lg-s 1 sätestatud eeldusi.
lg 3 alusel võib kohus jätta hagi ka muul seaduses nimetatud juhul läbi vaatamata.
kohaselt, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista. Kuna hageja esitas hagi pärast seaduses sätestatud tähtaega, maakohus ei ole ennistanud hageja jaoks sätestatud menetlustähtaega ja hageja seda tegelikult otseselt ei taotlenud, pidades hagi esitatuks tähtaegselt, algatas maakohus 10. novembril 2014 ekslikult menetluse ja hagi tuleb
§-de 423 lg 3 ja 66 alusel jätta läbi vaatamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda
Hageja oli Tartu Maakohtu 4. novembri 2014 määrusega vabastatud hagi esitamisel riigilõivu 300 eurot tasumisest hilisema hüvitamiskohustusega. Maakohus leidis, et kuna hageja on puudega isik, kelle sissetulekuallikaks on töövõimetuspension, on põhjendatud ta vabastada
Asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud menetluskulusid. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
Pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist jätkas maakohus tsiviilasjas sisulist menetlust; 3) on maakohus määruses viidanud hagi läbivaatamata jätmise alustena
lg 3 ja § 66, kuid tähelepanuta on jäetud
lõige 1; 4) võttis maakohus hageja hagi menetlusse ning menetles seda hagimenetluse reeglite järgi ca 3 aastat. Maakohtu tegevus viitab sellele, et kohus ei pidanud nõuet hilinemisega esitatuks ega selle menetlemist asja lahendamisega viivitamiseks. Käesoleval juhul tulnuks kohaldada
lg 1 regulatsiooni, kuna maakohus on hagi sisuliselt menetlenud staadiumini, kus kohus siirdus otsust tegema; 5) on maakohus eiranud ringkonnakohtu juhiseid (
3
lg 1 p 1 ja § 659 alusel maakohtu määruse muutmata, määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebusega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. 8. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohus on rikkunud menetlusnorme, eelkõige
Maakohtus toimus peale seda, kui Tartu Ringkonnakohtu saatis 30.11.2016 otsusega asja maakohtule menetluse jätkamiseks tagasi, kaks suulist istungit, kus maakohus ei selgitanud pooltele õiguslikku olukorda, vaid kogus uusi tõendeid (tlk 126, 137). Õige on väide, et maakohus asus asja uuesti sisuliselt läbi vaatama, kuid jättis seejärel üllatuslikult määrusega hagi läbi vaatamata. Ringkonnakohus aga leiab, et tegemist ei ole olulise menetlusnormi rikkumisega ja rikkumine ei toonud kaasa ebaõige kohtulahendi tegemist, mis annaks aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks.
lg 1, mille alusel kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, 4 tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Hagi esitamise tähtaja möödalaskmine ei ole võrdsustatav kohtu määratud tähtaja möödumisega ega ka
Käesolevas asjas vaidluse all olev tähtaeg on ennistatav menetlustähtaeg, mida reguleerivad
§-id 67 ja
Menetlusosalised ei ole menetluskulude nimekirju ega taotlusi ringkonnakohtule esitanud, seetõttu ei määra ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.