← Eesti

4-17-6542/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. veebruaril 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-17-6542

(930017000610)Kohtukoosseis Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  1. jaanuari 2018 määrus, millega Aleksei Kruglovile Maksu- ja Tolliameti 30.05.2017 otsusega mõistetud rahatrahv asendati arestiga Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksei Kruglov (isikukood 37610102235), määruskaebus RESOLUTSIOON
  2. Viru Maakohtu
  3. jaanuari 2018 määrus jätta muutmata. Aleksei Kruglovi määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Maksu- ja Tolliameti 30.05.2017 otsusega väärteoasjas nr 930017000610 määrati Aleksei Kruglovile karistuseks tolliseaduse (TS) § 73 lg 1 alusel rahatrahv 300 trahviühikut, s.o 1200 eurot. Otsus jõustus 15.06.
  5. Maksu- ja Tolliamet esitas 19.12.2017 Viru Maakohtule avalduse A. Kruglovi rahatrahvi asendamiseks arestiga. Sissenõudja põhjendas oma avaldust kokkuvõtlikult sellega, et 19.12.2017 seisuga on võlgnikul trahviotsus summas 1200 eurot jätkuvalt tasumata. Maksuhalduri hinnangul on rahatrahvi nõude täitmine võimatu – teadaolevalt võlgnik ei tööta, võlgnikule kuulub sõiduk, millele ei ole otstarbekas sissenõuet pöörata ning võlgniku pangakontod on arestitud alates 16.06.2017, kuid laekumisi toimunud ei ole. Võlgnik on toime pannud ka teisi samalaadseid väärtegusid (väärteoasjad nr 4-15-8522, 4-15-8556, 4.15.8514, 4-15-8555), mistõttu tuleks võlgnikule rakendada karistuse määramisel karmimat karistust.
  6. Viru Maakohus rahuldas Maksu-ja Tolliameti avalduse ja asendas A. Kruglovile Maksu- ja Tolliameti 30.05.2017 otsusega määratud rahatrahvi 300 trahviühikut 30 päeva pikkuse arestiga. Maakohus märkis, et esitatud avaldus on esitatud seaduslikul alusel ning kuulub rahuldamisele. A. Kruglovil puuduvad rahalised vahendid rahatrahvi tasumiseks, samuti puudub tal vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Kohus ei pidanud põhjendatuks aresti asendamist üldkasuliku tööga, sest KIS-i andmetel on A. Kruglov jätkanud analoogsete väärtegude toimepanemist (väärteoasjad nr 4-17-1974, 4-17-3440).
  7. Viru Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Kruglov. Ta palub asendada aresti üldkasuliku tööga. Kaebaja hinnangul on maakohtu otsustus liialt karm ning karistus võiks olla kergem. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  8. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalide ning määruskaebuse väidetega, asub seisukohale, et Viru Maakohtu 22.01.2018 määrus A. Kruglovi rahatrahvi arestiga asendamise kohta on põhjendatud ja seaduslik ning selle tühistamiseks edasikaebuses toodud motiividel puudub alus.
  9. Tulenevalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg-st 1 teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta aresti või üldkasuliku tööga vastavalt KarS §le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.
  10. Maakohus on korrektselt tuvastanud, et A. Kruglovil on rahatrahv 1200 eurot tasumata täies ulatuses ja vara, millele sissenõuet pöörata, tal ei ole. Seetõttu on alused VTMS § 211 lg 1 kohaldamiseks täidetud.
  11. Kaebaja palub rahatrahvi asendada üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus nimetatud taotluse rahuldamist põhjendatuks ei pea. Maksu- ja Tolliameti otsus jõustus juba 15.06.2017, kuid senini ei ole A. Kruglov asunud rahatrahvi tasuma. A. Kruglov tunnistas kohtuistungil, et tal on tasumata 4 erineva rahatrahvi summad (tl 20). Kohtul ei ole usku ka sellesse, et A. Kruglov suudaks täita üldkasuliku tööd nõuetekohaselt. Nähtuvalt karistusregistrist on A. Kruglovil 22 kehtivat väärteokaristust. Seega on tegemist süstemaatilise õigusrikkujaga. Tema korduv karistatus NPALS § 151 lg 1 järgi annab alust arvata, et A. Kruglovi puhul on tegemist narkootilistest ainetest sõltuvuses oleva isikuga. Seetõttu ei ole üldkasuliku töö tegemine karistusliigina ilmselt efektiivne, kuna A. Kruglov ei ole asenduskaristuseks sobiv isik. Ka Riigikohus on varasemalt leidnud, et juhul, kui isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö täideviimist, ei ole isik nimetatud asenduskaristuseks sobiv. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  12. aprilli
  13. a lahend asjas nr 3-1-1-87-08, p 13). A. Kruglov kuulub riskigruppi ning tema väljakujunenud käitumismustrid võivad raskendada üldkasuliku töö läbiviimist, mistõttu on rahatrahvi asendamine arestiga ainuvõimalik variant.
  14. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja A. Kruglovi määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.