KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht
- november 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-16-17966 Tsiviilasi A.T. hagi T.A. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2095 eurot apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
- mai 2017 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T.A. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (kostja): T.A. (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaadi abi Deniss Matvejev Vastustaja (hageja): A.T. (isikukood XXX), seaduslik esindaja M.T. esindajad RESOLUTSIOON
- Rahuldada T.A. apellatsioonkaebus osaliselt.
- Tühistada osaliselt Viru Maakohtu
- mai 2017 otsus väljamõistetud ühekordse elatise suuruse ja kohtuotsuse täitmise korra osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2, 6.1 - 6.3). Teha tühistatud osas uus otsus, millega välja mõista T.A. lt elatis A.T. kasuks perioodi eest
- detsember 2016 kuni
- mai 2017 ühekordse summana 2597 eurot 50 senti ja muuta vastavalt täitmiskorda, samuti muuta täitmise korda elatise tasumise pangakonto osas.
- Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „3.
- Hagi rahuldada osaliselt. 3.
- Välja mõista T.A. lt elatis A.T. kasuks perioodi eest
- detsember 2016 kuni
- mai 2017 eest ühekordse summana 2579 eurot 50 senti. 3.
- Jätta rahuldamata A.T. nõue T.A. vastu tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks perioodi eest
- detsember 2015 kuni
- november 2016 (kokku 235 euro 50 sendi ulatuses). 3.
- Jätta rahuldamata A.T. nõue T.A. vastu elatise väljamõistmiseks perioodi eest
- detsember 2016 kuni
- mai 2017 (kokku 920 euro ulatuses). 3.
- Välja mõista T.A. lt elatis A.T. kasuks igakuise elatusrahana 235 eurot alates
- juunist 2017 kuni A.T. täisealiseks saamiseni, so kuni
- augustini
- 3.
- T.A. poolt A.T. le elatise maksmise perioodil
- juunist 2017 kuni A.T. täisealiseks saamiseni
- augustil 2031 Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäära muutumisel arvestada A.T. igakuise elatusraha määraks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäärast. 3.
- Määrata kohtuotsuse täitmise kord ja tähtajad järgmiselt: 3.7.
- T.A. on kohustatud tasuma A.T. le elatise võlgnevusest (kokku 2579,50 eurot) pool ühekordse summana 1289,75 eurot kohtuotsuse jõustumisel. 3.7.
- Ülejäänud võlgnevus 1289,75 eurot tuleb kostjal tasuda osamaksetena 13 kalendrikuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni võlgnevuse 1289,75 eurot kustutamiseni, esimese kuu ning järgnevate kuude osamakse suuruseks on 100 eurot, viimase, s.o
- kuu osamakse on 89,75 eurot. 3.7.
- Esimene võlgnevuse osa 1289,75 euro kustutamise osamakse tuleb kostjal tasuda kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu 10.-ks kuupäevaks ja edasi igakuised osamaksed hiljemalt jooksva kuu
- kuupäevaks. 3.7.
- Kohustada T.A. maksma A.T. igakuiset elatusraha alates hiljemalt jooksva kuu
- kuupäevaks.
- juunist 2017 3.7.
- Kohustada T.A. t maksma A.T. eelmiste perioodide elatusraha võlgnevus ja igakuine elatusraha M.T. i pangakontole nr XXXX, selgitusse märkida „Elatis A.T. “. 3.
- Jätta A.T. menetluskulud tema enda kanda. 3.
- Jätta T.A. menetluskulud tema enda kanda.“
- Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.
- Jätta A.T. poolt ringkonnakohtus esitatud täiendavad tõendid tähelepanuta.
- Võtta asja materjalide juurde T.A. esitatud täiendav tõend (pangakonto väljavõte).
