Obsah (8)

§ 20§ 11§ 12§ 17§ 7§ 13§ 5§ 19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2018, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-17-5083 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakoh

§ 20lg 3 ja VTMS § 198 alusel ei ole käesolev määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PPA Ida prefektuuri 16.08.2016 otsusega väärteoasjas nr 2330,16,003072 karistati Artjom Morozovit relvaseaduse § 892 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. 1.
2. PPA 16.08.2016 otsuse peale esitas Viru Maakohtule kaebuse A. Morozov, kes taotleb PPA otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Samuti väikese taskulambi tagastamist. 1.
3. Viru Maakohtu 28.11.2016 otsusega tühistati PPA 16.08.2016 otsus ning lõpetati väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. A. Morozovi kaebus rahuldati. 1.
4. 28.01.2017 esitas A. Morozov mittevaralise kahju nõude summas 3684,32 eurot Viru Maakohtule, pealkirjastades selle kui hagiavaldus. Lisaks tasus A. Morozov riigilõivu summas 325 eurot. 1.
5. Viru Maakohtu 16.02.2017 määrusega keelduti A. Morozovi hagi PPA Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vastu kahju hüvitamise nõudes menetlusse võtmast ning tagastati hagiavaldus koos lisadega. Menetluskulud jäeti A. Morozovi enda kanda. Kokkuvõtlikult öeldi määruses, et asja lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. 1.
6. 01.03.2017 esitas A. Morozov kaebuse Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja, kus taotleb oma kaebuse rahuldamist ning mittevaralise kahju väljamõistmist. A. Morozov on tasunud kaebuselt riigilõivu summas 110,53 eurot. 1.
7. Tartu Halduskohtu 08.03.2017 määrusega tagastati A. Morozovi kaebus, kuna kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. 1.
8. 23.03.2017 esitas A. Morozov määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule, milles taotles kaebuse menetlusse võtmist ning kaebuse lahendamist halduskohtu poolt. Kaebuselt tasuti riigilõivu 15 eurot. 1.
9. Tartu Ringkonnakohtu 09.05.2017 määrusega jäeti A. Morozovi kaebus läbi vaatamata ja edastati asi Riigikohtu erikogule pädeva kohtu määramiseks. Sama määrusega tagastati A. Morozovile tasutud riigilõiv 15 eurot. 1.
10. Riigikohtu erikogu 12.06.2017 määrusega lõpetati A. Morozovi taotluse menetlemine ning määrati, et A. Morozovi kaebuse lahendamine kuulub kohtuvälise menetleja pädevusse tulenevalt

§-st

1. 1.
2. 13.06.2017 esitas A. Morozov vastava hagiavalduse Ida prefektuuri. 1.
3. PPA 19.06.2017 määrusega (nr 3.1-1.1/17104-3) jäeti A. Morozovi taotlus läbi vaatamata. PPA määruses märgiti kokkuvõtlikult, et reisi ärajäämises ei saa süüdistada kohtuvälist menetlejat. Samuti ei nähtu esitatud taotlusest

§ 11lg-test 1 ja 2 tulenevaid mittevaralise kahju hüvitamise juhtumeid.

1.

1. PPA 19.06.2017 määruse peale esitas A. Morozov kaebuse Harju Maakohtule. 1.
2. Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja 19.09.2017 määrusega keelduti A. Morozovi kaebuse menetlusse võtmisest PPA 19.06.2017 taotluse läbi vaatamata jätmise peale ning leiti, et kaebaja peab nõudega pöörduma Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poole. 1.
3. Harju Maakohtu 16.10.2017 määrusega jäeti rahuldamata A. Morozovi kaebus ning jäeti muutmata PPA 19.06.2017 taotluse läbi vaatamata jätmise määrus. Nimetatud määrus vaidlustas A. Morozov ringkonnakohtus. 1.
4. Tallinna Ringkonnakohtu 14.11.2017 määrusega tühistati Harju Maakohtu 16.01.2017 määrus ja saadeti asi kohtualluvuse järgi arutamiseks Viru Maakohtule. MAAKOHTU MÄÄRUSE SISU
5. Viru Maakohtu 08.01.2018 määrusega jäeti rahuldamata A. Morozovi poolt esitatud kaebus PPA 19.06.2017 taotluse läbi vaatamata jätmise määruse nr 3.1-1.1/17104-3 peale ning jätta PPA 19.06.2017 taotluse läbi vaatamata jätmise määrus nr 3.1-1.1/17104-3 muutmata. 2.
6. Arvestades seda, et käesoleval juhul on väärteoasja arutamine maakohtus lõppenud tuleb juhinduda

