1-17-7069/21

1 Kriminaalasi nr 1-17-7069 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-7069 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Zubtsova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vjatšeslav Koguti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu VJATŠESLAV KOGUT, isikukood 38108070285, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 8 klassi, elukoht xxxx Karistuse kandmise 20.05.2019 Kaitsja algus 25.01.2014 ja lõpp v.-adv. Matti Reinsalu RESOLUTSIOON Jätta VJATŠESLAV KOGUT vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu (asukoht Keskväljak 10, 72713 Paide) kasuks 230,64 (kakssada kolmkümmend eurot ja 64 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 38,44 eurot) eurot v.-adv. Matti Reinsalu poolt määratud korras süüdimõistetu Vjatšeslav Koguti kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Vjatšeslav Kogutilt menetluskuluna kaitsjatasu 230,64 (kakssada kolmkümmend eurot ja 64 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest. Vjatšeslav Kogutil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355, Luminor Bank nr 2 EE401700017002872300 või Danske Bank nr EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700054683 ning selgitus: „Vjatšeslav Kogut, 1-17-7069, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.11.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vjatšeslav Koguti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vjatšeslav Kogut kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 23.08.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-7069 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust, 4 (neli) kuud vangistust, Harju Maakohtu 06.11.2014 otsusega mõistetud karistuse, 4 (neli) aastat 11 (üksteist) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust, võrra ja Vjatšeslav Kogutile mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 5 (viis) aastat 3 (kolm) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Vjatšeslav Koguti karistuse kandmise alguseks loeti 25.01.
3. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on Vjatšeslav Kogutit kriminaalkorras karistatud 11 korral, reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Eelmine vangistus oli kokku 10 aastat, kuna isik sai vanglas olles korduvalt karistust juurde. Kuriteod varieeruvad: vargused, röövimised, mootorsõiduki ärandamised, korduvad isikuvastased kuriteod, sh ka ametikohustusi täitva isiku suhtes, ähvardamine, piinamine, joobes juhtimine, asja omavoliline kasutamine, valeütluste andmine, ametliku dokumendi rikkumine. Käesolevat vangistust kannab isik algselt röövimise eest, kuid vangistuses pani ta toime kehalise väärkohtlemise kaaskinnipeetava suhtes. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkohol, materiaalse kasu taotlemine, tegevusetus ja kriminaalne hoiak. Vangistuses on kinnipeetav läbinud riigikeele A1-taseme kursuse ning osalenud mitmel korral ka riigikeele A2-taseme kursusel. Esimesel korral jäeti ta riigikeele A2taseme kursust kordama, teisel korral jäi kursus pooleli seoses üleviimisega Viru Vanglasse ning kolmandal korral jäi kursus pooleli seoses isiku suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid programmis Agressiivsuse asendamise treening osalemisest keeldus. Lisaks on toimunud vestlused psühholoogiga. Ajavahemikul 18.04.2016-17.10.2016 töötas kinnipeetav majandustöödel koristajana. Kinnipeetaval on iseloomustuse kohaselt 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetava poolt kohtule esitatud materjalidest nähtub, et isik on distsiplinaarkaristuse vaidlustanud. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 3 aastat 10 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 5 kuud vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav koos elukaaslasega xxxx. Vabanedes on isikul võimalik elama asuda isa korterisse aadressile xxxx. Isa on nõus kinnipeetava enda juurde elama võtma. Lisaks elab korteris isa elukaaslane. Isik lõpetas xxxx Reaalkoolis
4. klassi.
