KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-11224 Tsiviilasi E.R. hagi A.S. vastu isaduse vaidlustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
- detsembri 2017 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E.R. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja: E.R. (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Argo Küünemäe Vastustajad: A.S. (isikukood XXX), esindaja Sergei Desjatnikov esindajad RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Maakohtu
- detsembri 2017 määrus muutmata, täiendades määruse põhjendusi.
- Jätta E.R. määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
- Jätta E.R. le osutatud riigi õigusabi kulud riigi kanda. Jätta ülejäänud osas määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud E.R. kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
- E.R. (hageja/lapse ema) esitas A.S. (kostja) vastu hagi oma tütre X.X. i suhtes isa kohta tehtud kande vaidlustamiseks. Hagiavalduse kohaselt sündis X.X. 03.11.2013 ja tema isana on sünni tõendile kantud kostja. Hageja teostas 22.01.2017 oma alaealistele lastele X.X. ile ja Y.Y. , kelle isana on samuti sünni tõendile kantud kostja, DNA-testi. Nimetatud testi kohaselt ei ole 90,39650580 % tõenäosusega lastel üks isa. Hageja esitas taotluse kohtumenetluses DNA ekspertiis määramiseks. Hageja selgitas, et ta oli kooselu ajal kostjaga lühiajaliselt suhtes ka kostja venna V-S- ning nad olid ka ühekordselt sugulises vahekorras. Hageja leidis, et suure tõenäosusega on lapse bioloogiline isa V.S., sest on DNA-testi järeldus ligi 10 % sarnasusega võib tuleneda sellest, et V.S. ja kostja on vennad. Hageja oli kuni 31.01.2017 kindel, et X.X. i bioloogiline isa on kostja, mistõttu tegeles lapse kasvatamise ja hooldamisega lapse sünni tõendile kantud kostja. Hageja selgitas, et esitas vallavalitsuse töötajatele elatise ja laste enda juurde saamise nõudega seoses küsimuse, mis saab siis, kui kostja ei oleks lapse isa. Hageja märkis, et kuidas sai kostja asjaolust teada enne kui hageja, kes sai sellest, et kostja ei ole lapse isa, teada alles jaanuaris
- Hageja lisas, et kostjale on isaks olemine ainult formaalsus ja lapsel on õigus teada, kes on tema bioloogiline isa. Seega on asja lahendamine lapse huvides. Hageja leidis, et kostja esindaja taotlus jätta hagi läbi vaatamata ei ole põhjendatud.
- Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kostja leidis, et nõue on aegunud. Hageja teatas juba
- a novembris kostjale, et Y ei ole tema laps ja detsembris
- a sai sellest teada ka V.S.. Lapse huvides otsustasid kostja, hageja ja V.S., et X isana jääb A.S. . Seega pidi hageja esitama hagi isaduse vaidlustamiseks hiljemalt detsembris
- a. Lisaks teatas hageja Pala vallavalitsuse töötajatele
- a jaanuaris mitmel korral, et X.X. ei ole kostja laps. Kostja leidis, et hageja ei käitu lapse huvides, sest tal oli võimalus esitada isaduse nõue ka varasemates kohtumenetlustes. Alles siis kui hageja jäi kohtulahendi alusel ilma lapsele määratavast elatisest, pöördus ta kostja isaduse vaidlustamiseks kohtusse. Kostja leidis, et hageja ei ole järginud PKS § 93 lg 1 sätestatud nõude esitamise tähtaega ja nõue on aegunud. Ka juhul, kui PKS § 93 lg 1 on sätestatud õigust lõpetav tähtaeg, on hageja seda ületanud. 05.12.2017 maakohtu istungil palus kostja esindaja jätta hagi läbi vaatamata, sest hagiga soovitud eesmärgi saavutamine ei ole võimalik. MAAKOHTU SEISUKOHT
- Maakohus jättis hageja hagi isaduse kande vaidlustamise nõudes läbi vaatamata. Hagejale riigi õigusabi andmisega seotud menetluskulud jättis maakohus riigi kanda. Ülejäänud osas jättis maakohus menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis, et hageja ei ole kinni pidanud PKS § 93 lg 1 sätestatud tähtajast. Hageja esitas hagi 22.07.2017, mistõttu on asjas oluline, kas ta teadis vaidlustatavast asjaolust juba enne 22.07.
- 2 Vaidlustatav on praegusel juhul asjaolu, et kostja A.S. , ei ole lapse, X.X. i, bioloogiline isa, kuigi on kantud isana lapse sünnidokumentidesse. Kohtu hinnangul on tunnistajate ütlustega tõendatud, et hageja oli nimetatud asjaolust teadlik juba varem kui 22.07.
- Lapse võimalik bioloogiline isa, V.S. , andis vande all ütluse, mille kohaselt helistas hageja talle
- a septembris-oktoobris ja väitis, et V.S. on X isa. Samuti oli hageja seda väitnud
- a detsembris ka kostjale, kes tuli tunnistajalt V. S aru pärima: Elena olevat väitnud kostjale, et tal oli tunnistajaga mingi suhe olnud, et oli vahekord, tunnistaja ütluste kohaselt veidi hiljem see teema suleti. Tunnistaja E.S. ütluste kohaselt oli temal teise sotsiaaltöötaja Inga Jegorova juuresolekul jutuajamine hagejaga, kus hageja teatas selge sõnaga, et kostja ei ole X isa. Jutuajamine toimus siis, kui oli laste elukoha määramise kohtuasi,
- a algupoole, veebruaris. Hageja avaldas seda mitmes jutuajamises. Tunnistaja selgitas, et kostjaga vesteldes oli viimane kindel, et on lapse isa. Hageja ise väitis, et sai asjaolust teada alles
- a jaanuaris, kui tegi lastele võrdleva isadustesti ja varasemad väited olid hüpoteetilised. Kohus leidis, et PKS § 93 lg 1 sätestatud asjaoludest teadlikuks saamine ei eelda isadustesti alusel väitele tõsikindla kinnituse saamist. Kohtu hinnangul on piisav, kui isik ise arvab, et isaduse kanne on ebaõige. Käesolevalt on hageja seda avaldanud vähemalt kahele tunnistajale. Kohus ei nõustunud hageja arvamusega, et asjas on kõige olulisem lapse huvi teada, kes on tema bioloogiline isa. Kohus leidis, et olukord võib olla hoopis lapsele kahjulik. Esiteks võib olukord, kus isik, keda laps isaks pidas, teda kasvatas ja tema eest hoolitses, enam tema isa ei ole ning isaks tuleb hakata pidama kedagi teist, keda laps ei tunne või on suhelnud, tekitada lapses hoopiski segadust ja stressi. Teiseks nähtub PKS-i isaduse vaidlustamise sätteid kogumis hinnates seadusandja eesmärk välistada selline last kahjustada võivat olukorda: lisaks § 93 lg 1 sätestatud tähtajale sisaldab ka § 91 ajalisi piiranguid isaduse vaidlustamiseks. Kohtu hinnangul on PKS-i isaduse vaidlustamise sätete eesmärgiks kaitsta lapse suhet isikuga, kes algselt on isana seadustatud ning vältida olukorda, kus juba tekkinud lähedane side lõhutakse ja laps jääks isata või asuks isa kohale isik, kellega selline side puudub. Kohus märkis, et ka käesolevalt ei olnud selge, kas isaduse eduka vaidlustamise järel toimuks lapse ja õige isa suhte seadustamine või mitte. Küsimus, kas laps viibib enamuse ajast ema juures tema hooldamisel või mitte, ei ole isaduse vaidlustamisel määrav. Kohus viitas, et vastavalt PKS § 93 lg 3 on lapsel täisealiseks saades võimalus ise isadus vaidlustada. Kohus leidis, et kuna hageja ei pidanud kinni seaduses sätestatud isaduse vaidlustamisele seatud ajalisest piirangust, on ta kaotanud õiguse isadust vaidlustada. Seega ei ole hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et asja edasine menetlemine, eelkõige hageja taotletud DNA ekspertiisi tegemine, ei ole menetlusökonoomiliselt mõttekas, sest tekitaks lisakulusid olukorras, kus juba ette on näha, et olenemata ekspertiisi tulemusest ei ole hagi võimalik rahuldada MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
- Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ning kohustada maakohtu menetlema kohtule esitatud hagiavaldust. Hageja leiab, et maakohus on vääralt asunud tunnistajate ja kostja ütluste põhjal seisukohale, et hageja teadis juba üks aasta enne hagi esitamist maakohtule, et alaealise lapse isa ei ole kostja, mistõttu tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Maakohus on valikuliselt võtnud tunnistaja E. S ütlustest välja üksikuid lõike ja ei ole analüüsinud isiku ütlusi tervikuna. Nimelt kinnitas tunnistaja E. S eelistungil, et: “Mul ei ole jäänud kunagi 3 kahtlust sellest, et A kahtleks, et ta ei ole X isa. Elena juttu sellest ei ole ma uskunud, sest ta ju nõudis elatist S kõikide laste jaoks”. Tunnistaja kinnitas samuti, et lapse ema on lapse võimalikest isadest alati rääkinud vihases tujus. Tunnistaja V. S kinnitas istungil samuti, et: “Peale septembrit oktoobrist 2014 mõni aeg hiljem oli ka veel sellest juttu, aga need ei kestnud kaua, lõppesid ruttu. Mingil hetkel jah ta rääkis, et keegi teine on Y isa ja siis mingil hetkel jälle, et mitte”. Hageja seisukohalt viitab eelkirjeldatu, et hageja tõstatas aegajalt X “isa” teema, kuid selle all pidas lapse ema silmas seda, et lapse isa kostja ei kasvatanud ega hooldanud last sellisel moel nagu seda eeldas lapse ema ja vihahoos tõstatas lapse “isa” teema, väites, et selline suhtumisega ei saa olla lapse isa ja lapse isa rolli võiks täita keegi teine. Hageja leiab, et olukorras, kus lapse isa ei hooli lapsest ja laps viibib 2/3 ajast lapse ema juures ning lapse isa rolliks on jäänud üksnes lapse viimine lasteaeda, siis sellises olukorras ei saa rääkida lapse isa lähedasest suhtest lapsega ja selle suhte lõhkumisest. Kui sünnitõendile kantud lapse isa ei hooli lapsest, siis ehk lapse bioloogiline isa teeb seda. Lapse ema sai lapse tegeliku bioloogilise isa andmed teada alles DNA-analüüsist. Hageja ei saa nõustuda maakohtu käsitlusega, et kui lapse ema oli vahekorras mitme mehega (ühe kuu vältel), siis pidi ta teadma, et keegi teine mees võis olla lapse isa, mitte see, kes kantud sünnitõendile. Samuti ei pane PKS § 93 lg 1 laste emadele (kes olnud ühe kuu vältel vahekorras mitme mehega) kohustust ühe aasta jooksul pärast lapse sündi, minema igaks juhul tegema DNA-analüüsi, et mitte mööda lasta kaebetähtaega isaduse kande vaidlustamiseks. Hageja leiab, et asjaolud, mis annavad lapse emale veendumuse arvata, et üks või teine mees on lapse bioloogiline isa, saavad tuleneda üksnes kirjalikust tõendist (DNA-analüüs) ja/või suulistest tõenditest, mis välistavad kahtluse, et lapse ema pidi teadma asjaoludest, et lapse isa on sünnitõendile mittekantud isik. Antud juhul oli hageja teatud ajaperioodil vahekorras erinevate meestega, kuid ei osanud arvata, et lapse bioloogiliseks isaks võib olla hoopiski V.S. . VASTUSTAJA SEISUKOHT
- Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Maakohtu määruse järeldused on õiged ning puudub alus määruse tühistamiseks. Kostja jääb oma seniste seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
- Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti jätnud hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna hagi on esitatud pärast seaduses sätestatud õigust lõpetava tähtaja möödumist. Maakohus on õigesti kohaldanud PKS § 93 lg-t 1, mille kohaselt võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kui alaealise lapse seaduslik esindaja ei ole isadust õigel ajal vaidlustanud, võib laps oma põlvnemise isast täisealisena isiklikult vaidlustada. Sel juhul algab tähtaja kulgemine päevast, millal täisealiseks saanud lapsele on isaduse vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud, kuid mitte enne lapse täisealiseks saamist. 4 Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et PKS § 93 lg 1 sätestatud tähtaja kulgema hakkamiseks on piisav, kui isik ise arvab, et isaduse kanne võib suure tõenäosusega olla ebaõige. Maakohus tugines muuhulgas tunnistajate ütlustele, kellele hageja on avaldanud, et lapse isa ei ole kostja.
- Põhjendatud ei ole hageja (määruskaebuse esitaja) väited, mille kohaselt saavad asjaolud, mis annavad lapse emale veendumuse arvata, et üks või teine mees on lapse bioloogiline isa, tuleneda üksnes kirjalikust tõendist (DNA-analüüs) ja/või suulistest tõenditest, mis välistavad kahtluse, et lapse ema pidi teadma asjaoludest, et lapse isa on sünnitõendile mittekantud isik. Hageja on ise esile toonud, et lapse eostamise perioodil oli ta intiimsuhetes nii kostjaga kui ka V.S. iga. Seega pidi talle olema arusaadav, et lapse isa võib olla kas kostja või V.S. . Hageja vastupidised seisukohad ja väited on põhjendamatud ja eluliselt ebausutavad. Asjakohased ei ole hageja põhjendused, mille kohaselt tal ei tekkinud esialgu kahtlusi kostja isaduses, kuivõrd algselt tegeles kostja lapse hooldamise ja kasvatamisega, seevastu ei ole V.S. lapse kasvatamises osalenud. Nimetatud asjaolud ei ole vältimatult seotud bioloogilise isadusega.
- Tähtsust ei oma seejuures, keda konkreetselt hageja arvas lapse isaks olevat, vaid oluline on see, et hageja pidi aru saama, et lapse bioloogiline isa võib olla keegi teine kui kostja. Seda ei muuda ka asjaolu, et hageja avaldas kolmandatele isikutele kahtlusi kostja isaduse osas üldjuhul vihahoos või suhete halvenemise valguses. PKS § 93 lg 2 kohaselt ei alga tähtaja kulgemine enne lapse sündi ega enne isaduse omaksvõtu jõustumist. Seega, kuna X.X. i sünni tõendi kohaselt registreeriti lapse sünd ning kostja võttis lapse suhtes isaduse omaks 15.11.2013, siis algas tähtaja kulgemine nimetatud ajast. Seega leidis maakohus õigesti, et kuivõrd PKS § 93 lõikes 1 sätestatud tähtaeg on möödunud, siis ei ole võimalik hagi rahuldada, kuna tegemist on nõuet lõpetava tähtajaga. Määruskaebuses esitatud ülejäänud väidete osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus märgib, et isaduse vaidlustamise aluseks ei saa olla asjaolud, kas isana lapse sünniakti kantud mees osaleb lapse ema arvates piisaval määral lapse kasvatamises või mitte. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
- Hagejale riigi õigusabi osutamisega seotud menetluskulud tuleb jätta riigi kanda. Muus osas jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp 5