§-st 21, mis reguleerib taotluse esitamist pärast maakohtu menetlust. Nimetatud paragrahvi lõike 2 kohaselt kui isik jättis väärteoasja väärteomenetluse seadustiku

1. peatüki alusel arutanud maakohtule taotluse esitamata mõjuval põhjusel, võib ta selle pärast maakohtu lahendi kuulutamist esitada väärteomenetluse seadustiku
2. või
3. peatüki kohaselt ringkonnakohtule. Käesoleval juhul maakohus arutas väärteoasja VTMS
4. peatüki alusel, kuid kohus leiab, et analoogia korras on eeltoodud regulatsioon kohaldatav ka sellises olukorras. Samuti on seega kohaldatav ka

§ 12

lg 4, mille kohaselt kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse Riigikohtule esitamata, võib taotluse esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates. Kuigi A. Morozov pöördus 31.01.2017 vale taotlusega Viru Maakohtusse, milles palus hüvitada PPA poolt väärteoasja kohtuvälises menetluses tekitatud mittevaralise kahju ning mõista Eesti Vabariigilt tema kasuks välja 3684,32 eurot või alternatiivselt õiglane hüvitis kohtu äranägemisel, annab see asjaolu maakohtu hinnangul aluse asuda seisukohale, et A. Morozov on esitanud tähtaegselt kahju hüvitamise taotluse (6 kuu jooksul). 2.2. Tulenevalt

§ 17

lg-st 1 kui Riigiprokuratuur või kohtuväline menetleja jätab kaebuse või taotluse osaliselt või täielikult rahuldamata või läbi vaatamata või tähtaja jooksul lahendamata, võib isik esitada Riigiprokuratuuri või kohtuvälise menetleja määruse peale 2 kirjaliku kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas

§-s 5 või 6 alusel antav määrus on koostatud või kelle tööpiirkonnas tekitati kahju

§ 7

tähenduses.

§ 17

lg 2 kohaselt kaebus esitatakse 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isik sai teada või pidi teada saama vaidlustatavast määrusest. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest on kaebuse esitaja A. Morozov seda kaebetähtaega järginud, esitades kaebuse Harju Maakohtule 18.07.2017 nagu kohtuväline menetleja on ekslikult kaebekorra selgitamisel välja toonud. 2.3. Käesoleval juhul ei ole kohtuväline menetleja hinnanud seda, kas kaebuse esitajal oli mõjuv põhjus taotluse kohtule esitamata jätmiseks. Nimetatu on maakohtu hinnangul selgitatav sellega, et PPA 19.06.2017 määrusega nr 3.1-1./17104-3 jäeti A. Morozovi taotlus läbi vaatamata. Vastavalt

§ 13

lg-le 3 kui isikul puudub ilmselgelt õigus nõuda kahju hüvitamist, võib taotluse või kaebuse jätta läbi vaatamata. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt taotluse või kaebuse läbi vaatamata jätmisest teavitatakse taotlejat. Taotluse või kaebuse läbi vaatamata jätmist peab kirjalikult põhjendama, mida kohtuväline menetleja on ka käesoleval juhul teinud. 2.4. Selles määruses leiti, et