5. aastal jätkas ta 3 põhihariduse omandamist xxxx Erikutsekoolis ja Tartu Vanglas, kuid see jäi omandamata. Alates 21.08.2017 osales Vjatšeslav Kogut taas riigikeele A2-taseme õppes, kuid alates 31.08.2017 on tema suhtes kohaldatud julgeolekuabinõusid, mistõttu ta õppes osaleda ei saa. Kinnipeetav on teinud vaid juhutöid. Vabaduses ei tulnud ta majanduslikult toime, sest ei osanud planeerida rahalisi vahendeid. Kinnipeetav on saanud Euroopa Inimõiguste Kohtu kaudu 10 000 eurot. Hüvitise abil tasus tema suhtes kohaldatud nõudeid ja kandis osa summast lähedastele. Kutseoskusi kinnipeetav ei oma. Vangistuses toetavad teda majanduslikult lähedased ja tuttavad. K-raha andmetel on kinnipeetaval 05.10.2017 seisuga tasumata nõudeid 14 286,38 eurot, vabanemisfondis on 563,36 eurot. Isiku enda sõnul on tal pärast vabanemist töökoht garanteeritud sorteerijana firmas OÜ xxxx. Enda sõnul soovib ta töötada ja nõudeid tasuda. Pärast vabanemist on ka isa valmis teda toetama. Kinnipeetava lähedasteks on ema J. O ja isa V. D. O. K on isiku eelmine abikaasa, kellega ta enam ei suhtle. D. K on Vjatšeslav Koguti ja O. K tütar. Praegusel hetkel on Vjatšeslav Koguti elukaaslaseks I. P, kellega tal on ühine tütar A. P. Vjatšeslav Koguti lähivõrgustikus on veel tema õde E. O. Eksabikaasa O. K on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetava isa on pikaajalisel kokkusaamisel ähvardanud valvurit vägivallaga. Isik on pannud õiguserikkumisi toime koos sugulastega. Lähedaste sõnul on peresisesed suhted head ja nad on valmis isikut toetama. Perevälised sidemed on peamiselt kriminaalse taustaga. Käesoleva vangistuse jooksul on isikut karistatud KarS § 121 alusel kaaskinnipeetava suhtes toime pandud vägivalla eest. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta alkoholi mõõdukalt. Isik on pannud korteris toime röövimise, olles alkoholijoobes. Kinnipeetav on kergesti ärrituv. Nooremas eas on isik saanud psühhiaatrilist nõustamist. 2014.a ja 2016.a on ta teinud poomiskatse. Isiku elustiil oli riskiv ja hoolimatu. Kinnipeetav on impulsiivne, lähtub oma põhimõtetest. Isik kasutab agressiivset käitumist enesekaitsevahendina. Kinnipeetav ei taha aru saada teiste inimeste seisukohtadest, püüab oma tegusid õigustada. Vestlusel on kinnipeetav üldjuhul rahulik. Ametnike suhtes on isik negatiivse hoiakuga. Kriminaalhooldusel olles pani ta toime uue kuriteo. Alates 31.08.2017 kohaldatakse isiku suhtes julgeolekuabinõusid ametniku poole ähvardades liikumise eest, mille tagajärjel tundis ametnik ennast ohustatuna. Riskihindamise alusel on Vjatšeslav Kogut kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas), ohtlik vangidele (risk vanglas) ja ohtlik ametnikele (risk vanglas ja ühiskonnas). Ohtlikkus suureneb alkoholi tarvitamise korral ning majanduslike probleemide olemasolul. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 42%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 59%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, ei toeta Viru Vangla Vjatšeslav Koguti ennetähtaegset vabastamist. Kui kohus peab võimalikuks Vjatšeslav Kogut tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb Viru Vangla ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll karistusaja lõpuni, s.o kuni 20.05.
6. Samuti oleks otstarbekas kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustusi. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et Vjatšeslav Koguti lähedased on isa V. D, ema J. O, vend D. D, poolõde E. O ja kaks alaealist last erinevatest abieludest (sündinud 2003, 2014). Vangla riskihindamise andmetel on kinnipeetav olnud kolm korda abielus ja tema isa sõnade kohaselt on viimane abielu lahutatud kolm kuud tagasi. Viimane eksabikaasa O. K on kriminaalkorras karistatud, käesoleval ajal on Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnas arvel ning on kinnipeetava kuriteokaaslane. Vangistuse ajal suhtleb kinnipeetav oma lähedastega nii telefoni teel kui ka kokkusaamiste kaudu. Kinnipeetava isa V. D, kes on pensionär, kinnitas, et on valmis poega ka peale vanglast vabanemist igati toetama. Ennetähtaegse vabanemise korral on isikul garanteeritud töökoht OÜ-s xxxx, mille juhatuse liige E. K kinnitas telefoni teel, et Vjatšeslav Kogut asub tööle nende firmasse.
7. aastal oli Vjatšeslav Kogut ennetähtaegselt vanglast vabastatud ning allutatud käitumiskontrollile üheks aastaks. Käitumiskontrolli toimiku 4 andmetel katseaja esimesel perioodil täitis isik talle pandud nõudeid ja kohustusi, kuid katseaja lõpus võeti vahi alla uues kuriteos kahtlustatavana. Arvestades kinnipeetava korduvat karistatust nii vägivallakuritegude kui ka joobes juhtimise eest võib teha järelduse, et tema varasem elustiil oli riskiv ja hoolimatu. Kuriteod viitavad ükskõiksusele reeglite ja normide suhtes. Kui kohus peab võimalikuks kinnipeetav tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll karistusaja lõpuni, s.o kuni 20.05.
8. Lisaks oleks otstarbekas kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustusi. Vjatšeslav Kogut ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Iseloomustused, mis on vangla kirjutanud, on ülepaisutatud. Tal ei ole mingit negatiivset suhtumist ametnikesse, vastupidiselt ametnikud suhtuvad temasse negatiivselt. Ta on nendega väga palju kohut käinud, sest nad rikuvad tema õigusi. Ta on otse-eetris avaldanud, kuidas tema õigusi on rikutud, on aidanud teistel kinnipeetavatel kaebusi kirjutada kohtule ja sellepärast on opositsioonis ametnikega. Teda mõjutatakse julgeolekuabinõude rakendamisega. Näiteks
9. augustil oli ta riigikeele kursustel ja paralleelselt sellega andis Raadio 4-le intervjuu, kus püüdis ümber lükata justiitsministeeriumi ametnike väiteid ja
10. augustil kohaldati tema suhtes julgeolekuabinõusid, tal pandi käed raudu. Käerauad on tal ka praegu peal. Ta on vanglas olles võitnud mitmeid kohtuprotsesse, mis näitab süstemaatiliselt tema õiguste rikkumist karistuse kandmise ajal. Seda näitab ka see, et ta on saanud Euroopa Inimõiguste Kohtu kaudu 10 000 eurot. Vangla esimene iseloomustus oli negatiivse hoiakuga koostatud ja sellest võis järeldada, et kõik tema lähedased on kriminaalse taustaga. Ta tahab vabaneda, et olla oma lähedastega koos. Ametnikud on märkinud nagu oleks tema isal mingi kriminaalasi, et oleks nagu ähvardanud vangla ametnikku, kuid mingit kriminaalasja ega kohtuotsust isa sellise käitumise kohta ei eksisteeri. Et M. L saatis uue õiendi kohtule, siis seda on ta teinud tänu sellele, et ta püüdis M. L mõju avaldada, et viimane parandaks vead. Isa helistas vanglasse ja palus, et oleks täpsustatud iseloomustust. Kui tema enne seda palus M. L täpsustada andmeid, siis viimane kommenteeris, et „ma ei viitsi“. Kuna ta võitis vanglas olles protsessi seoses suitsetamise keeluga, avaldatakse talle survet. Ametnike poolt on ta saanud ähvardusi, et midagi head teda vanglas ees ei oota, kuna keegi ei anna talle andeks tema tegusid, et ta on kommenteerinud seda olukorda. Justiitsministeeriumi ja vangla ametnikud on demonstratiivselt keeldunud suitsetamisega seotud kohtuotsust täitmast. Tal ei lasta praegu vanglas suitsu teha. Vangla ametnikud ütlevad, et nad ei saa seda otsust täita, sest justiitsministeeriumi poolt on keeld peal. Mingi kriminaalasi on algatatud sellega seoses ametnike suhtes, kes keelasid suitsetamise. Iseloomustuse koostamisel ei viinud M. L läbi vestlust seoses tema tulevikuplaanidega. Tal on tulevikuks suured plaanid. Ta tahab olla koos oma lastega, neid kasvatada. Ta tahab tasuda kiiremas korras nõuded, mis on tema vastu esitatud. Vanglas olles on võimatu neid nõudeid tasuda. Kui ta vabaneb hiljem, siis jääksid need nõuded üles. Samuti on tal eesmärk muretseda isiklik elamispind. Tal on olemas linnavalitsuse tõend, mille ta on ka kohtule saatnud, et ta on taotlenud munitsipaalelamispinda ja talle öeldi, et vabanemisel talle see eraldatakse. Vabanemisel on ta nõus täitma kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi, mis talle määratakse. Ta arvab, et tal alkoholiga rohkem probleeme ei teki. Kui pole probleeme alkoholiga, ei ole ka kuritegude toimepanemist. Programmist Agressiivsuse asendamise treening on tal oma nägemus. Tegelikult vanglas ei olegi võimalust neid programme