← Eesti

2-17-2771/15

Obsah (11)§ 467§ 142§ 363§ 323§ 410§ 444§ 173§ 162§ 174§ 177§ 468

1 2-17-2771 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohtuasja number 2-17-2771 Otsuse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2018, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi A. V.`i h

§ 467- § 474 ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302 kautsjoni 225 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (

§ 142lg 2).

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. ASJAOLUD Metallehitus OÜ esitas Viru Maakohtule taotluse Töövaidluskomisjoni otsuse nr 41/2429/2016 läbivaatamiseks hagimenetluses. Avalduse esitaja märkis, et ei nõustu IdaInspektsiooni Töövaidluskomisjoni 18.01.2017 otsusega nr.4-1/2429/16, millega rahuldati A. V.`i avaldus täies ulatuses. Sisulisi vastuväiteid ja/või põhjendusi, miks taotluse esitaja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega, OÜ Metallehitus esindaja ei esitanud. Metallehitus OÜ esindaja M. Pereskokov palus jätta hagi täies ulatuses. rahuldamata 3 27.02.2017 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andes hagejale A. V.`ile tähtaja

§ 363nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks (ITVS § 24 lg 4 ja 5).

Hageja esindaja Jaanek Pahka esitas 06.04.2017 kohtule hagi OÜ Metallehitus vastu, milles palub tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 5 ja p 7 alusel; lõpetada töösuhe alates ülesütlemisavalduse kättesaamisest so 11.11.2016 a. TLS § 107 lg 2 järgi; välja mõista kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitis 1864.8 eurot ja välja mõista saamata jäänud töötasu ajavahemikus oktoober 2015 - juuni 2016 1200 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. ASJA KÄIK Maakohus saatis korduvalt kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult esitama seisukoha 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostja esindajale, juhatuse liikmele Maksim Pereskokov`ile kätte

  1. aprillil 2017 isiklikult, mis leiab kinnitust e-posti teel saadetud vastusega (tl. 36). Kostja esindaja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. KOHTUISTUNG
  2. jaanuaril 2018 toimunud kohtuistungil palus hageja esindaja hagi rahuldada tagaseljaotsusega, kuna kostja esindaja ei ilmunud kohtuistungile. Hageja sõnul oli ta töölepingu lõpetamise päeval haiguslehel. Tööandja talle ei helistanud, ta helistas ise peale haiguslehe lõppemist, et saada teada, millal tööle läheb ning talle vastati, et võib tööle mitte ilmuda, ta on vallandatud. Lõpparve tehti alles
  3. detsembril. Kostja esindaja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtuistungile mitteilmumise põhjustest. Kohtukutse on kostja esindajale toimetatud kätte 08.01.2018

§ 323alusel (valvuri A.

Samarkanovi kaudu). Kohus teatas kohtuistungil, et kohtulahend tehakse avalikult teatavaks 19.01.2018. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära hageja ja tema esindaja, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 410 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt

§ 410

, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.

§ 444

lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja esitas 15.01.2018 kohtuistungil taotluse rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kostja esindaja Maksim Pereskokov kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtuistungile mitteilmumise põhjustest. Kostja esindajale Maksim Pereskokov`ile on kohtukutse toimetatud 4 kätte 08.01.2018

§ 323alusel (M.

Pereskokov`i korraldusel valvuri A. Samarkanovi kaudu). Kohus, tutvudes Metallehitus OÜ poolt kohtule 20.02.2017 esitatud taotlusega ja töövaidluskomisjoni toimikuga nr. 4-1/2429/16, tuvastas, et taotluse esitaja ei ole ei töövaidluskomisjonile ega ka kohtule sisulisi vastuväiteid/põhjendusi esitanud. Kostja ei ole oma 20.0.2017 taotluses toonud välja mitte ühtegi põhjendust, miks ta ei nõustu töövaidluskomisjoni otsusega. Kostja esindaja ei ilmunud ei töövaidluskomisjoni istungile, ega ka kohtuistungile. Kohtule jääb mulje, nagu oleks taotlus kohtule esitatud töövaidluskomisjoni otsuse jõustumise edasilükkamise eesmärgil. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud töölepinguseaduse (TLS) § 19 p 2, § 84 lg 1, § 104 lg 1, § 107, § 109 lg 1, Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg1, § 100; ning § 101 lg 1 p 1. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 410

, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 tuvastab kohus hageja ja kostja vahel 02.01.2015 sõlmitud töölepingu nr. 15/01 ülesütlemise tühisuse alates 02.09.2016; lõpetab hageja ja kostja vahel 02.01.2015 sõlmitud töölepingu nr. 15/01 alates 11.11.2016. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele saamata jäänud brutotöötasu summas 1 200 eurot ja hüvitis 3 kuu keskmise töötasu ulatuses brutosummas 1 864,80 eurot. Menetluskulud Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 174

lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja OÜ Metallehitus kanda. RLS § 22 lg 1 p 1, kohaselt, riigilõivu ei võeta töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. Kuna hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest, siis riigilõivuga seotud kulusid hagejal ja kostjal ei tekkinud. Hageja esindaja esitas 17.01.2018 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad hageja õigusabikulud 150 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 4.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 5 Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 150 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (150 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja enda kanda. Viivitamatu täitmine Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.