§ 5

lg 2 kohaselt on väärteomenetluse lõpetamisel VMTS § 29 lg 1 p 1 alusel õigus nõuda kahju hüvitamist juhul, kui kahju tekitati kinnipidamisega või ebamõistliku menetlusajaga. Eeltoodu ei välista otseselt õigust esitada kahju hüvitamise taotlust muudel alustel, kui kahju on tekitatud väärteomenetluses. Kaebaja taotlusest ja väärteoasja nr 2330,16,003072 toimikust nähtuvalt koostati väärteoprotokoll 18.07.2016, kaebajale anti kätte väärteoprotokolli koopia ja teavitati selgelt, et otsus antud väärteoasjas koostatakse kuu aja pärast. Seega puudus kohtuvälisel menetlejal igasugune seos sellega, et kaebaja otsustas planeeritud 24-päevase reisi edasi lükata – tegemist oli kaebaja isikliku otsusega. Juhul, kui kaebaja oleks oma reisiplaani realiseerinud ja 24 päeva reisil viibinud, poleks see takistanud kaebeõiguse teostamist, kuna reisilt tagasi pöördudes jäänuks veel piisavalt aega kohtule kaebuse esitamiseks. Seega ei ole võimalik reisiplaanide luhtumises süüdistada kohtuvälist menetlejat. 2.5. Vastavalt

§ 11

lg-tele 1 ja 2 hüvitatakse väärteomenetluses mittevaraline kahju üksnes järgmistel juhtudel: isikult on menetluses võetud vabadus või on rikutud tema õigust mõistlikule menetlusajale; isikut on ebainimlikult või alandavalt koheldud, kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust; on rikutud isiku sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime. Väärteoasja toimikust ja kaebaja taotlusest, samuti Viru Maakohtu otsusest ei nähtu ühtegi eelnimetatud asjaolu. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes

§ 13

lg-st 3 jäeti kaebaja taotlus väärteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata. 2.6. Kaebuse esitaja on kaebuses taotlenud mõista välja mittevaralise kahjuna 3684,32 eurot. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et mittevaralise kahju suurus on suur või väike, taotleb kaebaja õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Maakohus leidis, et käesoleva väärteoasja materjalide pinnalt tuleb asuda seisukohale, et A. Morozovile ei ole tekitatud mittevaralist kahju, mis kuulub

§ 11

lg 1 kohasest hüvitamisele, sest isikult ei ole süüteomenetluse käigus võetud ei vabadust ega rikutud tema õigust mõistlikule menetlusajale. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest peeti kaebuse esitaja kinni ja väärteoprotokoll koostati 18.07.

1. Väärteomaterjalide põhjal tehti otsus 16.08.2016, s.o seaduses ette nähtud 30 päeva jooksul protokolli koostamisest. Kohtuotsus, millega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetati väärteomenetlus, tehti 28.11.2016 ja kohtuistung toimus 08.11.
2. Seega kestis kogu väärteomenetlus selle alustamisest kui lõpliku lahendini vähem kui 4 kuud, mis on kohtu hinnangul mõistlik menetlusaeg ning selle väärteoasja menetlemisel ei ole rikutud kaebuse esitaja õigust mõistlikule menetlusajale. 3 2.
3. Kaebuse esitaja on seisukohal, et talle on tekitatud mittevaraline kahju seoses sellega, et tema suhtes läbi viidud väärteomenetlusega on teotatud tema au ning head nime. Kaebuse esitaja ei ole varem kunagi saanud menetlusosaliseks relvaseaduse rikkumises ning see võib jätta inimese eluloos, edasises karjääris ja ühiskonnas väga negatiivse märgi.

§ 11

lg 2 kohaselt on mittevaralise kahju hüvitamine võimalik mh ka siis, kui süüteomenetluse käigus on füüsilise isiku au või head nime teotatud. Käesoleval juhul ei olnud maakohtule esitatud tõendeid selle kohta, et A. Morozovi au ja head nime on kaebuse aluseks oleva süüteomenetluse käigus teotatud. Kaebuse esitaja põhiargumendiks, millega väärteomenetluses tema au ning head nime teotatud on, on see, et kaebuse esitaja suhtes üldse väärteomenetlus alustati ning teda karistati relvaseaduse § 892 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut. Maakohus leiab, et nimetatud asjaolu ei võimalda jaatada mittevaralise kahju tekkimist. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et kohtuväline menetleja oleks pahatahtlikult viinud läbi väärteomenetlust kaebuse esitaja suhtes ning käesoleval juhul on Viru Maakohtu 28.11.2016 otsusega A. Morozovi suhtes väärteomenetlus relvaseaduse § 892 lg 1 järgi lõpetatud VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Seega maakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tõendatud see, et kaebuse esitajale oleks tekkinud mittevaraline kahju. Maakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud käsitleda teisi

