← Eesti

3-15-2526/41

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) § 29, § 38 lg 3 ja § 392 järgi õigus Kaitseväe tegevteenistuspensionile 46% suuruses osas. Kaebajal on Kaitseväe tegevteenistusstaaži 18 aastat 1 kuu ja 5 päeva ning ta on osalenud ühel korral rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Palgataseme keskmine määr on 1900 eurot (T6). SKA määras

  1. oktoobri
  2. a otsusega nr 02666 alates
  3. septembrist 2015 kaebajale tegevteenistuspensioni 874 eurot kuus.
  4. Kaitsevägi väljastas
  5. detsembril 2015 uue teatise, millega vähendas kaebaja teenistusstaaži ühe aasta võrra ja märkis staažiks 17 aastat 1 kuu ja 5 päeva.

§ 38lg 3 järgi tuli seega pensionimäära vähendada 3% (46%-lt 43%-le).

SKA tugines eeltoodud teatisele ja määras

  1. detsembri
  2. a otsusega nr 02666/1 tegevteenistuspensioni suuruseks 817 eurot kuus. Juhindudes KVTS § 206 lg-st 1 ja riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-st 47, otsustas SKA
  3. jaanuari
  4. a otsusega nr 02666/2 arvutada kaebajale tegevteenistuspensioni ümber alates
  5. jaanuarist
  7. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule neli kaebust: Eesti Kaitseväe
  8. septembri
  9. a tegevteenistuspensioni määramise muutmiseks (haldusasi nr 3-15-2526), SKA
  10. oktoobri
  11. a otsuse tühistamiseks ja kohustamiseks tegema uue otsuse (haldusasi nr 3-15-2775), SKA
  12. oktoobri
  13. a otsuse ja
  14. detsembri
  15. a otsuse tühistamiseks ja kohustamiseks tegema kaebaja väljateenitud aastate pensioni arvutamiseks uue otsuse, millega rakendada

§ 38

lg-t 4 ja KVTS § 206 lg-t 41 ja määrata tegevteenistuse pensioni suuruseks 61% kaebaja viimasest ametipalgast alates

  1. septembrist 2015 (haldusasi nr 3-16-35), ning SKA
  2. jaanuari
  3. a otsuse tühistamiseks ja kohustamiseks tegema uue otsuse (haldusasi nr 3-16-64). Halduskohus liitis kaebused ühiseks menetlemiseks haldusasjana nr 3-15-
  4. Kaebaja põhiväited on järgmised: 1) kaebaja kui nooremohvitseri (kapteni) piirvanuse täitumise tõttu (50 aastat) pikendati
  5. oktoobril 2010 tema tegevteenistuse aega KVTS v.r § 112 lg 1 p 3 alusel
  6. septembrini
  7. Kuna tema tegevteenistuse aega oli pikendatud ja ta oli
  8. aprillil 2013, kui jõustus kehtiv KVTS, teenistuses, siis tulnuks talle määrata pension

§ 38

lg 4, mitte aga

§ 38lg 3 alusel.

Sel alusel määratud pension olnuks suurem kui

§ 38lg 3 alusel määratud pension.

Oluline ei ole, et

  1. aprillil 2013 oli kaebaja alates
  2. juunist 2011 teenistuses majorina, kelle piirvanus on 55 aastat, ja et ta vabastati teenistusest majori piirvanuse täitumise tõttu kehtiva KVTS-i alusel. Oluline on, et tema tegevteenistuse aega oli pikendatud; 2)

§ 38lg-d 3 ja 4 kohtlevad ebavõrdselt kahte ohvitseride gruppi.

Nendeks on vähemalt 13-aastase staažiga nooremohvitserid, kelle tegevteenistuse aega oli pikendatud kuni uue KVTS jõustumiseni ja kes läksid pensionile nooremohvitserina uue KVTS-i kehtivuse ajal, ning vähemalt 13-aastase staažiga nooremohvitserid, kelle piirvanust pikendati KVTS-i v.r kehtivuse ajal, kuid kellele pikenduse kestmise ajal anti vanemohvitseri auaste ja kes läksid uue KVTS-i kehtivuse ajal pensionile vanemohvitserina. Esimese grupi pension on suurem kui teise grupi oma. Kaebaja kuulub teise gruppi. 2

(10)3-15-2526 5. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata ja põhjendas otsust järgmiselt: 1)

§ 38lg 3 sätestab, et isikul, kelle tegevteenistuse leping sõlmiti enne 1.

jaanuari 2008, on 13-aastase tegevteenistusstaaži täitumisel pensioni suurus 30% tema pensioni arvestamise summast, mida suurendatakse kuni 20-aastase kaitseväeteenistuse staaži täitumiseni 3% iga tegevteenistusstaažile lisanduva aasta eest.

