a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-1415 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Gert Lehismaale pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Gert Lehismaa on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 08.02.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-1415
lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti Gert Lehismaale kuriteo eest mõistetud karistus Tartu Maakohtu 18.10.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-8744 mõistetud karistusega, s.o 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja 1
lg 1 alusel arvestati Gert Lehismaale mõistetud liitkaristusest maha Tartu Maakohtu 18.10.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-8744 mõistetud ja ärakantud karistus, s.o 68 tundi üldkasulikku tööd, s.o 2 kuud 8 päeva vangistust. Ärakandmata karistuse suuruseks loeti 1 aasta 9 kuud 20 päeva vangistust.
lg 3, § 69 lg 1 alusel asendati Gert Lehismaale mõistetud ärakandmata vangistus 650 tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrati Gert Lehismaale üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule.
lg 4 alusel oli Gert Lehismaa kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
sätestatud kontrollnõudeid: elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustati Gert Lehismaad käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 5 alusel kohustati Gert Lehismaad käitumiskontrolli ajal alluma psühhiaatrilisele ravile vastavalt arsti ettekirjutusele.
lg 2 p 8 alusel kohustati Gert Lehismaad käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. Käitumiskontrolli teostamiseks määrati Gert Lehismaa elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 27.02.2017. 16.01.2018 esitas kriminaalhooldusametnik Sirje Vasemärgi erakorralise ettekande Gert Lehismaa kohta. Ettekande kohaselt ei ole Gert Lehismaa täitnud nõuetekohaselt üldkasuliku töö ajakava, ei ole esitanud kõigil juhtudel üldkasulikult töölt puudumiste kohta arstitõendeid, ei ole nõudmisel esitanud kriminaalhooldajale tõendit
lg 2 p 5 kohustuse täitmise kohta, on käitunud ametiruumides ja kriminaalhooldaja juuresolekul lugupidamatult, kasutades ebatsensuurseid väljendeid. Lisaks on Gert Lehismaa suhtes on katseajal algatatud kriminaalmenetlus Lõuna Prefektuuri Jõgeva politseijaoskonnas
Gert Lehismaa on talle etteheidetud rikkumisi põhjendanud halva tervisliku seisundiga, pereprobleemidega ning liialt koormavate nõudmistega töö sooritamisel. Erakorralise ettekande kohaselt kulges Gert Lehismaa kriminaalhooldus esimestel kuudel takistusteta ning Gert Lehismaa oli motiveeritud kandma karistust vabaduses. Gert Lehismaa sooritas üldkasulikku tööd SA Jõgeva Spordikeskus, töölepingu alusel töötas Gert OÜ-s Softcom puidutislerina ning läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mis läks üldkasuliku töö arvestusse. Esimesed probleemid ilmnesid maikuus, kui Gert Lehismaa juhendaja xxxxxxxxxu märkuse peale töölt lahkus. 18.06.2017 puudus Gert Lehismaa üldkasulikult töölt, tõendit ametnikule ei esitanud. 03.07.2017 puudus Gert Lehismaal riietus töötamiseks väljas ja ta saadeti koju. 10.08.2017 ilmus Gert Lehismaa kriminaalhooldaja juurde peale psühhiaatri vastuvõttu. Arutati, kuidas võiks üldkasulik töö jätkuda nii, et Gert Lehismaa püsiks ajagraafikus. Augustikuu ajakava kohaselt oli vaja sooritada 24 tundi, kuid hooldusalune ei olnud nõus töötama pühapäevadel, väites, et see on tema jaoks üle jõu käiv – teha igapäevatööd ja nädalavahetusel üldkasulikku tööd. Ametnik jäi nõudmise juurde, viidates üldisele ajakavale. Selle peale ärritus Gert Lehismaa märgatavalt, vandus ebatsensuursete sõnadega ja astus uksest välja. Ametnik koostas kirjaliku hoiatuse. 18.08.2017 vestles kriminaalhooldusametnik Gert Lehismaaga pikalt, aitas analüüsida, mida ta kaotab, kui vangistusse satub. Hooldusalune mõistis, et abikaasa ja 5 aastane poeg on talle olulised ja ta peab end käsile võtma. Peale 2
21.12.2017 ilmus Gert Lehismaa kriminaalhooldaja vastuvõtule, kuid kuna taskutest otsides arstitõendit ei leidnud, ärritus silmnähtavalt ning vandesõnu kasutades lahkus esindusest. Kriminaalhooldusametnik koostas kirjaliku hoiatuse ja kohustas Gert Lehismaad ilmuma kriminaalhooldaja vastuvõtule 04.01.2017. Hooldusalune ilmus, esitas psühhiaatri tõendi, kuid ärritus selle peale, kui ametnik viis jutu uue kuriteo menetluse ja eelneva käitumise peale. Gert Lehismaa tõusis püsti ja ütles konkreetselt, et kirjutagu ametnik oma ettekanne, temal ükskõik sellest. Kriminaalhooldaja hinnangul on Gert Lehismaa ebastabiilne käitumine kriminaalhooldust takistav, oma käitumise tõttu võib Gert Lehismaa olla ohtlik endale ja teistele ning tema puhul püsib uue kuriteo sooritamise risk. Kriminaalhooldusametnik ei näe võimalust Gert Lehismaa kriminaalhoolduse jätkamiseks ja tegi kohtule ettepaneku pöörata Gert Lehismaa karistus
