← Eesti

2-17-6377/31

Obsah (17)§ 153§ 172§ 158§ 146§ 162§ 22§ 86§ 168§ 65§ 150§ 171§ 23§ 66§ 169§ 170§ 175§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Angelina Abol Määruse tegemise aeg ja koht 02. veebruar 2018, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-6377 Tsiviilasi L R pankrotimenetlus Menetlustoiming pank

§ 153

lg l p 2 märgitud II rahuldamisjärgus tunnustatud nõuetest raha saamata alljärgnevalt: Jrk. Tunnustatud Saamata jäänud Võlausaldaja nimi Jaotise % nr. nõue, euro nõue, euro

  1. Eesti Vabariik (Maksu-ja Tolliameti kaudu) 21 833.43 100 21 833.43 KOKKU 21 833.43 100 21 833.43
  2. Vabastada pankrotihaldur Hillar Villers tema kohustustest L R pankrotimenetluses pärast L R pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumist.
  3. Määrata L R pankrotihalduri Hillar Villers töötasuks 475.00 (nelisada seitsekümmend viis) eurot, millele lisandub käibemaks 95.00 (üheksakümmend viis) eurot.
  4. Kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 120.00 (ükssada kakskümmend) eurot käibemaksuga.
  5. Jätta L R pankrotimenetluses menetluskulud L R kanda ning määrata L R pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitamiseks menetlusabi summas kokku 693.60 eurot, sh 397.00 euro ulatuses menetlusabi TsMS § 183 lg 2 alusel.
  6. Hüvitada Eesti Vabariigi vahenditest halduri tasu summas 397.00 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot (lisandub käibemaks summas 79.40 eurot). Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o JeweLex Advokaadibüroo OÜ (arvelduskonto XXX Swedbank AS-is).
  7. Välja maksta Eesti Vabariigi vahenditest menetlusabi korras pankrotihalduri tasu ja kulud summas 217.20 (kakssada seitseteist eurot ja 20 senti) eurot (sh käibemaks). Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o JeweLex Advokaadibüroo OÜ (arvelduskonto XXX Swedbank AS-is).
  8. Välja mõista L R menetluskuluna osutatud ja riigi poolt pankrotihalduri büroole väljamakstud menetlusabi summas 217.20 eurot (sh käibemaks) riigituludesse. L R on kohustatud hüvitama riigituludesse pankrotimenetluse kulud summas kokku 217.20 eurot, 20-euroste osamaksetena 10 kuu jooksul, 11 kuu osamakse suurus on 17.20 eurot. Esimese osamakse tasumise tähtaeg on käesoleva määruse jõustumisele järgneva kuu
  9. kuupäev. Osamaksed tuleb tasuda iga kuu
  10. kuupäevaks, makseinfo on lisatud eraldi lehel. Menetlusabikulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  11. Algatada L R (isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus.
  12. Kohustada V R (isikukood XXX) täitma võlgniku usaldusisiku kohustusi ja esitama kohtule iga-aastaselt aruandlust

§ 172lg 2 sätestatud väljamaksete kohta.

Määrus saata menetlusosalistele, Rahandusministeeriumile menetlusabi andmise osas ja pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele pankrotimenetluse kulude väljamaksmiseks. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Taotlus ja selle põhjendused Viru Maakohtu 28.06.2017.a määrusega kuulutati välja L R pankrot. Pankrotihalduriks nimetas kohus Hillar Villersi. 18.01.2018.a esitatud taotluses palub haldur lõpetada L R pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks; vabastada haldur; kinnitada pankrotihalduri tasu summas 475.00 eurot (lisandub käibemaks 95.00 eurot), kinnitada kulud 120.00 eurot (sh käibemaks 20.00 eurot); määrata võlgnikule menetlusabi summas 693.60 eurot (s.o hüvitada riigi vahenditest 397.00 (lisandub käibemaks 79.40 eurot) TsMS § 183 lg 2 alusel ja ülejäänud 217.20 eurot kohustusega hüvitada riigile 3 aasta jooksul pärast kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise määruse jõustumist); algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning

§ 158

lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.

§ 158

lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. L R haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks.

§ 158

lg 4 järgi pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. L R pankrotimenetluses tunnustati võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul Eesti Vabariigi 2 (Maksu-ja Tolliameti kaudu) nõuet,

§ 153lg 1 p 2 alusel teise järgu nõudena, summas 21 833.43 eurot.

Võlgnik ei ole esitanud vastuväidet tunnustatud nõude osas. Tunnustatud nõude osas ei ole väljamakseid tehtud ning võlausaldajal on raha saamata, kuna puuduvad vahendid väljamaksete tegemiseks. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankroti väljakuulutamise seisuga 28.06.2017.a oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid arvelduskontol 26.46 eurot. Nimetatud seis on muutunud, kuna võlgnik saab tema sõnade järgi igakuiselt pensioni 167.70 eurot, mida tal on õigus TMS lubatud määras kasutada (võlgniku kontol pankrotiperioodil vastavasisulisi laekumisi ei ole olnud). Arvestades, et tegemist on mittearestitava summaga, siis ei kuulu see võlgniku pankroti väljakuulutamisel pankrotivara koosseisu. Arvestades, et TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust, siis võlgniku sissetulekud ühe palga alammäära suuruses summas ei kuuluks võlgniku pankroti väljakuulutamisel pankrotivara koosseisu ja sellele ei saa pöörata sissenõuet (va seaduses toodud erijuhud). Seega võib asuda seisukohale, et pankroti väljakuulutamise seisuga oli pankrotivarasse kuuluvaid rahalisi vahendeid 0.00 eurot. Pankrotivara puudub ja seega selle müügist raha laekunud ei ole. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta: Taotlusi vara välistamiseks ei ole esitatud ning seetõttu vara välistamise tagajärgedest (

§ 146lg 1 p 1) tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole.