§ 11

lg-s 2 nimetatud mittevaralise kahju hüvitamise aluseid, sest maakohtu hinnangul ei esine väärteoasja materjalidest nähtuvalt ühtegi nimetatud alustest kaebuse esitaja suhtes. 2.8. Kaebuse esitaja A. Morozov on kohtuvälisele menetlejale mh ette heitnud ka seda, et ta oli sunnitud oma 24-päevase reisi edasi lükkama, sest väga lootis, et selle kuu aja jooksul kutsub vanemväärteomenetleja teda ülekuulamisele ning uurib lisainfot tema taskulambi kohta, et annulleerida väärteoprotokoll, mida aga ei juhtunud. Maakohus leiab, et nimetatud asjaolu ei ole võimalik käsitleda ühegi

§ 11

lg-s 2 nimetatud mittevaralise kahju hüvitamise alusena, sest sellega ei kaasnenud ei kaebuse esitajalt vabaduse võtmist, tema piinamist või ebainimlikku või alandavat kohtlemist, ei kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust, ei rikutud tema sõnumi saladust ega teotatud ka tema au või head nime. Maakohtu hinnangul ei ole kaebuse esitajale süüteomenetluse käigus mittevaralist kahju tekitatud ja puudub alus

alusel süüteomenetluse käigus mittevaralise kahju hüvitamiseks. 2.