ja kursusi lõpule viia, sest tema suhtes rakendatakse julgeolekuabinõusid, teda hoitakse isolatsioonis. Garanteeritud töökoht on tal OÜ-s xxxx. Tegelikult ei käitunud ta varasemalt kuigi hästi ja on suurema osa oma elust vanglas viibinud. Ta peab oma elus midagi muutma hakkama, sest nii see olukord edasi kesta ei saa. Luba suitsetada on esialgse õiguskaitse korras, see ei ole lõplik otsus. See asi on praegu Riigikohtus. Riigikohus ei võtnud arutamisele seda küsimust. Nüüd on kästud teha uus otsus ja seda küsimust arutatakse uuesti. Kuid määruses on kirjas selline punkt, et vaatamata sellele, millisele otsusele jõuab Riigikohus, antakse talle õigus 5 suitsetada. Põhiliseks kontaktisikuks vanglas on M. L, kellega ta peab suhtlema. Neid suhteid ei olegi. Ta on esitanud taotluse kontaktisiku vahetamiseks, kuid vastust saanud ei ole ja ilmselt ei saagi. Kui kohus teda ei vabasta, siis ta soovib, et kaitsja esitaks määruskaebuse. Ta läheb kuni Riigikohtuni välja, et tuua välja, miks vangla on iseloomustust koostades valeandmeid esitanud. Ta teab, et 09.08.2017 määruses on kirjas 6 karistust, aga vangla näitab
11. Nii nagu vangla koostab neid iseloomustusi, ei ole tal üldse võimalust enne tähtaega vabaneda. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Vjatšeslav Koguti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Vjatšeslav Koguti ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et selle üle ei ole vaidlust, et tema kaitsealusel on kuritegelik minevik. Selle mineviku suhtes on kaitsealune ka ise hinnangu andnud, ta ei õigusta seda, ta mõistab selle hukka. Samas teame, et minevikku me muuta ei saa, me võime selles osas vaid kahetsust avaldada. Elu läheb edasi ja ilmselt praeguses seisus me peame vaatama tulevikku. Oma tuleviku plaanidest sai Vjatšeslav Kogut kohtuistungil rääkida. Need mõtted tuleviku suhtes on korralikud ja igati aktsepteeritavad. Ta soovib töötada, ta soovib varasemaid kahjusid likvideerida, ta soovib olla koos oma lähedastega. Lähedaste tugivõrgustik on tal vabaduses olemas ja see ei ole sugugi kuritegelik. Kaitsealune on vangistuse ajal läbinud terve rea individuaalse täitmiskava tegevusi. Ta on nendes tegevustes osalenud vabatahtlikult, mis näitab tema tuleviku vaadete reaalsust. Samuti on ta avaldanud, et on nõus kõikide käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste täitmisega. Need kohustused, mis tal täita tuleb, ühtivad tema tuleviku plaanidega ja on täidetavad. On äärmiselt kahju, et kaitsealuse vangistuse kandmine on seotud teatud komplikatsioonidega. Ei taha pikalt peatuda suitsetamise probleemil, kuid see on keeruline ja kui üks inimene tema kaitsealuse näol asub võitlusesse terve administratsiooni vastu, siis iseenesest mõista on sellel tagajärjed ning neist tagajärgedest ja nende mõjudest on ta rääkinud. Kaitsja leiab, et selline olukord ei ole normaalne. Vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamisel otsustab kohus tuleviku perspektiivi ja hindab inimese reaalseid võimalusi vabaduses. Tema kaitsealuse ohuprotsendid on märgitud 42 ja 59 ning kui oletame, et tema tähtaegsel vabanemisel on need protsendid samad, siis vabaneb ta ilma mingi järelevalve ja kontrollita. Kui kaitsealune vabaneks enne tähtaega, siis on võimalik tema käitumist kontrollida, teda aidata ja juhendada. Kaitsja leiab, et igati mõistlik oleks see teine variant, mis oleks toeks ka kaitsealusele endale. Kõrgemaastme kohtud on märkinud, et käitumine vanglas ja eriti kui see on positiivne, peab andma kinnipeetavale mingi võimaluse, see peab olema stiimuliks. Kui individuaalse täitmiskava täitmist ei hinnata, siis muutub vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine mõttetuks. Seega palus kaitsja kaaluda tema kaitsealuse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja kinnipeetava poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vjatšeslav Kogut ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on 7 kehtivat kriminaalkaristust, reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. 