2-17-19351 KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-17-19351 Otsuse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2018, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi

) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohus tuvastas, et kompromissilepingu/võlatunnistuse/vahekohtu kokkulepe punkti 4 kohaselt on võlausaldajal (hagejal) lepingust tulenevate rahaliste nõuete sissenõudmiseks õigus pöörduda vastavasisulise hagiga alaliselt tegutseva vahekohtu Elektroonilise Vahekohtu poole. Kompromissilepingu/võlatunnistuse/vahekohtu kokkulepe punkti 1 kohaselt omab võlausaldaja (hageja) kokkuleppe sõlmimise seisuga võlgniku vastu nõuet, millise ta on omandanud vastava loovutuslepinguga esialgselt võlausaldajalt Swedbank Aktsiaseltsilt. Nõue tuleneb väikelaenust nr 14-006995-VL. (t.l.-6). Asjas ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana

§ 1lg 5 tähenduses.

Seega sõlmis tarbija (kostja) käesolevas asjas majandus- ja kutsetegevuses tegutsenud laenuandjaga (esialgse võlausaldaja) laenulepingu ja nõustus vahekohtu kokkuleppega, millega on hageja jätnud laenu tagasimaksmise kohustuse rikkumise korral endale võimaluse pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtu asemel vahekohtu poole. TsMS § 718 lg 1 p 3 sätestab, et vahekohtu kokkulepe on tühine, kui selle ese on tarbijakrediidilepingust tulenev vaidlus. Kohus tuvastas, et menetlusosalised on sõlminud vahekohtu kokkuleppe, kuid vahekohtu kokkuleppe ese on tarbijakrediidilepingust tulenev vaidlus. Kohus leiab, et vahekohtu kokkulepe on tühine ning leiab, et hagi kuulub läbivaatamisele maakohtus. 3

§ 578

lg 1 ja 2, § 101 lg 1 p 1 ja p 6,

§ 108

lg 1,

§ 113lg 1 ja Ts

MS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 8 298,58 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2 056,39 eurot, kokku 10 354,97 eurot ning viivised 0,06% päevas põhinõudelt (s.o 8 298,58 eurot) alates 30 detsembrist 2017 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 650 eurot ja õigusabikulude summas 250 eurot, kokku 900 eurot väljamõistmiseks. Tsiviiltoimikust nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 650 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 12 172,36 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 12 500 eurot tasuda riigilõivu summas 600 eurot. Kohus asub seisukohale, et põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv summas 600 eurot. Kohus selgitab hagejale, et vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 1 võib hageja esitada kohtule taotluse enammakstud riigilõivu tagastamiseks. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 250 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on kulunud dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks, hagiavalduse koostamiseks ja kohtule edastamise eest kokku 2,5 tundi. Kohus lähtub hageja õigusabi kulude määramisel tsiviilasja materjalidest. Hageja lepinguline esindaja on kohtule esitanud hagiavalduse, milles sisulist osa 2 lehekülge ning mis on masshagi avaldus. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud hagiavalduse koostamisele 2 töötunni ulatuses, arvestades sinna sisse ka hagi asjaolude väljaselgitamiseks kulunud aja. Kohus arvestab hageja tunnitasuks 100 eurot ilma käibemaksuta ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud summas 200 eurot (100 x 2). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud kokku 800 eurot (600+200). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras. 4

§ 113lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt Ts

MS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus Kohtunik 5