1. Kaebuse esitaja on taotlenud ka kaebuses riigilõivu summas 425,53 eurot tagastamist ja õigusabi teenuse osutamise tõttu tasutud 400 euro hüvitamist. Käesoleval juhul puudus maakohtul pädevus otsustada riigilõivu summas 425,53 euro tagastamise põhjendatuse üle. Väärteoasja materjalidest (maksekorraldus nr 308) nähtub, et kaebuse esitaja on 31.01.2017 tasunud riigilõivu pöördumiseks Viru Maakohtusse seoses hagiavaldusega 325 eurot. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.02.2017 otsusega keelduti A. Morozovi hagi Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vastu kahju hüvitamise nõudes menetlusse võtmast. Kohtuotsusest ei nähtu, et oleks võetud seisukoht kaebuse esitaja poolt tasutud riigilõivu osas. TsMS § 150 lg 1 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Seega tuleb kaebuse esitajal riigilõivu summas 325 eurot tagastamise osas pöörduda Viru Maakohtu Narva kohtumaja tsiviilasju lahendava kohtu poole. 4 Väärteoasja materjalidest (maksekorraldus nr 313) nähtub, et kaebuse esitaja on 01.03.2017 tasunud riigilõivu pöördumiseks Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja 110,53 eurot. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja 08.03.2017 otsusega A. Morozovi kaebus PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse poolt tekitatud 3684,32 euro suuruse kahju hüvitamiseks otsustati kaebuse esitajale tagastada. Kohtuotsusest ei nähtu, et oleks võetud seisukoht kaebuse esitaja poolt tasutud riigilõivu osas. HKMS § 104 lg 8 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, määruse alusel. Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastab kohus riigilõivu tasumise kohustust kandnud menetlusosalise nõudel. Kohus võib tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada vajaduse korral ka omal algatusel. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Sama seaduse § 104 lg 81 kohaselt riigilõivu nõue lõpeb aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. HKMS § 2852 lg 2 kohaselt enne 2018.a
2. jaanuari tekkinud riigilõivu tagastamise nõue lõpeb
3. aasta
4. detsembril. RLS § 12 lg 1 sätestab, et riigilõivu tasunud isikul on õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist käesoleva seaduse § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Lõike kaks kohaselt esitatakse riigilõivu tagastamise taotlus kirjalikult. Taotluses märgitakse informatsioon tasutud riigilõivu kohta ning andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tasumist tõendav maksedokument tuleb esitada vaid juhul, kui riigilõivu võtjal ei ole võimalik kontrollida riigilõivu laekumist elektroonilisel teel. Seega tuleb kaebuse esitajal riigilõivu summas 110,53 eurot tagastamise osas pöörduda Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja poole. 2.
5. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 175 lg 1 järgi kuulub menetluskulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning seetõttu jääb kaebuse esitaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks summas 400 eurot rahuldamata ning nimetatud menetluskulu kaebuse esitaja kanda. MÄÄRUSKAEBUS
6. Viru Maakohtu 08.01.2018 määruse peale esitas määruskaebuse A. Morozov, kes taotleb kaebuse rahuldamist ja kaebaja kasuks mittevaralise kahjuna 3684,32 eurot välja mõista. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et mittevaralise kahju suurus on suur või väike, taotleb kaebaja õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Samas kaebuses taotletakse jätkuvalt välja mõista riigilõiv summas 425,53 eurot, millised olid kulutatud hagiavalduse ja hüvitamiskaebuse läbi vaatamata eest ning mõista välja õigusabikulud 400 euro. 3.
7. A. Morozov ei ole jätkuvalt nõus, et PPA jättis tema taotluse läbi vaatamata ning leiab, et määruse põhjendused on puudulikud. A. Morozov ei nõustu, et ta ei oleks pidanud oma reisi edasi lükkama ja edasilükkamises saab süüdistada kohtuvälist menetlejat. Kaebaja otsustas planeeritud 24-päevase reisi edasi lükata, kuna ta lootis, et selle kuu jooksul kutsub vanemväärteomenetleja teda ülekuulamisele, et annulleerida väärteoprotokoll, kuid seda ei toimunud. Irina Reino ebaseaduslikult karistas teda oma 16.08.2016 otsusega. Sellele otsusele kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 01.09.
8. Kui A. Morozov oleks oma reisist tagasi saabunud 24.08.2016, siis oleks tal olnud vähem kui 1 nädal kaebuse esitamiseks. Nagu näitas ebaprofessionaalne ja ebakompetentne suhtlemiskogemus I. Reinoga, see aeg ei oleks piisav 5 olnud. Samuti helistas kaebaja kohtuvälisele menetlejale korduvalt, et saada protokolli koopiaid, kuid neid ta ei saanud. Kaebaja leiab, et ta ei saanud täisväärtuslikult reisida Narva Politsei ja Tolli ametnikute riigivõimu omavolist tulenevalt. Samuti on tema hea nimi ja au Eesti Vabariigi ees teotatud. Selle tulemusena kaotas ta rahu, psühholoogilise tasakaalu ning pettus õigluses. Enne ebaseaduslikku karistamist ei olnud juriidiliste abiteenuste eest kulusid kaebaja plaanides. Lisaks arvas A. Morozov, et tal ei ole piisavalt raha, et reisida ja pärast seda oma head nime kaitsta kohus. 3.
9. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 17 ütleb, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Vanemväärteomenetleja teotas kaebaja hinnangul tema au ja head nime Eesti Vabariigi ees, kirjutades oma ebaseaduslikus otsuses väärteoasjas nr 2330,16,003072, et kohtuväline menetleja otsuse tegemisel arvestas, et varalisemalt isik ei ole karistatud ja võtab arvesse teo tõsidust ja seda, et kergendavad asjaolud puuduvad, kuna isik ei tunnistanud oma süüd ega ei kahetsenud. A. Morozov toob välja, et ta ei ole kunagi rikkunud relvaseadust ning leiab, et nii tõsise seaduse rikkumine on väga tõsine, mis võib jätta inimese eluloos, edasises karjääris ja meie ühiskonnas väga negatiivse märgi. Ka ei ole vabandatud tema ees tehtud ebaõiglase otsuse pärast. A. Morozov leiab, et iga rikkumise puhul peab olema süü kindlaks tehtud. Trahv ja otsus peab tuginema kindlaks tehtud süüle. 3.
10. Kõige olulisem põhjus, miks A. Morozov ei nõustu PPA poolt tema taotluse läbi vaatamata jätmise määrusega on selles, et PPA ei näinud Narva Politsei ja Tolli ametnike riigivõimu omavoli. Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-s 13 on kirjas, et igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. A. Morozovi hinnangul on ilmse riigivõimu omavoli faktid järgmised. Ebaprofessionaalne ja ebakompetentne Narva Maksu- ja Tolliameti inspektor Aleksandr Klenski nimetas spetsiaalset mõõteriista kasutamata ja seletuseta väikese taskulambi elektrišokirelvaks. Fakti, et väike taskulamp juba läbis Euroopa Liidu tolli kontrolli, A. Klenski kuulata ja kontrollida ei soovinud. Ebaprofessionaalne ja ebakompetentne vanemväärteomenetleja I. Reino määras karistuseks valetrahvi ülekuulamise protokolli lugemata. Tema ebaprofessionaalsust ja ebakompetentsust tõendab Viru Maakohtu otsus ja see fakt, et ta ei soovinud kasutada kassatsiooniõigust, kuna tal ei olnud menetlusaluse isiku süü tõendatud. A. Morozov leiab, et I. Reino ei peaks karistamatult edasi tegusema. Ta trahvib ebaseaduslikult süütuid inimesi, kasutades seda, et ainult väga väike osa nendest saab ja soovib kaebuse esitada Viru Maakohtule. Nad ei soovi oma aega ja närve kulutada ning lihtsalt tasuvad valetrahvi, vaatamata sellele, et nad on süütud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 18.01.2018 määrus on põhjendatud ning määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis annaksid maakohtuga võrreldes aluse asuda teistsugusele seisukohale.
12. A. Morozov on esitanud kaebusena pealkirjastatuna sama dokumendi, mille maakohtussegi ehk kaebuses ei ole välja toodud ühtegi uut argumenti võrreldes maakohtuga. Seejuures on maakohus kõigile kaebuses toodud väidetele põhjalikult vastanud. Nii nagu apellatsioonimenetlus ei ole ka määruskaebemenetlus sama asja teistkordne menetlemine, vaid üksnes kaebuse piires esitatu kontroll. Maakohus on aga põhjalikult oma määruses kõigile väidetele vastanud ning ringkonnakohus nõustub nende väidetega. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega, ei pea kohus vajalikuks neid jällegi üle korrata. 6 Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et käesolevas väärteoasjas ei kuulu kohaldamisele