6 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest viimane kuritegu KarS § 121 lg 2 p 3 järgi on Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 23.08.2017 kohtuotsuse kohaselt 27.01.2017 toime pandud vanglas kaaskinnipeetava suhtes. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab väljakujunenud kriminaalsele mõtteviisile ning sellele, et kinnipeetav ei järgi ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on olnud alkohol, materiaalse kasu taotlemine, tegevusetus ja kriminaalne hoiak. Iseloomustusest nähtub, et isik ei tulnud vabaduses materiaalselt toime, sest ei osanud planeerida oma rahalisi vahendeid. Materiaalse kasu saamise eesmärgil pani isik toime varavastaseid kuritegusid. K-raha andmetel on kinnipeetaval 05.10.2017 seisuga tasumata nõudeid 14 286,38 eurot, mis võib raskendada isiku majanduslikku toimetulekut vabaduses. Vabanemisel on isikul võimalus asuda tööle OÜ-sse xxxx. Kinnipeetava enda sõnul soovib ta töötada ja nõudeid tasuda. Samas nähtub iseloomustusest, et isik on varasemalt teinud vaid juhutöid. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Tartu Maakohtu 15.03.2013 kohtumäärusega vabastati kinnipeetav karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta. Katseajal oli isik kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustusi. Harju Maakohtu 27.01.2014 kohtumäärusega Vjatšeslav Kogut (tol ajal nimega Vjatšeslav Julin) vahistati. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine, on sel korral piisavalt mõjusad vahendid, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul käesoleval ajal põhjendatud Vjatšeslav Koguti vangistusest ennetähtaegne vabastamine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuses olnud hõivatud majandustöödel koristajana, omandanud riigikeele A1-taseme, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning osalenud vestlustes psühholoogiga. Vabanemisel on isikul olemas elukoht isa juures, kes on valmis teda toetama ning töökoht OÜ-s xxxx. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 230,64 eurot. Vandeadvokaat Matti Reinsalu on esitatud taotlust täiendanud ning palunud istungitasu suurendada 1 pooltunni võrra (algne aeg 13.00-13.45). Kohus märgib, et tasutaotluses on tõesti märgitud kohtuistungil osalemise ajaks 13.00-13.45, mis vastab kahele pooltunnile. Kohtuistungi protokolli kohaselt avati istung kell 13.00 ning istung lõppes kell 14.
12. Seega on küll istungi algus ja lõpp erinevad tasutaotluses märgitust, kuid tasu on kaitsjal õigus saada siiski kahe pooltunni eest. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg 4 sätestab, et kohtuistungil osalemise eest arvestatakse tasu 30 minuti kaupa ja lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Tasu arvestamisel lähtutakse menetlusosalistele teatavaks tehtud kohtuistungi alguse ja istungiprotokollis märgitud kohtuistungi lõpu kellaajast. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et istungitasu suurendamise taotlus ei kuulu rahuldamisele ning tasutaotlus kuulub rahuldamisele summas 230,64 eurot. Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
13. 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 18.01.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
14. Jätta Viru Maakohtu
15. detsembri 2017 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
16. Määrata Advokaadibüroole Matti Reinsalu vandeadvokaat Matti Reinsalu poolt Vjatšeslav Kogutile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot).
17. Mõista Vjatšeslav Kogutilt välja riigi tuludesse menetluskulu 72 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
18. Vjatšeslav Kogutil tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigikohtu 19.02.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu jätta Vjatšeslav Koguti kaitsja Matti Reinsalu määruskaebus menetlusse võtmata. 07.12.2017 kohtumäärus 1-17-7069 jõustus 19.02.2018 Riigikohtu määrusega.