§ 38

lg 4 kohaselt on tegevväelasel, kelle teenistusaega on seni kehtinud KVTS-i alusel pikendatud üle sätestatud piirvanuse enne KVTS-i jõustumist, 13-aastase kaitseväeteenistuse staaži korral tegevteenistuse pensioni suuruseks 50% tegevväelase pensioni arvestamise summast. Iga 13-aastasele tegevteenistusstaažile lisanduv tegevteenistusstaaži aasta suurendab pensioni arvestamise summast pensioniks arvutatavat protsenti 2,5% võrra; 2) kaebaja teenistusaega pikendati

  1. oktoobril 2010 üle piirvanuse kuni
  2. septembrini
  3. Kuid KVTS-i jõustumisel
  4. aprillil 2013 oli kaebaja teenistuses kapteni piirvanuse pikendamise tõttu vaid seepärast, et ta ei olnud veel jõudnud talle
  5. aastal antud majori auastme piirvanusesse. Kuna KVTS kehtiv redaktsioon üle piirvanuse teenimist enam ei võimalda, on KVTS § 38 lg-s 4 peetud silmas neid tegevväelasi, kes KVTS-i jõustumisel olid teenistuses nende teenistusaja pikendamise tõttu KVTS v.r § 112 lg 21 alusel üle piirvanuse ning kellel polnud saabunud pikendatud teenistussuhte tähtaeg; 3)
  6. jaanuarist 2013 kehtiv KVTS ei näe enam ette õigust tegevteenistuspensionile osalise tegevteenistusstaažiga (§ 206 lg 1).

-i eesmärgiks oli muu hulgas seni kehtinud regulatsioonilt uuele regulatsioonile ülemineku sätestamine. Vastava eelnõu seletuskirjas on rõhutatud vajadust sujuva ülemineku järele; 4) põhjendatud ei ole väited kaebaja õiguste piiramisest KVTS-i jõustumisel ning pensionimäära kukutamisest. Kaebaja õigust pensionile ei ole kitsendatud. Vastupidi, kehtiv KVTS ei näe pensioniõigust ette 13-aastase tegevteenistuse staažiga isikutele. Vastav õigus tuleneb

-ist. KVTS v.r § 198 lg 1 nägi 50% suuruses pensioni ette neile, kellel oli vähemalt 20-aastane kaitseväeteenistuse staaž. Sama paragrahvi lg 2 sätestas, et kui kaitseväeteenistuse staaži on 13 aastat, on pensioni suuruseks 30% osa kaitseväelase ametikohajärgsest pensioni arvestamise summast. KVTS v.r § 198 lg 3 nägi ette pensioni 3% suurenemise iga täiendava staažiaasta eest. Sama regulatsioon sisaldub

§ 38

lg-s 3.

§ 38

lg-ga 4 ei nähtud ette uut pensioni arvestamise alust, vaid sätestati regulatsioon nende tegevväelaste pensioni arvestamiseks, kelle osas oli varem ette nähtud erand väljateenitud aastate pensioni arvutamiseks.

  1. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.
  2. Tallinna Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata, halduskohtu otsuse muutmata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega ega korranud neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märkis ringkonnakohus järgmist: 1) õigusnormide, sh

§ 38lg 4 tõlgendamisel ei saa lähtuda üksnes normi sõnastusest.

Silmas tuleb pidada ka seda, miks norm on vastu võetud. Normi eesmärk ei saa olla see, et millal iganes KVTS-i v.r alusel piirvanuse pikendamine ja pikendamise vajaduse hilisem äralangemine kõrgema auastme saamise tõttu seab isiku võrreldavasse gruppi nendega, kes KVTS uue redaktsiooni jõustumise tõttu on sunnitud piirvanuse pikendamise tähtaja saabumisel teenistusest lahkuma, sest uus seadus ei võimalda enam piirvanus pikendada. Piirvanuse pikendamise fakt iseenesest ei saa olla asjaoluks, mis asetab tegevväelase eriliselt koheldavate isikute ringi. Oluline on, et piirvanuse pikendamisel oli õiguslik tähendus 1. aprillil 2013, mil jõustus uus KVTS; 2) sellel, kas seadusandja kohtles

§ 38

lg-s 4 nimetatud isikuid liiga heldelt, ei ole vaidluse kontekstist lähtudes tähtsust. Kuna kaebaja ei olnud 1. aprillil 2013 teenistuses piirvanuse pikendamise tõttu, ei saa rääkida ebavõrsest kohtlemisest. Kaebaja oletused selle kohta, kuidas majori auastme mittesaamisel oleks tema tegevteenistuse aega korduvalt pikendatud nii, et tal oleks tekkinud õigus pensionile

§ 38lg 4 alusel, on hüpoteetilised ega ole kooskõlas faktiliste asjaoludega; 3

(10)3-15-2526 3) kaebajal ei ole kunagi tekkinud õigust pensionile kõrgendatud määras. Ka KVTS-i v.r alusel oleks ta pensioni saanud samas määras, kui

§ 38lg 3 järgi.

Kaebaja ei saa tuletada õigust suuremale pensionile KVTS-i rakendussätetest.

§ 38

eesmärk oli reguleerida, kuidas jätkub pensionide maksmine ühelt KVTS-i redaktsioonilt teisele üleminekul, mitte aga tekitada uusi pensioni maksmise aluseid. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kassaator väidab järgmist: 1) vaidlust pole, et kassaatoril on

§ 38

lg-s 4 sätestatud vähemalt 13-aastane, kuid väiksem kui 20-aastane kaitseväeteenistuse staaž, et tema teenistusaega pikendati üle nooremohvitseri piirvanuse (50 eluaastat) KVTS v.r § 112 lg 21 alusel

  1. septembrini 2011, et ta oli kaitseväe tegevteenistuses kehtiva KVTS jõustumisel
  2. aprillil 2013 majorina, kelle piirvanuseks on 55 aastat, ja et ta vabastati teenistusest
  3. a majori piirvanuse täitumise tõttu. Vaieldakse selle üle, kas

§ 38

lg 4 järgi nõutav piirvanuse pikendamise tingimus on kaebajal täidetud või mitte; 2) ringkonnakohus lähtus ebaõigesti sellest, et

§ 38lg 4 on kohaldatav vaid isikute suhtes, kes olid 1.

aprillil 2013 teenistuses seetõttu, et nende piirvanuse pikendamine kehtis sel päeval. Ringkonnakohus jättis KVTS § 38 lg 4 kohaldamata ebaõige põhjendusega, et kassaator oli 1. aprillil 2013 teenistuses mitte piirvanuse pikendamise tõttu, vaid seetõttu, et tal oli majori auaste, mille piirvanuseks on 55 aastat. Seaduse teksti kohaselt laieneb

§ 38lg 4 kõigile 1.

aprillil 2013 teenistuses olnud isikutele, kelle piirvanust on kunagi pikendatud. Seadusest ei tule, et

§ 38lg 4 on kohaldatav vaid isikute suhtes, kes olid 1.

aprillil 2013 teenistuses just seetõttu, et nende teenistustähtaja pikendamine ei olnud veel lõppenud. Kord juba pikendatud piirvanusega kapteni ülendamisel majoriks polnud tema piirvanust edaspidi (kuni järgmise piirvanuse täitumiseni) enam vaja pikendada, sest seadusjärgne piirvanus majorile oli tol ajal kõrgem; 3) ringkonnakohus leidis: "Normi eesmärgiks ei saa olla see, millal iganes KVTS v.r. alusel piirvanuse pikendamine ja pikendamise vajaduse hilisem ära langemine kõrgema auastme saamise tõttu, seab isiku võrreldavasse gruppi nendega, kes KVTS uue redaktsiooni jõustumise tõttu on sunnitud piirvanuse pikendamise tähtaja saabumisel teenistusest lahkuma, sest uus seadus ei võimalda enam piirvanust pikendada." Argumendiks võiks olla see, mis on normi eesmärgiks, mitte see, mis ei saa olla normi eesmärk. Samas ei saa normi eesmärk olla pärast piirvanuse pikendamist kaptenist majoriks ülendatud isikule väiksema pensioni määramine kui kaptenile. Asjaolu, et uus seadus ei sätesta piirvanuse pikendamist, ei tähenda, et piirvanuse varasem pikendamine on olematu; 4) kassaator kuulub isikute hulka, kelle puhul on kõik

§ 38lg-s 4 sätestatud tingimused täidetud.

Tema piirvanust ei olnud pärast majori auastme saamist vaja pikendada; 5) ringkonnakohtul on õigus, et kaebajal ei olnuks ka KVTS-i v.r alusel õigus sama suurele pensionile kui

§ 38lg 3 alusel.

Kaebaja ei jäänudki KVTS-i v.r kehtimise ajal pensionile, sest ta ei oleks 20-aastase staaži puudumise tõttu saanud pensioni KVTS v.r § 198 lg 1 alusel suuremas määras.

  1. Eesti Kaitsevägi palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata.
  2. SKA vastust kassatsioonkaebusele ei esitanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
  3. Vaidlus käib selle üle, kas kaebajale tulnuks määrata tegevteenistuspension

§ 38lg 3 või § 38 lg 4 alusel.

Kaebajale määrati pension

§ 38lg 3 alusel.

Kaebaja pension

§ 38

lg 4 alusel olnuks märgatavalt suurem kui talle

§ 38lg 3 alusel määratud pension. 4

(10)3-15-2526 Nimelt on 13-aastase tegevteenistusstaaži täitumisel pensioni suurus 30% pensioni arvestamise summast, mida suurendatakse kuni 20-aastase kaitseväeteenistuse staaži täitumiseni kolme protsendi võrra iga tegevteenistusstaažile lisanduva aasta eest (

§ 38

lg 3).

§ 38

lg 4 järgi on aga 13-aastase kaitseväeteenistuse staaži korral tegevteenistuse pensioni suuruseks 50% tegevväelase pensioni arvestamise summast. Seejuures suurendab iga 13-aastasele tegevteenistusstaažile lisanduv tegevteenistusstaaži aasta pensioni arvestamise summast pensioniks arvutatavat protsenti 2,5 protsendi võrra.

§ 38

lg-t 4 kohaldatakse tegevväelastele, "kelle teenistusaega seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel pikendati üle sätestatud piirvanuse enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist".

§ 38lg 3 seda lisatingimust ei sätesta.

12. Konkreetsemalt käib vaidlus selle üle, kas kaebaja vastab

§ 38lg-s 4 nimetatud lisatingimusele.

Vaidlust pole, et kaebaja vastab

§ 38lg-s 4 sätestatud teistele tingimustele.

13. SKA, Kaitsevägi ja asja läbi vaadanud kohtud on seisukohal, et

§ 38lg 4 laieneb vaid isikutele, kes 1.

aprillil 2013 olid tegevteenistuses just selle auastmega, mille teenistusaega üle piirvanuse oli pikendatud. Kaebaja oli kehtiva KVTS-i jõustumisel tegevteenistuses majori auastmes, mis omistati talle KVTS-i v.r kehtimise ajal

  1. a, ning tema teenistusaega üle majori piirvanuse enne
  2. aprilli 2013 ei pikendatud. Kaebaja teenistusaega oli aga pikendatud üle kapteni piirvanuse KVTS-i v.r kehtimise ajal ühel korral aastal 2010 kuni aastani 2011 umbes üheteistkümneks kuuks. Asjaolu, et kaebaja teenistusaega kaptenina oli üle kapteni piirvanuse pikendatud enne majori auastme andmist, ei anna SKA, Kaitseväe ja asja läbi vaadanud kohtute arvates kaebajale õigust pensionile

§ 38lg 4 alusel.

14.

§ 38

lg 4 ei sisalda tingimust, et õigus selles sättes ette nähtud pensionile on üksnes isikutel, kellel oli 1. aprillil 2013 sama auaste, mis teenistusaja pikendamise ajal. Sellest sättest ei nähtu ka nõuet, et teenistusaja pikendamine peaks olema toimunud vahetult enne uue KVTS jõustumist. SKA, Kaitsevägi ja kohtud tuginevad

eelnõu (173 SE) seletuskirja allpool tsiteeritud lõigu viimasele lausele, mis toetab SKA, Kaitseväe ja kohtute lähenemist. Need menetlusosalised tuginevadki eelnõu seletuskirjale. Seletuskirjas põhjendatakse

§ 38

lg-t 4 järgmiselt: "Erinevalt seni kehtinud KVTSist ei võimalda KVTS üle piirvanuse teenimist. Seni kehtinud KVTS andis Kaitseväe juhtajale õiguse kaadrikaitseväelase lepingut piirvanuse täitumisel ühe aasta võrra pikendada. Sellest tulenevalt oli seni kehtinud KVTSis säte, mille kohaselt isikul, kellel oli täitunud nii piirvanus kui ka 13 aastat kaitseväeteenistuse staaži, loeti tegevteenistuse lepingu üheaastase pikendamise puhul pensioni suuruseks 50 protsenti pensioni arvestamise summast (järgnevate aastate puhul kolm protsenti). Eelnõus sätestatakse, et isikul, kellel pikendati lepingut vahetult enne KVTSi jõustumist säilivad seni kehtinud KVTSis sätestatud pensioni saamise alused." 15. Iseenesest õige on ringkonnakohtu seisukoht, et normi tõlgendamisel ei saa lähtuda üksnes normi sõnastusest ja et silmas tuleb pidada ka normi eesmärki. Kolleegium rõhutab aga, et eelnõu seletuskiri on küll seaduse tõlgendamisel oluline, kuid ei ole lõpptulemusena alati määrav. Seletuskiri võib, aga ei pruugi alati peegeldada seadusandja tegelikku tahet. Seletuskirja laused võivad mõnel juhul olla 5

(10)3-15-2526 pelgalt näitlikud, üldistavad, kujundlikud või koguni eksitavad. Võimaluse korral tuleb lähtuda tõlgendusvariandist, mis on enam kooskõlas põhiseadusega. Kolleegiumi hinnangul ei ava seletuskiri praegusel juhul seadusandja tahet selgelt ning vastustajate ja kohtute tõlgendus annaks seadusele põhiseadusvastase sisu.
  1. Praeguses asjas on tegemist võrdse kohtlemise kaasusega. Seda on rõhutanud ka kaebaja kogu kohtumenetluse käigus.
  2. Selgitamaks, kas võrdse kohtlemise põhimõtet on praegusel juhul järgitud, tuleb võtta arvesse muudatusi, mis toimusid kaitseväelaste teenistussuhetes ja pensioneerimisel uue KVTS-i jõustumisest. KVTS v.r § 112 lg 2 nägi ette ja uus KVTS § 144 näeb ette kaitseväelase teenistusest vabastamise piirvanuse täitumise tõttu. KVTS v.r § 112 lg 21 võimaldas pikendada teenistusaega üle piirvanuse ühe aasta kaupa. Kehtiv seadus teenistusaja pikendamist üle piirvanuse ei luba. Samas tõsteti uue seaduse jõustumisel enamiku kaitseväelaste piirvanust. Näiteks sõduritel tõsteti piirvanust 50 eluaastalt 55 eluaastale, ülemveeblitel 55-lt 60 eluaastale, nooremohvitseridel 50 eluaastalt 55 eluaastale, vanemohvitseridel, v.a majoril, 55 eluaastalt 60 eluaastale ning kõrgematel ohvitseridel 60 eluaastalt 65 eluaastale (KVTS v.r § 112 lg 1, KVTS § 90). Tulenevalt

§ 17

lg-st 3 ei saanud uue seadusega sätestatud piirvanust kohaldada tegevväelastele, kelle teenistusaega oli uue seaduse jõustumiseks pikendatud. Tänu

§ 17

lg-le 3 said nemad teenistusse jääda mitte kuni uue seadusega kehtestatud piirvanuse täitumiseni, vaid üksnes kuni pikenduse tähtaja saabumiseni. Pikenduse tähtaja saabumisel tuli nad teenistusest vabastada. Seadusandja ei ole samas

§ 38

lg-t 4 sisustanud selliselt, et selle sätte alusel saavad pensioni vaid isikud, kes tuli pikenduse tähtaja saabumisel vabastada enne uue seadusega sätestatud kõrgemasse piirvanusesse jõudmist.

§ 38

lg 4 toimeala on laiem.

§ 38

lg 4 laieneb ka isikutele, kes olid uue seaduse jõustumise ajaks ületanud uue seadusega kehtestatud piirvanuse. Nimelt võimaldas KVTS v.r § 112 lg 21 teenistusaega üle piirvanuse pikendada kuni RPKS §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni.

§ 38

lg 4 eesmärk ei piirdu seega teenistusse jäämise võimaluse puudumise kompenseerimisega isikutele, kes ei olnud jõudnud uue seadusega sätestatud piirvanusesse.

  1. Vastustajate ja kohtute tõlgenduse järgi tuleks pensioni maksmisel erinevalt kohelda kahte kaitseväelaste gruppi. Neist esimesse kuuluvad tegevväelased, kes kehtiva KVTS-i jõustumisel olid teenistuses selle auastmega, mille teenistusaega üle piirvanuse oli pikendatud (grupp A). Teise gruppi kuuluvad tegevväelased, kelle teenistusaega oli KVTS-i v.r kehtimise ajal küll pikendatud, kuid kes olid kehtiva KVTS-i jõustumisel teenistuses uue, kõrgema auastmega (grupp B). Kaebaja kuulub gruppi B.
  2. Võrreldavatesse gruppidesse kuuluvaid isikuid ühendab see, et nad olid kehtiva kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel Kaitseväe tegevteenistuses (olid tegevväelased) ning neil on vähemalt 13-aastane, kuid alla 20-aastane kaitseväeteenistuse staaž. Kui lähtuda SKA, Kaitseväe ja kohtute tõlgendusest, siis oleks võrreldavate gruppide eristamise kriteeriumiks ainult see, et gruppi A kuuluvad isikud olid uue kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel teenistuses selle auastmega, mille teenistusaega oli üle piirvanuse pikendatud. Kolleegium arvab, et 6

(10)3-15-2526 tegemist oleks ilma mõistliku põhjuseta valitud kriteeriumiga. Kolleegium põhjendab seda seisukohta järgmiselt.
  1. Seletuskirjas (käesoleva otsuse punkti 14 kolmanda lõigu viimane lause) põhjendatakse vahetegu gruppide A ja B vahel sellega, et isikul, kellel pikendati lepingut vahetult enne KVTS-i jõustumist, säilivad seni kehtinud KVTS-is sätestatud pensioni saamise alused. Muid põhjendusi eelnõu 173 SE Riigikogus menetlemise materjalidest leida ei ole. Riigikogu istungitel probleemil ei peatutud, küsimusi ei esitatud. Kui lähtuda seletuskirja tsiteeritud lõigu viimase lause sõnastusest, siis oli Riigikogu viidud seletuskirjaga eksitusse, sest KVTS-is, mis kehtis enne praeguse KVTS-i jõustumist, puudus säte, mis andnuks kõigile vähemalt 13-aastase kaitseväeteenistuse staažiga isikutele, kelle tegevteenistuse lepingut pikendati vahetult enne uue seaduse jõustumist, õiguse väljateenitud aastate pensionile, mille suurus oli 50% pensioni arvutamisel aluseks võetavast sissetulekust. KVTS-i v.r rakendussätete hulgas oli küll § 227, mis nägi ette sellises suuruses pensioni vähemalt 13-aastase kaitseväeteenistuse staažiga isikutele, kelle teenistusaega üle piirvanuse oli pikendatud. Kuid see säte ei laienenud kaugeltki kõigile kaitseväelastele, kelle teenistusaega oli pikendatud üle piirvanuse. KVTS v.r § 227 laienes üksnes kaadrikaitseväelastele, kes olid tegevteenistuses KVTS-i v.r jõustumisel, s.o
  2. aprillil
  3. Hiljem teenistusse astunud kaitseväelastele § 227 ei laienenud. KVTS-i v.r-s polnud ka ühtegi teist sätet, mis kehtestanuks analoogilise soodustuse isikutele, kes ei olnud
  4. aprillil 2000 kaitseväe tegevteenistuses. Seega ei ole seletuskirjas esitatud põhjendus gruppide A ja B erineva kohtlemise õigustamiseks õige ega ka asjakohane.
  5. Kolleegium ei suuda leida ühtki mõistlikku põhjendust sellele, et samasuguse staaži ja vanusega isikute pensioni suurus erineb ainuüksi seepärast, et ühtedel oli enne seaduse jõustumist teenistusaega üle piirvanuse pikendatud varasemal, teisel aga samal auastmel, millel nad teenisid seaduse jõustumise hetkel.
  6. Kolleegiumi hinnangul puudub seega põhjus, miks peaks

§ 38

lg-s 4 sätestatud suuremast pensionist jääma ilma isik, kelle teenistusaega üle piirvanuse oli pikendatud, kuid kelle auastet tõsteti enne kehtiva seaduse jõustumist. Eelduslikult tõstetakse auastet hea teenistuse eest või kõrgemale ametikohale viimise korral, mis samuti nähtavasti eeldab head teenistust. Teenistusaastate eest automaatset auastmes ülendamist seadus ette ei näe. Samuti tõstetakse auastet ilma isikult selleks nõusolekut küsimata. 23. Kolleegium on seisukohal, et vahetegemist gruppide A ja B vahel ei saa õigustada ka sellega, et uus seadus ei võimalda teenistusaega üle piirvanuse pikendada. Otsuse punktis 17 näitas kolleegium, et vahetegemine piirvanuse pikendamise võimaluse või võimatuse alusel ei oleks põhjendatud isikute puhul, kes uue seaduse jõustumise ajaks ei olnud veel uue seadusega kehtestatud piirvanusesse jõudnud, kuid kelle teenistusest vabastamise vajadus tulenes

§ 17lg-st 3.

Vahetegemine ei oleks vajalik ka isikute puhul, kes tänu teenistusaja üle piirvanuse pikendamisele olid uue seaduse jõustumise ajaks ületanud uue seadusega sätestatud piirvanuse. Nimelt ei andnud KVTS-i v.r õiguspärast ootust või garantiid esmakordsele teenistusaja pikendamisele üle piirvanuse ega ka järgnevatele teenistusaja pikendamistele. KVTS v.r § 112 lg 21 sätestas, et Kaitseväe juhataja võib lepingulises teenistuses oleva kaitseväelase teenistusaega pikendada ühe aasta kaupa 7

(10)3-15-2526 kaitseväelase iga-aastase motiveeritud taotluse alusel. Seadus ei sätestanud, millised sisulised põhjendused peaksid taotluses olema, ega ka seda, kas teenistusaja pikendamise käskkiri peab üldse olema motiveeritud.
  1. Gruppide A ja B erinevat kohtlemist ei saa põhjendada sellega, et
  2. aprilliks 2013 uue seadusega kehtestatud piirvanusesse jõudnud isikud kaotasid võimaluse välja teenida 20-aastane tegevteenistusstaaž, mis on vajalik selleks, et saada KVTS § 206 lg 1 alusel pensioni, mille suurus oleks 50% tema pensioni suuruse arvutamise aluseks olevast ametikoha palgaastmestiku keskmisest ametipalgast. Sama kaotus tabas sama moodi ka gruppi B kuuluvaid isikuid.
  3. Erinevat kohtlemist ei saa põhjendada ka sellega, et varem kehtinud seadus ja kehtiv seadus määratlevad erinevalt sissetuleku, millest pension arvutatakse. Nimelt võrreldakse praegusel juhul isikuid, kelle pensioni määramisel aluseks võetav sissetulek oli kehtiva KVTS-iga reguleeritud ühte moodi.
  4. Ringkonnakohus, jättes kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, leidis, et kaebaja poleks ka varem kehtinud seaduse järgi saanud suuremat pensioni. See seisukoht on küll õige, kuid ei sobi gruppide A ja B erineva kohtlemise õigustamiseks. Tegemist pole õiguspärase ootuse kaasusega. Tegemist on võrdse kohtlemise kaasusega, mille lahendamisel võrreldakse
  5. aprillil 2013 Kaitseväe tegevteenistuses olnud isikuid.
  6. Gruppi B kuuluvate isikute väiksemat pensioni ei saa põhjendada sellega, et nad said kõrgema auastmega teenistuse jätkamisel suuremat auastmetasu ning vahel ka kõrgema ametikoha ja tänu uuele piirvanusele vahel olla ka kauem teenistuses. Väiksemat pensioni ei ole kohane õigustada sellega, et isik sai võimaluse töötada kõrgema palga eest ja vahel ka senisest vastutusrikkamal ametikohal. Samuti oleks vahe lühikest aega saadud kõrgema palga ja hiljem palju aastaid

§ 38lg 3 alusel saadava pensioni vahel suur.

28. Ringkonnakohus leidis, et

§ 38

lg 4 eesmärk ei saa olla see, et millal iganes KVTS-i v.r alusel piirvanuse pikendamine ja pikendamise vajaduse hilisem äralangemine kõrgema auastme saamise tõttu seab isiku võrreldavasse gruppi nendega, kes KVTS-i uue redaktsiooni jõustumise tõttu on sunnitud piirvanuse pikendamise tähtaja saabumisel teenistusest lahkuma (vt käesoleva otsuse punkti 7 alap 1). Kuid kaebuse rahuldamata jätmine ringkonnakohtu siin esitatud põhjendusega tähendaks ebavõrdse kohtlemise õigustamist, mis oleks vastuolus kolleegiumi poolt eespool esitatud põhjendustega. Kolleegium märgib veel, et mitmeti tõlgendatav on ka seletuskirjas kasutatud konstruktsioon "kellel pikendati lepingut vahetult enne KVTSi jõustumist". Pole kindlust, et selle all peeti silmas just jätkuvat teenistust senisel auastmel, mitte näiteks ajalist mõõdet. Pole ka kindlust, et seletuskirja kõnealune lause oli mõeldud teisi isikute gruppe välistavana. 29. Kuna tõlgendus, mille järgi kaebajale ei laiene

§ 38

lg 4, oleks vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega ning säte võimaldab ka põhiseaduspärast tõlgendust, siis tõlgendab kolleegium

§ 38lg-t 4 selliselt, et säte laieneb kõigile 1.

aprillil 2013 Kaitseväe tegevteenistuses olnud isikutele, kelle teenistusaega on KVTS-i v.r kehtivuse ajal pikendatud üle piirvanuse. II 30. Kaebaja esitas halduskohtule neli kaebust. 8

(10)3-15-2526
  1. Kolme kaebusega taotletakse SKA kolme otsuse tühistamist.
  2. novembri
  3. a kaebus on esitatud SKA
  4. oktoobri
  5. a otsuse peale, millega kaebajale määrati tegevteenistuspension alates
  6. oktoobrist
  7. Tegevteenistuse staaži oli kaebajal selle otsuse kohaselt 18,1 aastat ning pensioni suurus 874 eurot kuus.
  8. jaanuari
  9. a kaebus on esitatud SKA eespool nimetatud
  10. oktoobri
  11. a otsuse ja
  12. detsembri
  13. a otsuse peale.
  14. detsembri
  15. a otsuse kohaselt määrati kaebajale alates
  16. jaanuarist 2016 tegevteenistuspension 817 eurot kuus. Otsuse kohaselt oli kaebajal tegevteenistuse staaži 17,1 aastat. Pensioni suurust vähendati seepärast, et ilmnes, et 18,1 aasta pikkuse tegevteenistuse staaži osas oli Kaitseväe poolt SKA-le esitatud teatises sisestusviga.
  17. jaanuari
  18. a kaebus on esitatud SKA
  19. jaanuari
  20. a otsuse peale.
  21. jaanuari
  22. a otsusel ei ole iseseisvat regulatiivset tähendust, sest see kujutab endast tagantjärele esitatud põhjendusi
  23. detsembri
  24. a otsusele.
  25. jaanuari
  26. a otsuse resolutsioon (kaebaja "määratud tegevteenistuspension ümber arvutada alates 01.01.2016") erineb küll
  27. detsembri
  28. a otsuses märgitust ("määrata tegevteenistuspension" "alates 01.01.2016"). Hoolimata erinevast sõnastusest on mõlemas otsuses silmas peetud ühte ja sama – kaebajale
  29. oktoobri
  30. a otsusega eksliku staaži arvestuse tõttu määratud pensioni ümberarvutamist. Esimese otsuse numbriks on 02666/
  31. Teise otsuse number on 02666/
  32. Kõigi otsuste õigusliku alusena on märgitud

§ 38lg 3.