§ 5, § 7 ega § 11.

A. Morozovit ei ole kinni peetud ega ole rikutud mõistliku menetlusaja põhimõtet (

§ 5

lg 2), samuti ei saa rääkida mittevaralise kahju hüvitamisest sõltumata süüasja lõpptulemusest (

§ 7

), kuna ei ole tuvastatavad ei

§ 11lg-dest 1 ega 2 tulenevad asjaolud.

Kaebaja väidab läbivalt, et teotatud on tema au ja head nime ja see on mittevaralise kahju väljamõistmise eeldus

§ 11lg-st 2 tulenevalt.

Asjaolu, et isiku suhtes tehti väärteomenetluses otsus, mis maakohtu poolt tühistati, ei tähenda, et tegemist oleks isiku au ja hea nime teotamisega. Kaebemenetlus ongi mõeldud selleks, et kontrollida kohtulahendi seaduslikkust. Isegi, kui kohtuvälise menetleja lahend ei ole põhjendatud, on seda võimalik kohtumenetluses tühistada ning sellega kõrvaldada rikkumine ning tagada menetlusalusele isikule tema õiguste rikkumise lõpetamine. Kui varasema otsustusega piiratakse isiku õigusi, siis kaebemenetlusega on võimalik see kõrvaldada. See ei tähenda, et iga kohtulahendi tühistamine peaks endaga kaasa tooma teatud rahalise kompensatsiooni. Kuna tasutud riigilõivude tagastamise ja menetluskulude osas A. Morozov midagi uut välja toonud ei ole ja maakohus on seda osa põhjalikult käsitlenud, siis ringkonnakohus ei pea siinkohal vajalikuks midagi täiendavat öelda, kuna nõustub maakohtuga. 6. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 19lg-st 3, VTMS § 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus A.

Morozovi määruskaebuse rahuldamata ja Viru Maakohtu 08.01.2018 määruse muutmata. /allkiri/ Tiit Lõhmus Kohtunik 7