lg 6 alusel sooritamata jäänud üldlkasuliku töö tundide osas 440 tundi täitmisele. 01.02.2018 kohtuistungil selgitas Gert Lehismaa, et ta hetkel ei tööta, kuid tal on võimalus tööle saada. Gert Lehismaa esitas kohtule töölepingu nr 39, sõlmitud 01.02.2018 xxxxxxxxxs OÜ ja Gert Lehismaa vahel, tööle asumise aeg 05.02.2018. Eelmisest töökohast lasti teda väidetavalt lahti terviseprobleemide tõttu. Kuna ta ei ole saanud vahepeal tööl käia, hindas enda rahalist seisukorda halvaks. Alguses oli kriminaalhooldus kulgenud hästi, kuid pikad sõidud tööle ja töötamine koormasid teda ära, stress oli liiga suur ning kriminaalhooldajaga tekkisid probleemid. Väidetavalt suruti talle peale asju, mida ta lihtsalt füüsiliselt teha ei jõudnud. Gert Lehismaa arvates ei oska kriminaalhooldaja suhelda xxxxxxxxxxxt haige inimesega ning ta läheb seetõttu ka endast välja ning ta sooviks kriminaalhooldajat vahetada. Üldkasuliku töö tegemise kohas tal probleeme polnud, suhted normaalsed, mille kohta esitas ka iseloomustuse. Hilisemalt selgitas, et mõningad probleemid siiski esinesid seoses nõutava töö intensiivsusega – leidis, et seatud nõuded on teda alavääristavad. Teisi kohtuotsusega määratud kohustusi on Gert Lehismaa enda sõnul täitnud, alkoholiga ei ole probleeme peale ühe korra olnud. Uue kuriteo toimepanemist Gert Lehismaa ei tunnistanud ja selgitas, et 27.01.2018 ta lihtsalt hakkas jooma kuna oli naisega lahkumineku äärel, kaklust ei olnud. 3
lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kriminaalhooldaja on seisukohal, et Gert Lehismaa käitumine, sealhulgas üldkasulikust tööst kõrvalehoidmine ning kohtulahendiga määratud kohustuste rikkumine ei võimalda Gert Lehismaa kriminaalhooldust jätkata ja talle mõistetud vangistus, mis oli asendatud üldkasuliku tööga, tuleb täitmisele pöörata. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgnevatel põhjustel. Gert Lehismaad on kriminaalkorras karistatud korduvalt ning talle on mõistetud eriliigilisi karistusi- rahaline karistus, karistusest tingimisi vabastamine allutamisega käitumiskontrollile ning vangistus, mis on asendatud üldkasuliku tööga. Seega on Gert Lehismaale antud korduvalt võimalusi karistuse kandmiseks vabaduses, mis ei ole osutunud mõjusaks, kuna Gert Lehismaa on jätkanud kuritegude toimepanemist. Ka käesolevalt on alust kahtlustada teda taas uute süütegude toimepanemises. Kohtule esitatud materjalidest ning kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et Gert Lehismaa kriminaalhooldus algas positiivselt, kuid mõne kuu möödudes tekkisid probleemid nii üldkasuliku töö ajakava kui ka teiste kohtuotsusega määratud kohustuste nõuetekohase täitmisega. Gert Lehismaa ei ole täitnud kokkulepitud viisil üldkasuliku töö ajakava, ei ole allunud kriminaalhooldusametniku korraldustele, on käitunud ametiruumides ja kriminaalhooldaja juuresolekul lugupidamatult ning on korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Gert Lehismaa põhjendab oma käitumist peamiselt temal esinevate terviseprobleemidega ning keeruliste peresuhetega. Samuti vajadusega teha palgatööd, et tasuda rahalisi kohustusi. 4
lg 3 alusel võimalus puudub, kuna tegemise tähtaeg on määratud seaduses sätestatud maksimaalses määras. Lisaks on üldkasuliku töö ajakava koostamisel ning kriminaalhoolduse läbiviimisel on kriminaalhooldaja arvestanud nii Gert Lehismaa tervislikku seisundit kui asjaolu, et Gert Lehismaa käib tööl. Vaatamata sellele ei ole Gert Lehismaa suutnud karistust täita ning kohtuistungil antud selgituste kohaselt ei näe võimalust selleks ka edaspidi. Ka muud alternatiivide kohaldamiseks, mida süüdimõistetu taotles, s.o üldkasuliku töö asendamine pika katseajaga käitumiskontrolliga või rahalise karistusega, kehtiv seadus võimalust ette ei näe. Taotletud juhul peaks kohus karistuse täitmata jätmisel asendama selle kergema karistusega, mis selgelt oleks vastuolus karistuse mõistmise loogikaga. Lisaks on kahel korral tuvastatud, et süüdimõistetu on rikkunud lisakohustust, s.o alkoholi tarvitamise keeldu, mis on toonud talle kaasa ka uued õigusvastased käitumised. Kokkuvõtvalt - kohus nõustub kriminaalhooldajaga, et Gert Lehismaale mõistetud karistuse kandmata osa tuleb täitmisele pöörata. Kriminaalhooldaja esitatud andmete kohaselt on süüdimõistetul sooritamata 440 tundi üldkasulikku tööd.
lg 6 tulenevalt vastab ühele tunnile üldkasulikule tööle üks päev vangistust, seega on Gert Lehismaal karistuseks mõistetud vangistusest üldkasuliku tööga kandmata 440 päeva vangistust, mis on 1 aasta 2 kuud 20 päeva vangistust. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.