← Eesti

2-17-6982/35

Obsah (6)§ 657§ 654§ 651§ 652§ 174§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-6

§ 657lg 1 p-le 1 muutmata.

Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigusnormi ning hinnanud tõendeid ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6).

Kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei ole kostja vaidlustanud hageja kasuks väljamõistetud töötasu suurust 430 eurot, vaid põhjendused on esitatud seoses sellega, et maakohus jättis kostja tasaarvestusavalduse rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollibki

§ 651

lg 1 kohaselt maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust tasaarvestusavalduse rahuldamata jätmisel.

  1. Asja materjalide kohaselt oli poolte vahel töösuhe
  2. jaanuarist 2016 kuni
  3. septembrini 2016 ning pooled olid kokku leppinud hageja brutotöötasuks 430 eurot kuus. Samuti on kostja maksnud hagejale 3100 eurot avanssi tööülesannete täitmisega seotud kulude katteks. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas kostjal on hageja vastu tasaarvestatav nõue. Kostja on esitanud tasaarvestusavalduse, milles palub hageja töötasu nõude 430 eurot tasaarvestada enda nõudega hageja vastu makstud avansi tagastamiseks. Hageja väitel on ta kulutanud avansi tööülesannete täitmiseks, s.o kütusele ja varuosadele, ning on esitanud kohtule enda tehtud kulutuste kohta kviitungid (tl 33-53). Kostja seisukoha kohaselt ei ole hageja esitatud kuludokumendid (tšekid, arved jms) osaliselt seotud tööülesannete täitmisel kantud kuludega ning samuti ei vasta kuludokumentidest nähtuv kütusekulu hageja tööülesannete täitmiseks vajaminevale kütusekulule.
  4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole tõendanud hageja vastu sellise nõude olemasolu, mida oleks võimalik tasaarvestada käesolevas menetluses. Asja materjalide kohaselt on kostja tasunud hagejale alates jaanuarist 2016 kuni juulini 2016 avanssi, mõni kuu kaks korda ja mõni kuu üks kord erinevates summades (TVK toimik lk 4). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nn avanss oli ette nähtud hageja poolt tööülesannete täitmisel kantud kulutuste hüvitamiseks. TLS § 40 lg 1 kohaselt töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulutuste hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse § 628 lõigetele 2-
  5. VÕS § 628 lg 4 järgi võib käsundisaaja enne käsundi täitmisele asumist nõuda käsundiandjalt mõistlikus ulatuses ettemakset tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulude eest. Lähtudes eelviidatud sätetest on nn avanss käsitletav ettemaksena tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamise eest. Ringkonnakohtu arvates kostja iga järgneva ettemaksega aktsepteeris asjaolu, et hageja oli eelmise ettemakse ära kasutanud tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamiseks. Esitades alles pärast töösuhte lõppemist väite, et hageja poolt korduvalt igakuuliselt poole aasta jooksul ettemaksena saadud summad on suuremad, kui oli vajalik tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamiseks, on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja juriidilise isikuna on RPS § 2 lg 2 kohaselt raamatupidamiskohustuslane ning seega lasus tal kohustus pidada arvestust hagejale tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamise osas (sh pidi kostja pidama arvestust selle kohta, kuidas ja mis ulatuses toimus hageja poolt ettemaksuna tasutud summade kasutamine). Kostjal oli kohustus pidada arvestust kütusekulu kohta jookvalt, mitte esitada alles 4 vastav arvestus ringkonnakohtule, s.o kostja kui tööandja kohustus oli kontrollida regulaarselt (vähemalt enne järgmise ettemakse tegemist) tegelikke kulusid ja nõuda hagejalt kui töötajalt vastavaid kuludokumente. Seega saab järeldada, et kuludokumente kontrollimata ja avanssi pidevalt edasi makstes on kostja aktsepteerinud hageja poolt väidetavalt tehtud kulusid.
  6. Kostja väite kohaselt hageja esitatud kuludokumendid ei vasta RPS § 7 lg-tele 1-3 (on väljastatud kolmandale äriühingule või on isikud üldse jäetud märkimata, ei nähtu ostukuupäev või puudub seos kostja majandustegevusega) ning puudustega kuludokumente on 834 euro 43 sendi ulatuses. Tulenevalt RPS § 2 lg-st 2 on raamatupidamiskohustuslane kostja ning kohustus jälgida RPS-s sätestatut on kostjal. Hageja ei ole raamatupidamiskohustuslane. Seega kui kostja leidis, et hageja poolt esitatud kuludokumente ei saa ta kasutada oma raamatupidamislikus arvestuses, siis oli tal kohustus (ja õigus) nõuda hagejalt sobivate kuludokumentide esitamist, kuid antud juhul on kostja jätnud töötaja tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamise kohta aruandluse vormistamata ning on sellega rikkunud RPS sätteid.
  7. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kostja poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud sõiduki tehnilised andmed, sest puuduvad

§ 652lg-s 3 sätestatud eeldused.

13. Kuna ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, siis jääb muutmata ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus (

§ 174lg 5).

Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta kostja kanda (

§ 171lg 1).

Maakohus on määranud hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks maakohtus 430 eurot ning ringkonnakohtul pole põhjust hageja menetluskulude suurust teisiti hinnata. Hageja menetluskuluks apellatsioonimenetluses on esindajatasu 240 eurot 2 tunni eest. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud osaliselt. Arvestades hageja esindaja poolt koostatud apellatsioonkaebuse vastuse mahtu ja sisu, loeb ringkonnakohus põhjendatuks esindaja ajakulu 0,5 tunni ulatuses ehk põhjendatud ja vajalik menetluskulu on 60 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks 490 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.