4-17-3360/7

4-17-3360 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2017.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-17-3360 Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Väärteoasi Mihhail Mištšenko väärteoasi KarS § 262 lg.1 väärteoprotokoll AB1519956 30.05.2017.a. Menetlusalune isik Mihhail Mištšenko -isikukood 36807260225, elukoht xxxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju PJ Asja läbivaatamise aeg ja koht 28.novembril 2017.a. Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Oleg Klok, menetlusalune isik väärteoasja arutamisele ei ilmunud. järgi – RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48 ning VTMS §-dest 83 p 2, § 90 lg.1, §§ 107, 108, 109, 111, 113, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Mihhail Mištšenko KarS § 262 lg.1 järgi (kolmkümmend) päeva. ning mõista karistuseks arest 30 Mihhail Mištšenkole mõistetud arest 30 päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri Tallinna Arestimajas Rahumäe tee 6, Tallinn ning arest peab olema ära kantud hiljemalt
2. veebruariks 2018.a. Aresti ärakandmist arvestada alates karistuse kandmisele asumisest. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada Mihhail Mištšenko arestimajja. suhtes sundtoomist Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne- Harju Politseijaoskonna poolt 30.05.2017.a. koostatud väärteoprotokolli kohaselt Mihhail Mištšenko 15.05.2017.a. kell 22.00 Tallinnas xxxx, viibides oma korteris öörahu kestvuse ajal karjus ja lärmas, ropendas ebatsensuursete sõnadega, millega rikkus naabrite öörahu. Antud tegevuse pärast korterites nr. 23 ja 24 viibinud isikud ei saanud magada ning oli häiritud nende normaalne elutegevus. Oma käitumisega eksis üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, tekitades kestvalt teist isikut oluliselt häirivat müra. Seega rikkus menetlusalune isik Karistusseadustiku § 262 lg.1 nõudeid. Esimene kohtuistung Mihhail Mištšenko väärteoasjas toimus 11.septembril 2017.a. ,kuid menetlusalune isik ei saanud kohtukutset kätte ja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus lükkas väärteoasja arutamise edasi
3. oktoobrile 2017.a., kuid Mihhail Mištšenko ei saanud ka teist kohtukutset kätte.
4. novembri 2017.a. kohtuistungi kohtukutse sai menetlusalune isik isiklikult kätte
5. novembril 2017.a. Mihhail Mištšenko väärteoasja arutamisele
6. novembril 2017.a. ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse isiklikult kätte saanud. Menetlusalune isik ei teavitanud kohut ilmumise võimatusest ning ei esitanud taotlust väärteoasja arutamine edasi lükata. Eelnevast tulenevalt kohus arutab Mihhail Mištšenko väärteoasja VTMS § 90 lg.1 alusel ilma tema kohalolekuta. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning palus karistada Mihhail Mištšenkot väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest kokku arestiga 30 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma ja jätkab õigusrikkumiste toimepanekut.. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et Mihhail Mištšenko süü Karistusseadustiku § 262 lg.1 järgi väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - xxxx avaldus selle kohta, et 15.05.2017.a. tülitas teda naaber korterist nr. 26, kes öörahu kestvuse ajal lärmas, karjus ja ropendas ebatsensuursete sõnadega /tl.2/; - Tunnistajana ülekuulatud Xxxxütlustega selle kohta, et 15.05.2017.a. tülitas teda naaber korterist nr. 26,(mis asetseb tunnistaja korteri peal ), korterist nr. 26 kostus valju lärmi, karjuti, mööbliesemed kukkusid ning sõimeldi ropult. Lärm kestis kusagil kella 23.00, siis seltskond lahkus, kuid lärmas koridoris ja jalaga taoti vastu tunnistaja korteri ust/tl.4/ -tunnistaja Xxxxütlustega, kelle sõnade kohaselt kuuldus 15.05.2017.a. järjekordselt lärmi, mille põhjustajaks oli korter 26, kus pidutses seal sageli viibiv seltskond. Seltskond lahkus kusagil 23.00 paiku, lärmates koridoris ning peatudes pikemalt kolmandal korrusel tema välisukse läheduses, kus neil on tavaks häirida tema naaberkorteris elavat prouat./tl.5/; - -karistusregistri väljavõtte kohaselt on Mihhail Mištšenkol 4 kehtivat väärteokaristust ja kõik karistused on mõistetud KarS § 262 lg.1 järgi. Ja kõigil neljal korral on menetlusalust isikut karistatud arestiga (tl.8) Kohtu seisukoht: Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – Mihhail Mištšenkole inkrimineeritud väärtegu KarS § 262 lg.1 järgi on kvalifitseeritud õigesti , õigusrikkumisne on tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud KarS § 262 lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime otsese tahtlusega, menetlusalune isik on pidevalt alates 2015.a. detsembrist oma käitumisega eksinud üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, tekitades kestvalt teist isikut oluliselt häirivat müra. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud Mihhail Mištšenko käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus ei tuvastanud ka karistust kergendavaid asjaolusid. Isik ei ole ütlusi andnud, on märkinud, et on tutvunud väärteoprotokolliga. Kohus asub seisukohale, et Mihhail Mištšenko ei ole varasematest karistusetst järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub korduvalt õiguskorda. Mihhail Mištšenko suhtumist toimepandusse näitab ka see, et ta teadlikult hoidus kõrvale kohtuistungitest, ei soovinud kätte saada kohtukutseid , et oma väärteoasja arutamisele ilmuda ning kui politseiametnik talle kohtukutse 28..novembri 2017.a. kohtuistungile isiklikult kätte andis, ka siis jättis ta kohtuistungile tulemata. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et kuna karistusregistri väljavõtte kohaselt on Mihhail Mištšenkol neli kehtivat väärteokaristust KarS § 262 lg.1 järgi ning kõigil neljal korral on teda karistatud arestiga ( 12 päeva, 15 päeva, 20 päeva ja 25 päeva ) ,siis seega ei ole Mihhail Mištšenko hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ega asunud õiguskuulekalt käituma ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik karistuse ära kandma. Kohus määrab aresti ärakandmise tähtajaks
7. veebruar 2018.a. Kohus juhindub KarS § 48 ning VTMS §-dest 83 p 2, § 90 lg.1 , § 107 lg 1 p 1, 108-111,
8. /allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik