Obsah (7)

§ 304§ 657§ 654§ 229§ 177§ 174§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 30. november 2017 Tsiviilasja number

§ 304lg 1 alusel kordusekspertiisi määramise aluseks.

Tunnistajat ei saa jätta üle kuulamata seetõttu, et hageja on esitanud väite selle kohta, mille kohta tunnistaja ütlusi anda saab. Maakohus ei rahuldanud hageja taotlust tunnistajate N.N. , H.M., S.K. ja V.K. i ülekuulamiseks. Tunnistajate poolt kirjalikult antud selgitustest nähtub, et I.K. ei saanud teda ümbritsevast aru ega suutnud enda tahet enam juhtida. Ekspertarvamus nimetatud isikute ütlusi ei arvesta. Maakohus peab otsuse tegemisel hindama ka viidatud isikute poolt dokumentaalsete tõenditena esitatud kirjalikke seisukohti, kuid maakohus seda ei teinud ega pidanud vajalikuks selgitada, miks vastavaid tõendeid ei arvestata. 5 Arusaamatuks jääb ning maakohus ei selgita, kuidas ei tõenda tunnistajate ütlused isiku tervise ja arusaamisvõime kohta testaatori teo- ja otsusevõimet. Maakohtu seisukoht, et vorminõuete rikkumist testamendi tegemisel ei ole toimunud, on ekslik ja ei arvesta allkirja olemuse ning õigusliku tähendusega. Kui isik kirjutab midagi muud kui allkirja, ei ole sellel samasugust tõenduslikku väärtust. Kõik, mida isik kirjutab, ei ole allkiri. Antud juhul ei suutnud testaator enda allkirja testamendile kirjutada. Seda kinnitas ka notar, kirjutades testamendile märkuse: „I.K. i käsi väriseb ja ta ei suutnud oma nime selgelt välja kirjutada“. Kui isik ei suuda kirjutada enda nime, ei suuda ta kirjutada ka enda allkirja ning see on testamendilt selgelt näha. Olukordadeks, kus inimene ei suuda oma nime ja allkirja kirjutada, on kehtestatud tahte avaldamise ja testamendi koostamise võimaluse tagamiseks TÕS § 26 regulatsioon. Antud juhul on vastavat sätet rikutud, kuna testamendi tegemise juurde ei ole kaasatud tunnistajat. I.K. , jättes tunnistaja kaasamata, võttis enda kanda riski, et testament võib olla tühine. See kinnitab testaatori otsusevõime puudumist. Kuna I.K. seda ei teinud, on testament tühine. Hageja taotles maakohtult 15. mail 2017 esitatud lõppseisukohtades, et kohus tagastaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 150 lg 7 alusel talle enammakstud ekspertiisitasu summas 720 eurot. Maakohus jättis taotluse lahendamata.

1. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta see rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Vastustajaks ei saa olla V.K. , kes oli esialgselt üheks kostjatest, kuid menetluse ajal suri ning kelle asemele astusid menetlusse kostjad II, III ja IV. Hageja ei ole esitatud apellatsioonkaebuses näidanud vastustajana S.K. (kostja II). Juba
2. aprilli 2017 kohtumääruses on maakohus selgitanud ja põhjendanud, millistel põhjustel hageja taotlused jäävad rahuldamata. Maakohus asus õigesti ja põhjendatult seisukohale, et isiku otsusevõime kindlakstegemine konkreetsel ajahetkel nõuab erialateadmisi, mistõttu viidi läbi ekspertiis. Ekspertide käsutuses oli kogu kohtutoimik (sh hageja
3. detsembri 2016 menetlusdokumendist nähtuv teave, et seoses I.K. i kadumisega oma kodust teadmata suunas on PPA saanud väljakutseid ja korduvalt tegelenud tema otsimisega), mitte ainult I.K. i meditsiiniline dokumentatsioon, kuid eksperdid ei teavitanud kohut andmete puudulikkusest. Neid seisukohti on maakohus analüüsinud kohtuotsuse punktis
4. Ekspertiisiaktist tulenes, et I.K. ei olnud
5. märtsil 2015 testamendi tegemise ajal otsusevõimetu. Ekspertiisiaktis ei esine ebaselgusi, vasturääkivusi ega puudusi, mistõttu kordusekspertiisi määramiseks

§ 304lg 1 sätestatud aluseid olemas ei olnud.