- Kohtuotsuse jõustumisel teha kohtuotsus teatavaks Saksamaa Esseni Liidumaa Noorsooametile (Jugendtamt der Stadt Essen, asuk Marktstrase 22 45355 Essen) Eesti Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti kaudu. 2 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- A.T. (hageja) esitas
- novembril 2016 hagi T.A. (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja tagasiulatuv elatis alates
- detsembrist 2015 kuni
- detsembrini 2016 summas 2345 eurot ning alates
- detsembrist 2016 elatis 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Hagiavalduses esitatu kohaselt sündis M.T. i ja kostja abielust hageja. Hageja elab koos ema M.T. iga. Hageja põgenes emaga kodust kostja vägivaldse käitumise pärast ja on peitnud end turvakodudes nii Eestis kui Saksamaal. Kostja ei ole oma pojale kunagi elatist maksnud. Kostja oleks saanud avada hagejale pangas arve ja elatise pangaarvele kanda. Hageja nõuab elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest
- detsembrist
- Hageja soovib ka elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt 1 aasta eest, s.t alates
- detsembrist 2015 summas 2345 eurot (1 x 195 + 10 x 215). Eesti Vabariik pakub abivajavale naisele vaid turvalist pelgupaika, aga ei maksa talle toetust. Hageja ei olnud Saksamaa ülalpidamisel alates
- novembrist 2015 kuni
- novembrini 2016, vaid alates
- detsembrist 2015 kuni
- aasta märtsi lõpuni. Ülejäänud aja maksis Saksamaa hagejale toetust vaid 109 eurot.
- Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kuna kostja ei ela hagejaga koos, on kostja nõus maksma elatist summas 215 eurot kuus. Kostja ei nõustu tagasiulatuva elatise nõudega. Hagejal oli võimalik elatisenõuet esitada ka varem, seega kaotas hageja hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt õiguse elatise nõudmiseks ema tegevuse tõttu. M.T. põgenes
- aasta oktoobris koos hagejaga kostjale teadmata suunas ning kostjal ei olnud mitu kuud võimalik hagejat leida. Kostja esitas
- märtsil 2016 Viru Maakohtule avalduse hageja vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse osaliseks üleandmiseks kostjale (tsiviilasi nr 2-16-3367). Kostja sai tsiviilasjas nr 2-16-3367 esitatud vastusest teada, et M.T. lahkus hagejaga Saksamaale ja elab Saksamaal. Kostja ei teadnud hageja viibimiskoha aadressi ega hageja ema pangakonto numbrit. Hageja oli perioodil
- oktoober 2015 kuni
- oktoober 2015 Eesti Vabariigi ülalpidamisel ning alates
- aasta novembrist Saksamaa ülalpidamisel. Kostja peab seega hagejale elatist maksma alates
- detsembrist 2016, mida kostja ka vabatahtlikult teeb. Kostja leidis
- mai 2017 menetlusdokumendis, et olukord on muutunud ja kõik hageja vajadused katab Saksamaa, mistõttu puudub alus hagi rahuldamiseks. Narva Sotsiaalabiameti teate kohaselt eraldati hageja umbes 20-
- märtsil 2017 ema M.T. ist ja paigutati laste asenduskodusse. 3 MAAKOHTU LAHEND
- Viru Maakohus rahuldas
- mai 2017 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks perioodi
- detsember 2015 kuni
- mai 2017 eest ühekordse elatisena välja 3499,50 eurot ja jättis rahuldamata hageja nõude kostja vastu tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks perioodi
- detsember 2015 kuni
- november 2016 eest 235,50 euro ulatuses. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise igakuise elatusrahana 235 eurot alates
- juunist 2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni
- augustini 2031, arvestades Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäära. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
- Maakohus leidis, et hageja nõue kostjalt elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni tuleb rahuldada. Maakohus mõistis elatise välja alates
- detsembrist 2016, kuna hageja ja kostja on oma kohtule esitatud seisukohtades järginud samasugust arvestust. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole kostja tõendanud oma vastuväidet, et ta maksab alates
- aasta detsembrist hagejale elatist vabatahtlikult. Kostja viidatud kohtuistungi protokollist ei nähtu, et hageja oleks selle väite omaks võtnud. Maakohus leidis, et kostja vastuväide, mille kohaselt katab tänaseks Saksamaa kõik hageja vajadused, ei anna alust kostja vabastamiseks elatise maksmise kohustusest. Kostja tõenditest ja Narva linna lastekaitsespetsialisti e-kirjast selgub, et hageja elab Saksamaal asenduskodus. PKS § 96 teise lause kohaselt ei mõjuta hooldusõiguse muudatused ülalpidamiskohustust. Asenduskodu teenus ei anna õigust vabastada vanemat elatise maksmise kohustusest. Samuti ei selgu viidatud tõendist, kui suure osa lapse ülalpidamiskuludest katavad Saksamaa toetused.
- Hageja tagasiulatuva elatise nõude osas märkis kohus, et hagejal on õigus nõuda elatist tagasiulatuvalt alates hageja poolt märgitud tähtpäevast, s.o alates
- detsembrist 2015, mis on vähem kui üks aasta enne hagi esitamist. Nimetatud perioodil on alaealisele lapsele makstava elatusraha miinimummääraks 195 + 11 x 215 = 2560 eurot, millest hageja nõuab 2345 eurot. Maakohus ei nõustunud kostja vastuväitega, et elatise nõudmine tagasiulatuvalt ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Õige on hageja väide, et kui kostja ei teadnud hageja pangakonto andmeid, et maksta elatusraha, st oli vastuvõtuviivises VÕS § 119 lg 1 kohaselt, oli kostjal võimalus elatusraha hoiustada kooskõlas VÕS § 120 lg-ga
- Maakohus leidis, et hea usu põhimõtte vastasuse puudumise tõttu hageja käitumises ei ole kostjal õigust VÕS § 6 lg 2 alusel keelduda kohustuse täitmisest ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis ühe aasta eest enne hagi esitamist. Maakohus nõustus osaliselt kostja vastuväitega, et hageja oli Saksamaa ülalpidamisel ning seega ei pea kostja hagejale elatist tagasiulatuvalt maksma. Kostja esitatud tõendiga (tl 86) on tõendatud, et hageja sai perioodil aasta enne elatishagi esitamist Saksamaalt toetust kokku 471 eurot. Maakohus ei lugenud hageja riiklikuks toetuseks neid summasid, mis on makstud hageja emale, kuna need ei ole määratud hagejale ja on mõeldud hageja ema toimetulekuks. Saksamaa toetuste arvelt on võimalik kostja ülalpidamiskohustust vähendada 471 / 2 = 235,50 euro ulatuses. Kostjalt tuleb seega perioodi
- detsember 2015 kuni
- november 2016 eest välja mõista tagasiulatuv elatis summas 2109,50 eurot (2345 – 235,50).
- Maakohus jättis hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4
- Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et hagi tuleb rahuldada, palus kostja vähendada elatist 920 euro suuruse summa võrra. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt ei esitanud kostja tõendeid elatise vabatahtliku maksmise kohta, kuna hageja seaduslik esindaja kinnitas
- veebruaril 2017 toimunud kohtuistungil selgesõnaliselt, et kostja maksab elatist nõutud suuruses. Kuna maakohus hindas hageja seadusliku esindaja sõnu teistmoodi, esitab kostja ringkonnakohtule tõendina väljavõtte kostja pangakontost. Narva linna lastekaitsespetsialisti e-kirjast (tl 118) nähtuvalt on selge, et laps elab asenduskodus. Kui laps on eraldatud hooldusõigust omavast vanemast ja elab asenduskodus, katab riik lapse kõik vajadused. Kui kostja maksab elatist lapse ema pangakontole, ei kasuta lapse ema raha lapse vajaduste katmiseks. Kuna lapse eelduslikud minimaalsed vajadused on tagatud riigi arvel, ei ole õiglane ja seaduslik toetada lapse elatisena lapse ema vajadusi, kellel ei ole Saksamaal töökohta ega elukohta. Kui ringkonnakohus siiski leiab, et hagi tuleb rahuldada, palub kostja vähendada elatist summas 920 eurot, kuna nimetatud summa on elatisena tasutud. Tänaseks kostja elatist ei maksa ja deponeerib igakuiselt elatist summas 235 eurot, kuna kostja ei tea, kuidas suunata raha just lapse ülalpidamiseks.
- Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist ning menetluskulude poolte endi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt ei vasta kostja andmed selle kohta, et hageja viibib asenduskodus, tõele. Hageja viibib enda emaga üürikorteris. Ametlikku dokumenti lapse paigutamisest asenduskodusse ei ole. Hageja ema pöördus tekkinud probleemide pärast sotsiaaltöötajate poole, kuid e-kirjast, mille Narva linna sotsiaaltöötajad ka hagejale saatsid, ei vasta 90% tõele. Hageja ema töötab
- maist 2017 vanurite hoolduskodus hooldajana, saades miinimumpalka 450-470 eurot kuus (40-45 töötundi kuus). Jugendamt Stadtbetrieb Tagensenrichtungen für Kinder on
- mail 2017 andnud tõendi, et hagejal on olemas lasteaiakoht.
- augustist 2017 läks hageja lasteaeda. Kooskõlas Haagi
- aasta ülalpidamiskohustusi käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooniga on ülalpidamiskohustuse määramisel otsustav ülalpidamist saama õigustatud poole tavapärase elukoha õigus. Saksa õigus on seega kohaldatav, kui ülalpidamist saama õigustatud pool on Saksa resident. Hageja viitas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse nr 3-2-1-174-16 p-le
- Ka antud asjas arvab kostja, et lapsele makstav elatis oli kaetud riiklike toetustega, kuid ei arvesta sellega, et hageja ei nõudnud kostjalt seaduses ettenähtust suuremat elatist.
- oktoobri 2017 menetlusdokumendis taotles hageja elatise kandmist hageja ema uuele arveldusarvele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada väljamõistetud ühekordse elatise summa suuruse osas ja kohtuotsuse täitmise korra osas. Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uue otsuse, 5 millega muudab ühekordselt väljamõistetava elatise suurust ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja ühekordse elatisena 2579 eurot 50 senti ning muudab vastavalt täitmiskorda. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt. Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et kostjal on seadusest tulenev kohustus tasuda oma alaealisele lapsele elatist seadusega sätestatud minimaalmääras vastavalt PKS § 101 lg 1 sätestatule. Nõustudes selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid põhjendusi korrata.
- Hageja viitab vastuses apellatsioonkaebusele, et asjas peaks kohalduma Saksa õigus. Vastuseks sellele väitele märgib ringkonnakohus, et kuivõrd hageja elab Saksamaal, pidanuks maakohus käesolevas asjas kontrollima, millise riigi õigus kuulub asja lahendamisel kohaldamisele. Asjas kohalduv õigus tuleb Euroopa Nõukogu
- detsembri 2008 määruse nr 4/2009 (ülalpidamiskohustuste määrus) artikkel 15 järgi kindlaks määrata
- novembri
- aasta Haagi protokolli alusel, mis käsitleb ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavat õigust.
- aasta Haagi protokolli artiklis 3 sisaldub üldsäte kohaldatava õiguse kohta. Nimetatud artikli esimese lõike kohaselt kohaldatakse ülalpidamiskohustuste suhtes õigustatud isiku harilikuks viibimiskohaks (ekslikult tõlgitud peamiseks elukohaks) oleva riigi õigust, kui protokollist ei tulene teisiti. Kuigi praegusel juhul tuleb toimiku materjalide alusel lapse harilikuks viibimiskohaks pidada Saksamaad ja üldsätte alusel tuleks sellest tulenevalt kohaldada Saksamaa õigust, tuleneb Haagi protokolli artikkel 4 lg-st 3 teisiti. Artikkel 4 lg 3 kohaselt olenemata artiklist 3, kohaldatakse juhul, kui õigustatud isik on pöördunud kohustatud isiku peamiseks elukohaks oleva riigi pädeva asutuse poole, nimetatud asutuse asukohariigi õigust. Kui õigustatud isikul ei ole nimetatud õiguse alusel võimalik kohustatud isikult elatist saada, kohaldatakse õigustatud isiku peamiseks elukohaks oleva riigi õigust. Pädeva asutuse asukohariigi õigusena tuleb käsitleda kohtu, mille poole õigustatud isik on pöördunud, asukohariigi õigust. Artikkel 4 lg 3 kohaldamise eeldusteks on, et asja menetlev kohus peab olema kohustatud isiku harilikuks viibimiskohaks oleva riigi kohus ning menetluse peab algatama õigustatud isik. Praeguses asjas on kostja kui kohustatud isiku harilik viibimiskoht Eestis ning menetluse on Eestis algatanud hageja kui õigustatud isik. Seetõttu kohaldub käesolevas asjas Eesti õigus. Ringkonnakohus märgib, et kui õigustatud isik on otsustanud hagi esitada kohustatud isiku hariliku viibimiskoha kohtusse, ei ole tal enam õigust vaidlustada kohustatud isiku harilikuks viibimiskohaks oleva riigi õiguse kohaldamist. Seega on maakohus asja lahendamisel õigesti lähtunud eesti õigusest.
- Ringkonnakohus võtab tõendina asja juurde apellatsioonkaebusele lisatud kostja pangakonto väljavõtte, mis tõendab kohtumenetluse ajal elatise tasumist hagejale kokku 920 eurot. Kostja on kooskõlas TsMS § 652 lg-ga 4 põhjendanud tõendi esitamise lubatavust ning tõend on ringkonnakohtu hinnangul vajalik asja õigemaks lahendamiseks. Hageja ei ole apellatsioonkaebuse vastuses tõendi vastuvõtmisele vastu vaielnud. Samuti nähtub hageja enda poolt ringkonnakohtu nõudmisel esitatud toetuste arvestusest (tl 160-161) kostjapoolne elatise tasumine detsembris 2016 summas 215 eurot ning jaanuaris, veebruaris ja märtsis 2017 iga kuu summas 235 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja pangakonto väljavõttega tõendatud, et kostja on perioodil detsember 2016 kuni märts 2017 maksnud hagejale elatist summas 920 eurot ning seda kinnitab ka hageja
- oktoobri 2017 menetlusdokument. Seetõttu tuleb maakohtu otsusega väljamõistetud ühekordse elatise summat vähendada 920 euro võrra. Kostjalt väljamõistetava 6 ühekordse elatise summaks jääb 2579 eurot ja 50 senti. Väljamõistetava ühekordse elatise summa muutumise tõttu tuleb vastavalt muuta ka kohtuotsuse täitmise korda. Samuti muudab ringkonnakohus maakohtu otsust hageja taotlusel pangakonto numbri osas, millele kostja peab kohtuotsuse täitmiseks elatise maksma.
- Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebuse vastusele lisatud tõendid ja nende tõlked tuleb jätta tähelepanuta TsMS § 652 lg 4 alusel. Ringkonnakohus andis hagejale tähtaja tõendite tõlgete esitamiseks ning selgitas, et kui hageja tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta. Hageja ei ole põhjendanud tõendite esitamise lubatavust ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole tõendid vajalikud asja õigemaks lahendamiseks. Ringkonnakohus lisab, et hageja ei ole tõendite esitamisel põhjendanud ka seda, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks tõendid on esitatud, kuigi vastav kohustus tuleb TsMS § 236 lg-st
- Kuna tõendid on kohtule esitatud elektrooniliselt, ei ole neid vaja tagastada.
- Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks täies ulatuses ja hagi täielikult rahuldamata jätmiseks. Asjas ei ole vaidluse all, et perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamiskohustuse tekkimiseks vajalikud eeldused on täidetud. Hageja on alaealine laps, kostja ei ela lapsega koos ning ei osale lapse kasvatamises ega ülalpidamises. Kostja on palunud hagi rahuldamata jätta põhjusel, et hageja elab Saksamaal asenduskodus ja Saksamaa katab kõik hageja vajadused. Kostja on enda väidete tõendamiseks esitanud Narva Sotsiaalabiameti lastekaitse inspektor Olga Peenemaalt
- aprillil 2017 saadud teate, millest nähtub, et laps eraldati emast ja paigutati asenduskodusse (tl 118). Ringkonnakohus on välja selgitanud, et hageja elu korraldab käesoleval ajal Saksamaa Esseni Liidumaa Noorsooamet. Hageja elas jätkuvalt asenduskodus, mille kohta on
- oktoobri 2017 kuupäevaga kinnitus Saksamaa pädevalt ametiasutuselt. Nimetatud teatest nähtub, et hageja ema on üürinud korteri Wuppertalis ja külastab last regulaarselt. Hageja ema ise vajab oma tervislikust seisundist tulenevalt perioodiliselt haiglaravi. Seega võib iseenesest nõustuda kostja seisukohaga, et käesoleval ajal katab hageja igapäevased ülalpidamiskulud Saksa riik, kuna hageja elab Saksamaal asenduskodus ja hageja ema ei ole võimeline (sh tervislikel põhjustel) hagejale ülalpidamist andma. Ringkonnakohus märgib, et riigi makstavad sotsiaaltoetused lapsele ei vabasta kostjat täielikult hageja ülalpidamise kohustusest. Riigikohus on leidnud tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 punktis 14, et PKS-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus hageja igapäevased minimaalsed kulud alates
- märtsist 2017 katab küll Saksa riik, kuid seda hageja emast tingitud erakorralistel põhjustel. Andmed selle kohta, et Saksamaa maksaks hagejale (hageja ema kaudu) täiendavalt veel sotsiaaltoetusi, asja materjalide hulgas puuduvad. Ringkonnakohtul puudub kahtlus, et vaatamata asjaolule, et laps elab Saksamaal asenduskodus, vajab ta ka sel perioodil ülalpidamist teise vanema (kostja) poolt. Asenduskodu teenusega on kaetud eelduslikult hageja kõige põhilisemad vajadused. Lapse isapoolne ülalpidamine võimaldab lapse heaolu parandada. Seetõttu ei anna kostja väited alust temalt maakohtu poolt väljamõistetud seadusega sätestatud igakuulise miinimumelatise vähendamiseks. Kostja ei ole oma vastuväidetes tuginenud asjaolule, et tal ei ole oma majanduslikust olukorrast tingituna võimalik hagejale elatist maakohtu poolt väljamõistetud ulatuses maksta. 7 Hageja taotleb kohtuotsuse täitmiseks elatise tasumist hageja ema pangakontole. Vastavalt Viru Maakohtu
- detsembri 2016 määrusele on hageja emal hageja suhtes ainuhooldusõigus (sh lapse viibimiskoha ainuotsustusõigus). Ringkonnakohtul puuduvad andmed, et hageja ema hooldusõigust oleks vaatamata hageja asenduskodusse paigutamisele Saksamaal käesoleva ajani piiratud. Seega on põhjendatud maakohtu seisukoht kohtuotsuse täitmise korra osas ning kohtuotsuse täitmiseks tuleb kostjal maksta elatis hageja ema pangakontole. Vastavalt hageja taotlusele muudab ringkonnakohus maakohtu otsust arveldusarve numbri osas. Ringkonnakohus peab valikuks informeerida kohtuotsuse jõustumisel hageja suhtes tehtavast otsusest ja selle täitmise korrast Saksamaa Esseni Liidumaa Noorsooametit ning teha seda Eesti Vabariigi Sotsiaalkindlustusmeti kaudu.
- Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt, jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 164 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks