lg 1 p 6 kohaselt ei võta ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Kostja taotleb hagi täielikku rahuldamata jätmist ehk pärandvara jagamata jätmist. Apellatsioonkaebust on põhjendatud sellega, et tõendatud ei ole asjaolud, et kostja rikub jämedalt hageja õigust kasutada korteriomandi oluliseks osaks olevat eluruumi, tekitab hagejale kahju ja ei ole kommunaalmakseid tasunud. Ringkonnakohus on seisukohal, et eelnimetatud asjaolude väidetav ebaõige tuvastamine ei ole hagi rahuldamata jätmise eeldusteks. PärS § 152 lg 1 alusel võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija, kui PärS § 155 sätetest ei tulene teisiti. Sama sätte lg 2 järgi kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid. Pärandvara jagamiseks ja kaasomandi lõpetamiseks ei ole vaja tuvastada kostja esile toodud asjaolusid. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hageja oli õigustatud isikuks, kes võis pärandvara jagamist nõuda. Ringkonnakohus märgib, et pärandvara, nagu ka kaasomand, on ajutine õiguslik seisund, mille lõpetamist võib sõltumata põhjustest nõuda. Nii sätestab ka AÕS § 76 lg 1, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Mõjuv põhjus on kaasomandi lõpetamiseks vajalik vaid siis, kui kaasomandi lõpetamine on kokkuleppega välistatud (AÕS § 76 lg 3). Kostja ei ole toonud esile ühtegi pärandvara jagamist piiravat asjaolu (PärS § 155 lg 1). Ringkonnakohus selgitab, et kostja viidatud AÕS § 72 lg 3 ja 5 reguleerivad kaasomandi kasutamist, mitte selle lõpetamist. Kaasomandi lõpetamise nõude materiaalõigusliku aluse sätestab AÕS § 76 lg 1, mis ei sea nõude esitamise eelduseks varasemat kaasomandi kasutamise sätete rikkumist. Võttes arvesse eeltoodut, ei ole võimalik apellatsioonkaebust rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel ning selle menetlusse võtmisest tuleb
5.
lg 1 p 2 alusel antakse isikule menetlusabi vaid siis, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kuna ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebust ei saa rahuldada ka selles esitatud väidete õigust eeldades, ei saa eeldada, et kostja osalemine menetluses oleks edukas. Seetõttu tuleb
6. Ringkonnakohus ei määra kostjale tähtaega riigilõivu tasumiseks, kuna apellatsioonkaebust ei saa selle ilmse perspektiivituse tõttu (vt määruse p 4) võtta menetlusse ka siis, kui sellelt oleks riigilõiv 2 tasutud. Riigilõivu tasumiseks tähtaja määramine olukorras, kus kaebust ei saa
lg 1 p 6 alusel menetlusse võtta, rikuks menetlusökonoomia põhimõtet (
). 7.
Kuna apellatsioonkaebus esitati digitaalselt, loeb ringkonnakohus apellatsioonkaebuse kostjale tagastatuks.
/allkirjastatud digitaalselt Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.