Samuti ei ole tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid.

§ 146lg 1 p 2 alusel võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole.

Massikohustusi

§ 146lg 1 p 3 alusel ei ole.

Pankrotimenetluse kulud (sh halduri tasu ja kulud)

§ 146lg 1 p 4 alusel on kokku 693.60 eurot ning kulud/ tasu on hüvitamata.

Seega jääb pankrotimenetluse kuludena välja maksmata 693.60 eurot. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Pankrotimenetluses jaotiste alusel väljamakseid teostatud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Haldur ei ole hagisid esitatud ega kavatse neid ka esitada. Menetluskulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: Ajutise halduri tasu ja kulud kogusummas 480.00 eurot, väljamõistetud 28.06.2017.a kohtumäärusega ja millest 476.40 eurot on hüvitatud riigieelarvelistest vahenditest. Välja maksmata on: ajutise halduri kulud summas 03.60 eurot; pankrotihalduri tasu 475.00 eurot (5 tundi x 95.00 eurot), lisandub käibemaks 95.00 eurot; bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu) alates 28.06.2017.a kuni 28.11.2017.a kokku summas 120.00 eurot (5 kuud x 20.00 eurot kuus + käibemaks 20 %). Kokku on välja maksmata pankrotimenetluse kulud summas 693.60 eurot.

§ 162

lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse 3 põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotihaldur on arvamusel, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgnikul selliste alaliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid võlgnikul täita oma kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on menetluses keeruline määrata, kuid arvestades täitedokumente ja võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks 2014 aasta. Võlgnikul puuduvad arvestatavad sissetulekud ja vara ning tal puudub võimalus täita oma kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on seega halduri hinnangul muu asjaolu

§ 22

lg 5 alusel.

§ 158

lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis 14.07.2017.a vande kooskõlas

§ 86

lg 2.

§ 158

lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega.

§ 168

kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

§ 65

kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 150

lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu

§ 23lg 1-3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse käigus pärast pankroti väljakuulutamist teinud tööd 5 h. Pankrotihaldur on suhelnud pankrotimenetluse raames võlgnikuga, esitanud taotlusi kohtule, ette valmistanud ja viinud läbi võlausaldajate esimese üldkoosoleku Viru Maakohtu Narva kohtumajas, analüüsinud nõudeid, ette valmistanud ja viinud läbi nõuete kaitsmise koosoleku, haldur on koostanud ja esitanud kohtule jaotusettepaneku ja koostanud ning esitanud taotluse menetluse lõpetamiseks. Lähtudes töötundidest ja tunnihinnast (1 tund on 95.00 eurot) moodustab tasu 475.00 eurot (lisandub käibemaks 95.00 eurot). Kohus leiab, et halduri tasu summas 475.00 eurot (lisandub käibemaks 95.00 eurot) kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab

§ 23

lg 1-3.

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Haldur palub kinnitada pankrotimenetluse kulud (s.o paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu) kokku summas 120.00 eurot käibemaksuga. Kohus leiab, et nimetatud kulud on põhjendatud ning kuuluvad kinnitamisele. Halduri tasu summas 397.00 eurot (lisandub käibemaks 79.40 eurot) palub pankrotihaldur hüvitada riigi vahenditest ning määrata võlgnikule menetlusabi ka ülejäänud 217.20 euro hüvitamiseks, s.o kohustusega hüvitada riigile 3 aasta jooksul pärast kohustustest vabastamise 4 menetluse lõpetamise määruse jõustumist. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 18.01.2018.a üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Kohus eeltoodu alusel leiab, et menetlusabi taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot on välja kuulutatud

§ 171

lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397.00 eurot (lisandub käibemaks). Kohus on seisukohal, et halduri taotlus määrata võlgnikule menetlusabi TsMS § 180, § 183 ja 179 lg 5 alusel ka ülejäänud 217.20 euro hüvitamiseks on samuti asjaolusid arvestades põhjendatud. Samas ei pea kohus põhjendatuks taotluses märgitud kohustuse tasumise tähtaega, s.o 3 aasta jooksul pärast kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise määruse jõustumist. Kohus määrab võlgnikule menetlusabi kohustusega hüvitada riigituludesse pankrotimenetluse kulud summas kokku 217.20 eurot, 20-euroste osamaksetena 10 kuu jooksul, 11 kuu osamakse suurus on 17.20 eurot. Esimese osamakse tasumise tähtaeg on käesoleva määruse jõustumisele järgneva kuu 10. kuupäev. Osamaksed tuleb tasuda iga kuu 10. kuupäevaks. Kohus selgitab ka, et menetlusabikulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 169

kohaselt füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ja avalduses sisalduvad

§ 170lg-s 2 nõutud kinnitused.

Vastavalt

§-le 171 lg 1 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158lg 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisega.

Haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võiks

§-st 171 lõikest 2 punktist 5 olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohus leiab, et võlgniku avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Võlausaldaja ei ole esitanud ettepanekuid usaldusisiku määramise kohta. Haldur on teinud ettepaneku nimetada võlgniku usaldusisikuks V R, kes on esitanud ka vastava nõusoleku. Kohus algatab seega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab V R täitma usaldusisiku kohustusi.

§ 172

lg 2, 3, 4 ja 5 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. Eeltoodust tulenevalt on usaldusisik kohustatud iga-aastaselt esitama kohtule aruandlust võlausaldajatele teostatud väljamaksete kohta.

§ 175

lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. PanksS § 175 lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. 5

§ 173

lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega.

§ 173

lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra. Võlgnik ei pea võlausaldajatele üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.