Viidatud on ka

§-le 392. Kaebaja taotleb SKA kõigi otsuste tühistamist ja SKA kohustamist tegema uut otsust, millega tema pensioni suuruseks määrataks 61% kaebaja viimasest ametipalgast. Kõigis kolmes kaebuses on tühistamis- ja kohustamisnõuet põhjendatud sellega, et

§ 38

lg 3 asemel tulnuks kohaldada

§ 38lg-t 4.

  1. Kolleegium on seisukohal, et kaebustes esitatud tühistamisnõuded on põhjendatud ning SKA ülal nimetatud otsused tuleb tühistada.
  2. oktoobri
  3. a otsuse peale esitatud kaebuses taotleb kaebaja, et SKA-d kohustataks määrama pensioni suuruseks 63,5% ametipalgast.
  4. ja
  5. jaanuari
  6. a kaebuses taotleb kaebaja, et SKA-d kohustataks määrama pensioni suuruseks 61% ametipelgast. Erinevus viimati nimetatud kaebuste nõudes esimese kaebusega võrreldes on tingitud sellest, et kaebaja aktsepteeris tegevteenistuse staaži arvessevõtmisel tekkinud sisestusvea parandamist. Kaebajal olnuks 17-aastase tegevteenistuse staaži korral

§ 38lg 4 järgi õigus pensionile, mille suurus on 60% ametipalgast.

Kuid kaebaja oli osalenud ka rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.

§ 392

järgi tegevteenistuspensioni suuruse arvutamisel suurendatakse igal rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest isiku tegevteenistuspensioni suuruse arvutamise aluseks olevast ametikoha palgaastmestiku keskmisest või pensioni arvestamise summast pensioniks arvutatavat protsenti ühe protsendi võrra, Seega on kaebaja lõplikuks kohustamisnõudeks määrata talle pensionina 61% tema viimasest ametipalgast. Kolleegium on seisukohal, et kaebaja kohustamisnõue on iseenesest põhjendatud. Kuid SKA otsustest ja Kaitseväe teatistest nähtuvalt ei ole kaebaja pension arvutatud tema viimasest ametipalgast. Pension on arvutatud KVTS § 206 lg 2 p 1 järgi, mis sätestab, et pensioni arvutamise aluseks on isiku ametikoha palgaastmestiku keskmine, mis kehtis tema tegevteenistusest vabastamisel. Arvestades seda sätet ja

§ 392sõnastust, ei pea kolleegium võimalikuks kohustada SKA-d arvutama 9

(10)3-15-2526 kaebaja pensioni tema viimasest ametipalgast. Kolleegium kohustab SKA-d arvutama kaebaja pensioni

§ 38

lg 4, KVTS § 206 ja

§ 392alusel.

  2. oktoobri
  3. a kaebuses taotletakse Kaitseväe kohustamist andma
  4. septembril 2015 esitatud teatise asemel uue teatise, mille järgi pensioni määramisel kohaldatakse

§ 38

lg-t 4 ja milles on pensioni suuruseks märgitud 63,5% kaebaja viimasest ametipalgast. Seega ei ole kaebaja teatisega nõus vaid osas, milles selle andmisel on lähtutud sellest, et kaebajal on õigus tegevteenistuspensionile

§ 38lg 3 aluse.

Kaebaja soovib, et teatises oleks märgitud tema õigus pensionile

§ 38lg 4 alusel ning tegevteenistuse pensioni suuruseks 46%.

See kaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. Seadus ei sätesta, et SKA on tegevteenistuspensioni määramisel seotud pensioni määramise õigusliku alusega, mis on märgitud kaitseväe teatises. Pensioni määramise õiguslikust alusest sõltub ka pensioni arvutamine. RPKS § 32 järgi määrab pensioni ja seega ka otsustab pensioni määramise õigusliku aluse üle SKA. Seega ei riku Kaitseväe teatises ebaõigesti märgitud pensioni määramise õiguslik alus kaebaja õigusi. Ka ei ole alust arvata, et SKA lähtub uue otsuse tegemisel vaidlustatud teatisest. 34. HKMS § 107 lg 4 kohaselt tuleb tasutud kautsjon tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.