Maakohtu põhjenduste kohaselt on võlgniku võlakohustused avalduses esitatud andmetel suurusjärgus ca 55 000 eurot ja varaks on vaid tuvastamata väärtusega relv. Võlgnikul on väidetavalt tekkinud igakuine reaalne sissetulek alles paar kuud tagasi ja sedagi miinimumtöötasu piires. Nimetatu ei anna mingit garantiid ega tagatist, et võlgnik iseenda rahaliste vahendite abil suudaks lähitulevikus tasuda 22.09.2017 võlausaldaja ees veel võlaks jäänud 38 000 eurost nõuet. Maakohus märkis tunnustavalt, et võlgnik on asunud kohustust täitma, kuid tuleb nentida, et see on toimunud üksnes tema elukaaslase abil ja toel, mis tähendab, et võlgnik ise siiski oma majanduslikust seisundist tulenevalt pole selleks võimeline, st. on jätkuvalt maksejõuetu, ei täna ega alates 2012, kui nõue muutus sissenõutavaks. On ilmne, et võlgnikul endal vähegi arvestatavas suuruses vabade vahendite tekkimine võlgade tasumiseks on pigem hüpoteetiline ja on ilmne, et võlgnik ei suuda katta oma varaga kohustusi. Kui elukaaslane juba maksab võlgniku võlga, siis ei ole eluliselt usutav, et ta oleks valmis ka täitma 31.12.2017 sissenõutavaks muutuvat tema enda kohustust võlgniku ees. Eluliselt usutav ei ole ka nõude realiseerumine XX OÜ vastu, kui tegemist on töötajateta äriühinguga, millel on maksuvõlg peaaegu samas suurusjärgus võlgniku nõudeõigusega ning mille 2016 majandusaasta on lõppenud kahjumiga. Ka ajutine haldur oma aruandes ei välistanud võlgniku maksejõuetust, kui võlausaldaja ei ole nõus läbirääkimisi pidama ja jääb oma avalduse juurde. Maakohtu hinnangul menetluse raugemiseks alust ei ole. 22.09.2017 esitatud taotlus ajutise halduri tasu (1004,15 eurot, sh maksud) kinnitamiseks kuulub rahuldamisele võlgniku pankrotivara arvel. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles taotles Viru Maakohtu 26.09.2017 määruse täies ulatuses tühistamist, võlausaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata jätmist ja pankrotimenetluse kulude avaldaja kanda jätmist. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 3 1) ei ole maakohus täitnud
Samuti ei ole kohtumäärusest selge, miks kohus ei nõustu ajutise halduri aruandes toodud seisukohaga ning millistele konkreetsetele asjas kogutud tõenditele kohus seejuures toetub; 2) leidis maakohus, et võlgnik ei ole oma majanduslikust seisundis tulenevalt võimeline oma kohustust avaldaja ees täitma, vaid tegi seda oma elukaaslase abil ja toel. Tegemist on täielikult meelevaldse ja ebaõige järeldusega; 3) on tõendatud, et kohustust avaldaja ees vähendas võlgnik oma vara arvelt, mitte Annely Norma rahast ning just võlgniku majanduslik seis võimaldas enne pankrotiistungit võlga vähendada ca kolmandiku võrra. Järelikult on kohus selgelt rikkunud TsMS § 477 lg 7 ja
lg 3; 4)
lg 3 välistab kohtu poolt hüpoteetiliste või oletuslike arvamuste andmise, kuna kohutul on kohustus selgitada välja kõik konkreetsed asjas tähtsust omavad asjaolud. Annely Norma on vägagi maksejõuline isik, kes on ainuosanik ettevõtetes OÜ X, X ja OÜ X; 5) ei ole käesoleval juhul vaidluse esemeks A. Norma ja tema äriühingute maksejõuetus või selle puudumine, vaid tõendite pinnalt järeldamine, kas võlgnikul kolmandate isikute vastu olemasolevad nõuded on selliseks varaks, mille arvelt on võimalik tasuda avaldaja võlga; 6) on kohus jätnud asjas tähtsust omavad tõendid kogumata ning vähestest kogutud tõenditest jätnud olulise osa hindamata, seega on kohus rahuldanud avalduse võlgniku kui füüsilise isiku pankroti väljakuulutamiseks kergekäeliselt; 7) kasutas