Oluline on, et I.K. oli oma perearsti vastuvõtul ka testamendi tegemisele eelnenud päeval ning tema terviskaardil on kirjeldatud ainult kehalist patoloogiat. Kostjad peavad ekslikeks väidet, et

1. märtsi 2015 testament on tühine vorminõuete rikkumise tõttu. Õige ei ole väide, et testaator ei suutnud enda allkirja testamendile kirjutada ja seda on kinnitanud notar. Hageja ei ole seadnud kahtluse alla, et testamendil on I.K. i allkiri ega ole nõudnud ka käekirjaekspertiisi määramist. Kuna I.K. on notari juuresolekul testamendile ise alla kirjutanud, ei ole TÕS § 26 sätteid rikutud. Üksnes asjaolu, et isik ei olnud käe värisemise tõttu suuteline oma nime selgelt välja kirjutama, ei anna alust väiteks, et rikutud on TÕS §-s 26 sätestatut. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse

§ 657lg 1 p 1 alusel 6 muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid kõiki

§ 654lg 6 alusel.

Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse esitamisega kaasnenud menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus jättis hageja taotluse enammakstud eksperdikulu taotluse lahendamata. Maakohus on otsuse punktis 14 selgitanud, et lahendab hageja taotluse eksperdikulu tagastamiseks pärast kohtuotsuse jõustumist (II kd, tl 78).

1. Hageja nõuab hageja vanemate I.K. i ja kostja I
2. märtsil 2015 sõlmitud notariaalse abikaasade vastastikuse testamendi (I kd tl 81-84, II kd tl 5-8) tühisuse tuvastamist, kinnistusraamatu kande kustutamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamist või alternatiivselt kostjalt I kahju hüvitamist. Maakohus jättis hageja nõude rahuldamata.
3. Vastuseks apellatsioonikaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on jätnud põhjendatult rahuldamata hageja taotlused tunnistajate H. K, K. V, N. N, H. M, S. K ja V. K ärakuulamiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja on oma nõudes tuginenud üksnes I.K. i otsustusvõime puudumisele testamendi tegemise ajal. Otsustusvõime puudumine tähendab TsÜS § 13 lg 1 järgi vaimutegevuse ajutist häiret või seisundit muu asjaolu tõttu, mis välistab isiku võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve. Seega ei ole praeguses menetluses vaidluse all mitte see, kas on I.K. ei olnud vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt suuteline oma tegudest aru saama või neid juhtima (tema üldine teovõime tehingu tegemise ajal TsÜS § 8 lg 2 järgi), vaid I.K. i seisund tahteavalduse tegemise ajal
4. märtsil
5. Hageja väitel on I.K. jooksnud korduvalt kodust ära ning
6. a kevadel leiti I.K. Ülenurme vallast tee äärest ning viidi politsei poolt Ülenurme vallamajja. Hageja väitel tõendavad nimetatud sündmust kaks tunnistajat: K. V ning H. K. Hageja apellatsioonkaebuse väidete kohaselt soovis ta tõendada tunnistaja ütlustega I.K. i korduvat lahkumist kodust, kuid nimetatud tunnistajad on hageja taotluse kohaselt seotud ühe juhtumiga. Ringkonnakohus on seisukohal, et
7. märtsil 2015 I.K. i poolt tehtud tahteavalduse tegemise aja otsustusvõimet ei tõenda episood, mis leidis aset ligikaudu aasta enne seda. Samuti ei tõenda tehingu tegemise ajahetke otsustusvõimet hageja tütarde ja venna ütlused I.K. i üldise seisundi kohta. Maakohus on jätnud põhjendatult rahuldamata hageja taotluse kordusekspertiisi läbiviimiseks. Eksperdid said kasutada kogu tsiviilasja materjale, sh ka hageja antud selgitusi I.K. i lahkumise kohta kodust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtul puudub alus kahelda riiklikult tunnustatud ekspertide poolt tehtud järelduses. Maakohus on põhjendatult jätnud täiendava ekspertiisi läbi viimata, ekspertide käsutuses on olnud piisavalt materjali tulemuse saavutamiseks.
8. Eksperdiarvamus on

§ 229lg 1 järgi kohtumenetluses üheks tõendiks.

Maakohus ei ole tuginenud otsust tehes aga üksnes ühele tõendile, milleks on

1. jaanuaril 2017 väljastatud postuumne kohtupsühhiaatrilise ja –psühholoogilise kompleksekspertiisi akt nr
2. Maakohus ei ole hinnanud tõendeid valikuliselt. Maakohus on otsuse p-s 8 selgitanud, et I.K. on kahel korral (
3. veebruaril 2015 ja
4. märtsil 2015) avaldanud samasisulist tahet testamendi tegemiseks. Maakohus on asja materjalide põhjal andnud hinnangu hageja tervisele. Maakohus on otsuse p-s 7 selgitanud, et notar on testamendi tõestanud ja märkinud notariaalakti, et tõestaja tähelepanekute kohaselt on osalejad teo- ja otsustusvõimelised. Ringkonnakohus märgib lisaks, et I.K. i hagis kirjeldatud insultide järgset abitust ja mõjutatavust tahteavalduste tegemisel hageja poolt kohtule esitatud menetlusdokumentidest ei tulene. Hageja esitas kohtule SA Tartu Kiirabilt saadud I.K. i meditsiinilise dokumentatsiooni 7 (I kd, tl 118jj). Ühestki dokumendist ei tulene, et I.K. oleks olnud desorienteeritud ajas ja kohas või ei saaks aru ümbritsevast. Hageja ei ole menetluses ümber lükanud kostjate väiteid, mille kohaselt oli I.K.
5. aastal suuteline tegema lihtsamaid majapidamistoid ja niitma muru.
6. juulil 2015, seega pärast vaidlusaluse testamendi tegemist, sõlmis I.K. kompromissi kinnistut puudutava kahju hüvitamiseks (I kd, tl 52).
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult leidnud, et
8. märtsil 2015 sõlmitud notariaalse abikaasade vastastikuse testamendi vorminõuded on täidetud. Pärimisseaduse § 21 lg 1 järgi tõestab notar testamendi, mille ta on koostanud testaatori tahteavalduse kohaselt või mille on talle tõestamiseks esitanud testaator. Hageja viitab TÕS §-le 26, mis reguleerib juhtumeid, kui tahteavalduse teeb kirjutamisvõimetu osaleja. Nimetatud paragrahvi esimese lõike kohaselt kaasab notar juhul, kui osaleja enda teatel või notari tähelepaneku kohaselt ei saa alla kirjutada, ettelugemise ja nõusoleku andmise juurde tunnistaja. Selle asjaolu märgib notar notariaalakti. Seega on sätte kohaldamise eelduseks notaripoolne tähelepanek või isiku enda tahteavaldus. Nimetatud regulatsioon peab silmas eelkõige siiski juhtumeid, kui ei ole tegemist kirjutamisvõimeliste inimestega (analfabeetsus vms juhtum, kus isik ei saa üleüldse aktiivselt allkirja andmisel osaleda). Praegusel juhul on I.K. kirjutanud oma allkirja viisil, mis võimaldab tema tahteavaldusest aru saada. Käekirja või üksikute tähtede loetavus ei oma tähendust juhul, kui allkiri on piisavalt eristusvõimeline. Notar on notariaadiseaduse § 2 lg 1 alusel avalik-õigusliku ameti kandja, sõltumatu ametiisik, kellele riik on delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande. TÕS § 18 lg 2 järgi arutab notar juhul, kui tal tekib kahtlus tehingu seadusele ja osalejate tegelikule tahtele vastavuse suhtes, selle osalejatega läbi. Kui notar kahtleb tehingu kehtivuses ja osalejad nõuavad sellele vaatamata tõestamist, märgib notar oma selgituse ja selle kohta esitatud osalejate põhjendused notariaalakti. Praegusel juhul on notar testamendi tõestades kinnitanud, et notariaalakti tõestaja tähelepanekute kohaselt on osalejad teo- ja otsusevõimelised, nad kuulevad, saavad kuuldust aru, loevad kirjalikku teksti ning vastavad testamendi koostamise ajal esitatud küsimustele selgelt ja ühemõtteliselt. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda selles, et notar järgis testamenti tõestades talle seadusega pandud kohustusi. Asja materjalide põhjal oli I.K. võimeline ennast kõnes kolmandatele isikutele arusaadavalt väljendama, seda kinnitas ka notari seisukoht.
9. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on kostjate menetluskulude kindlaksmääramisel järginud diskretsioonipiire ning määranud kostjate menetluskulud kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse muutmiseks.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg-st 3 tulenevalt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 8 Ringkonnakohtu hinnangul on kostjate esindaja ajakulu 3 tunni ulatuses ringkonnakohtus vajalik ja põhjendatud. Ringkonnakohus peab kostjate esindaja tunnitasu 150 eurot (koos käibemaksuga) põhjendatuks. Kokku on kostjate menetluskulu ringkonnakohtus 450 (3×150) eurot (koos käibemaksuga). Kostjad on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslased. Ringkonnakohus rahuldab kostjate taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja mõistab hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulu ringkonnakohtus 450 eurot (koos käibemaksuga). /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 9