maakohus jättis hagi menetlusse võtmata ning jättis kohaldamata TsMS §
24. Ringkonnakohus selgitab, et esiteks ei jätnud maakohus hagi menetlusse võtmata, vaid jättis hagiavalduse läbi vaatamata. Hagiavaldus võeti menetlusse maakohtu 18.01.2017 määrusega. Menetlusse võetud hagiavalduse võib kohus aga jätta läbivaatamata (TsMS § 423). Käesolevas asjas ongi maakohus selliselt tegutsenud. Samuti on põhjendamatud hageja viited hagi vorminõuetele vastavuse kohta, kuna maakohus ei jätnud hagi läbivaatamata põhjendusel, et hagiavaldus ei vastanud vorminõuetele. 4
25. Maakohus selgitas 26.09.2017 toimunud istungil pooltele, et: „/…/kui kumbki pool vara omale ei soovi, ega soovi maksta teisele poolele hüvitist, siis on hagejal, kuivõrd kostja pole vastuhagi esitanud, õigus esitada enampakkumise nõue, et korter müüakse enampakkumisel ja raha läheb pooleks. Kas te soovite sellist nõuet esitada?“. Eeltoodu peale vastas hageja: „Ei soovi.“. Lisaks andis maakohus hagejale tähtaja alternatiivse nõude esitamiseks või kompromissi sõlmimiseks. Hageja ei esitanud nõuet ühisvara jagamiseks teistsugusel viisil. Samuti ei sõlminud pooled kompromissi.
26. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada maakohtu lahendis viidatut, et kohus saab kaasomandi (sh ühisomandi) jagamiseks määrata üksnes sellise viisi, mida pool on kas hagis või vastuhagis nõudnud (vt ka Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17). Praegusel juhul ei ole kostja esitanud vastuhagi, vaid on esitanud 22.09.2017 üksnes avalduse, milles teeb ettepaneku jätta korteriomand hageja ainuomandisse ja kohustada hagejat hüvitama kostjale pool korteri väärtusest. Maakohtu 26.09.2017 istungil arutas kohus pooltega õiguslikku olukorda ning protokolli põhjal saab veenduda, et ei hageja ega kostja ei soovi korterit endale. Sellega seoses ei pidanud maakohus asuma kostjale selgitama vajadust esitada oma ettepanek korteri jätmiseks hageja ainuomandisse vastuhagina hagiavaldusele ettenähtud vormis. Sellise vastuhagi menetlemine olnuks samavõrd perspektiivitu nagu on praegusel juhul ka põhihagi. Kohus on istungil pooltele põhjalikult selgitanud, et korteri võõrandamine enampakkumisel on ainuke võimalik variant. Kohus ei saa kohustada poolt korterit omandama, kui pool seda ei soovi. Selleks on vajalik esitada enampakkumise nõue. Kohtu diskretsiooniõigus kaasomandi lõpetamisel on piiratud poolte esitatud taotlustega. Seega on maakohus täitnud oma selgitamiskohustust. Lisaks on maakohus hagi läbivaatamata määruses selgitanud, et sobiv ühisvara jagamise viis oleks müüa korter avalikul enampakkumisel.
27. Ringkonnakohus märgib, et maakohtul oleks tulnud lahendada asi sisuliselt ning jätta hagiavaldus rahuldamata kohtuotsusega, selle asemel, et jätta hagiavaldus läbi vaatamata. Maakohtu määruses toodud põhjendustel oleks kohtul olnud võimalik teha otsus, millega hagi oleks jäetud rahuldamata. Maakohus tugines TsMS § 423 lg 2 punktile 2, mis võimaldab jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Praegusel juhul ei olnud tegemist olukorraga, kus hagiga ei oleks hagiga taotletavat eesmärki (ühisomandi lõpetamine ja jagamine) olnud võimalik saavutada. Asjaolu, et kohus ei saanuks hagi rahuldada ja ühist omandit lõpetada hageja pakutud viisil, tulenes kostja esitatud vastuväidetest. Seega ei saanud hagiavaldust iseenesest pidada perspektiivituks TsMS § 423 lg 2 p 2 mõttes. Eelmärgitu ei anna siiski alust maakohtu määruse tühistamiseks ning asja maakohtule menetluse jätkamiseks saatmiseks, kuivõrd poolte õiguslik olukord ja edasise tegutsemise võimalused sellega seoses ei muutu. Kuna ühisvara jäi jagamata, siis on pooltel õigus esitada kohtule uus hagiavaldus ühisvara jagamiseks, tuginedes jagamise viisile, mida kohtul on võimalik kohaldada. Samuti on pooltel võimalik jagada ühisomand kohtuväliselt, sõlmides sellekohase notariaalse kokkuleppe. Sealhulgas on soovi korral võimalik võõrandada korter poolte ühisele pojale, kes on kohtule 5 edastatud seisukohas avaldanud valmidust omandada korter ning maksta osade kaupa emale (hagejale) välja tema osa väärtus.
28. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp 6