võlgnik oma sularahareservi oma kohustuse täitmiseks avaldaja ees, kuid kuna võlgniku pangakontod olid aresti all, kasutas võlgnik ülekande tegemiseks kolmanda isiku pangakontot; 8) leidis avaldaja, et OÜ X laenukohustus võlgniku ees on tõendamata, põhjendades, et laenu ei ole kajastatud OÜ X 2016. aasta majandusaasta aruandes. Laenu kajastamine või kajastamata jätmine äriühingu majandusaasta aruandes ei tekita, muuda ega lõpeta kahe isiku vahelisi laenusuhteid mingilgi määral; 9) esitas võlgnik 31.10.2017 uued tõendid, mille kohaselt tasus võlgnik avaldajale 273,87 eurot ja Annely Norma 3000 eurot. 6. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus täitnud
Kohus andis võlgnikule korduvalt võimaluse omapoolsete tõendite esitamiseks; 2) tegi maakohus õige järelduse, et võlgniku eest tasus võlausaldajale osaliselt võla Annely Norma, kes on võlgniku elukaaslane; 3) puudub võlgnikul tegelikkuses 21.12.2011 ülekantud laenusummast tulenev nõue X OÜ vastu ja võlgniku väide, nagu oleks tal X OÜ vastu nõue 19000 eurot, mille tasumise tähtaeg on 31.12.2017, on tõendamata; 4 4) on võlgnik 01.01.2012 kuni 31.12.2014 teinud Annely Normale regulaarselt erinevaid rahaülekandeid kogusummas 22 739,50 eurot, kuid mitte ühegi ülekande selgituseks pole märgitud laenu andmine. Enamiku ülekannete selgituseks on märgitud „Ülekanne“ ja perioodil 28.08.2014 kuni 25.09.2014 tehtud 8 ülekandele kogusummas 1080 eurot on selgituseks märgitud „Ma armastan sind üle kõige“. Kuna Annely Norma puhul on tegemist võlgniku elukaaslasega, siis ei ole eluliselt usutav, et võlgnik andis talle perioodil 01.01.2012 – 31.12.2014 laenu, mille tagasimaksmise tähtaeg oleks 31.12.2017. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel maakohtu määruse muutmata, määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebusega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. 8. Vastuseks määruskaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud TsMS § 477 lg 7 ja
lg 3 sätestatud uurimiskohustust.
lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja vaid juhul, kui võlgnik on maksejõuetu, mis
lg 2 järgi tähendab seda, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seda, kas võlgnik on ka tegelikult maksejõuetu, peab kohus asja läbivaatamisel omal algatusel kontrollima (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-12-16, p 13). Maakohus on määranud ajutise pankrotihalduri, kes on koostanud aruande võlgniku varade ja kohustuste kohta (I kd lk 83 jj). Aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu, sest tal pole muud vara peale püstoli, aga avaldajale on täitmata kohustus summas 38 000 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei tähenda võlgniku ja Annely Norma 31.10.2017 tehtud ülekanded avaldajale, et võlgnik oleks maksejõuline, sest pole tõendatud tema püsivat majandusliku olukorra paranemist.
punkt 3 alusel pankroti aluse äralangemisega või punkt 4 alusel võlausaldajate nõusolekul.
lg 1 alusel lõpetab kohus pankrotimenetluse võlgniku avalduse alusel, kui võlgnik tõendab, et ta ei ole maksejõuetu või et teda ei ähvarda maksejõuetus, kui pankrot kuulutati välja seetõttu, et võlgniku maksejõuetuse tekkimine tulevikus oli tõenäoline. § 160 lg 1 alusel lõpetab kohus pankrotimenetluse võlgniku avalduse alusel, kui menetluse lõpetamisega on nõustunud kõik tähtaegselt nõuded esitanud võlausaldajad. 5 11. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja (võlgniku) kanda.
lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.