1-17-10839/6

(16730000237)Kohtunik Janika Kallin Süüdistatav Xxxx isikukood xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel armeenia keel, valdab eesti keelt, elukoht xxxx, kesk-eri haridus, ei tööta, varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud. Kaitsja Küllike Namm Prokurör Natalia Lebed RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 202, 206 lg 5, 183 kohus määras:

1. Lõpetada kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 1-17-10839, so Xxxx süüdistuses KarS § 318 järgi.
2. Panna Xxxx kohustus tasuda 5 (viie) kuu jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest riigieelarve tuludesse 500,00 (viissada) eurot.
3. Määruse lahutamatu lisa on makseinfo, mis edastatakse Xxxx posti teel.
4. Lahendi avalikustamisel asendada süüdistatava nimi ja isikuandmed initsiaalide või tähemärgiga. Edasikaebamise kord: Määruse peale ei saa kaevata. Kohtu selgitus: Kohus selgitab Xxxx, et KrMS § 202 lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Asjaolud: Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas 21.11.2017 Harju Maakohtule menetlemiseks kriminaalasja nr 1-17-10839, mille raames oli Xxxxesitatud alljärgnev süüdistus: Xxxxsüüdistatakse selles, et tema 13.01.2016 Tallinnas, Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteoasja nr 4-1-10-148 kohtuistungi raames, olles hoiatatud KarS § 318 järgi ütluste andmisest keeldumise eest ettenähtud kriminaalvastutusest ning olles kohustatud tunnistajana rääkima tõtt ja andma ütlusi, kui puuduvad ütluste andmisest keeldumiseks seaduslikud alused, keeldus osaliselt ütlusi andmast, nimelt keeldus isik vastamast väärteoasja lahendamise seisukohast kesksele küsimusele – kes juhtis kõnealust sõidukit. Tegelikkuses leidis Harju Maakohtu 04.05.2016 otsusega väärteoasjas nr 4-15-10148 tuvastamist asjaolu, et kõnealust sõidukit juhtis xxxx. Seega ei leidnud kinnitust Xxxxpoolt kohtule väidetu, mille kohaselt ütlused selle kohta, kes antud sõidukit juhtis, võivad teda ennast süüstada. Seega Xxxxkeeldus alusetult väärteomenetluses tunnistajana ütluste andmisest, so KarS § 318 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Kriminaalasjas määrati kohtuistungid 26.03.2018 - 27.03.2018 ja 04.04.
5. Kohtule laekus poolte ühine taotlus lõpetada kriminaalmenetlus asjas otstarbekuse põhimõttel, kriminaalasjas määrati kohtuistung 21.02.
6. Prokuröri taotlus: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil esitas prokurör taotluse kriminaalasja lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. Prokurör märkis, et kriminaalasjas puudub avalik huvi, süüdistatav on varem kriminaalkorras karistatud. Süüdistuses märgitud ja 2016.aastal toime pandud tegu ei kahjustanud väärteomenetlust. Süüdistatavale tuleks määrata kohustus tasuda riigieelarve tuludesse 5 kuu jooksul 800 eurot. Prokurör märkis, et esialgu pakkus ta suuremat summat, kuid seda võib vähendada ning seega leiab ta, et süüdistatavale võib panna kohustuse tasuda 5 kuu jooksul riigieelarve tuludesse 500 eurot. Süüdistatava seisukoht: Süüdistatav avaldas, et ta on menetluse lõpetamisega ning kohustuse täitmisega nõus. Ta saab aru, et kui ta kohustust tähtaegselt ei täida siis menetlus uuendatakse. Kaitsja seisukoht: Kaitsja märkis, et menetluse lõpetamine on tema kliendi soov, kuigi kriminaalasjas on kaitsealuse eduväljavaated keskmisest kõrgemad. Süüdistus on põhjendamatu, kuid kliendi huvisid silmas pidades nõustub ta prokuröri taotlusega. Kohtu seisukoht: Kohus nõustub kaitsjaga selles, et kriminaalasjas on kaitsja kaitseaktis esitanud võrdlemisi veenvad vastuargumendid ning süüdistatava süüküsimus taandub õiguslikule vaidlusele. Kohtul ei ole võimalik käesoleval hetkel üheselt prognoosida asja lõpptulemust. Kriminaalasjas on kõik menetlusosalised seda meelt, et kriminaalmenetlus asjas tuleks lõpetada. Kohus märgib, et menetluse esemeks on jaanuari alguses 2016.aastal toime pandud II astme kuritegu, tegemist ei ole tõenduslikult mahuka asjaga. Xxxx süüdimõistmise korral ei saaks rääkida isiku suurest süüst. Kohus tutvus asja materjalidega ning prokuröri väide on õige selles, et Xxxxväidetav tegu väärteoasja menetlust ei kahjustanud, seega ei ole asjas avalikku huvi. Kuigi kohtul ei ole käesoleval hetkel kaitsja tõendeid nägemata, Xxxxküsitlemata ning kõiki menetlusosaliste argumente kuulamata lõplikku veendumust selles, kas Xxxxpani toime koosseisupärase süülise teo, on Xxxxise koos kaitsjaga leidnud, et kriminaalmenetluse lõpetamine on võimalikust õigeksmõistvast otsusest kohasem lahendus. Kohtu hinnangul ei ole õige keelduda menetlusosaliste ühisest taotlusest üksnes põhjusel, et kriminaalmenetluse esemeks on õiguslikult huvitav küsimus. Seega tuleb prokuröri, Xxxxja kaitsja ühine taotlus rahuldada. 2 Xxxxmärkis, et on teadlik kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnevatest kohustustest – so et ta peab kriminaalmenetluse lõpetamisel 5 kuu jooksul tasuma riigieelarve tuludesse 500,00 eurot. Süüdistatav avaldas, et kohustuse täitmata jätmise tagajärjed (so menetluse uuendamine) on talle samuti teada. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kriminaalmenetluse võib Xxxx suhtes lõpetada KrMS § 202 sätete alusel. Xxxxtuleb panna kohustus tasuda 5 (viie) kuu jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest riigieelarve tuludesse 500 (viissada) eurot. Kohus märgib, et summa tasumiseks vajalikud andmed on määruse lahutamatuks lisaks olevas makseinfos, mis edastatakse Xxxxposti teel. KrMS § 202 lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega ja karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud. KrMS § 206 lg 5 alusel avalikustatakse KrMS §-de 202 või 203 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise määrus KrMS §-s 4081 sätestatud korras, asendades kahtlustatava nime ja isikuandmed initsiaalide või tähemärgiga. Seega tuleb määruse avaldamisel Xxxxnimi ja isikuandmed asendada initsiaalide või tähemärgiga. Kriminaalasja juures ei ole asitõendeid. /allkirjastatud digitaalselt/ 3