3-17-389/39

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene

1. november 2017, Tartu 3-17-389 Hindrek Mutsi kaebus Maksu- ja Tolliameti
2. oktoobri
3. a vastutusotsuse nr 13-7/00660-27 ja
4. jaanuari
5. a vaideotsuse nr 6-1/3562-4 tühistamiseks Hindrek Mutsi määruskaebus Tartu Halduskohtu
6. juuni
7. a määruse peale Kaebaja Hindrek Muts Vastustaja Maksu- ja Tolliamet RESOLUTSIOON Jätta Hindrek Mutsi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
8. juuni
9. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas
11. oktoobri
12. a vastutusotsusega nr 13-7/00660-27 Hindrek Mutsi tasuma Uunomaa OÜ maksuvõlg summas 77 239,92 eurot. MTA jättis
13. jaanuari
14. a vaideotsusega nr 6-1/3562-4 H. Mutsi vaide rahuldamata.
15. H. Muts esitas Tartu Halduskohtule kaebuse MTA
16. oktoobri
17. a vastutusotsuse nr 13-7/00660-27 ja 16.01.
18. a vaideotsuse nr 6-1/3562-4 tühistamiseks. H. Muts esitas ka menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel.
19. Tartu Halduskohus jättis
20. märtsi
21. a määrusega rahuldamata H. Mutsi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja andis kaebajale riigilõivu 750 eurot tasumiseks tähtaja kuni
22. märts
23. Halduskohtu määrus jõustus
24. mail
26. Tartu Halduskohus jättis
27. juuni
28. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale riigilõivu tasumiseks tähtaja viis päeva alates määruse kättesaamisest. Kaebaja esitas
29. juunil 2017 menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
30. Tartu Halduskohus jättis
31. juuni
32. a määrusega kaebaja
33. juuni
34. a riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse läbi vaatamata halduskohtumenetluse (HKMS) § 55 lg 3 alusel ja tagastas kaebuse HKMS § 104 lõike 2 ja § 121 lõike 1 punkt 2 alusel. Halduskohtu põhjendused olid järgmised. 6.1 Halduskohtu
35. juuni
36. a määrus toimetati kaebaja elukohta, kus väljastusteate kohaselt võttis määruse vastu kaebaja abikaasa
37. juunil
38. Seega tuli kaebajal tasuda riigilõiv hiljemalt
39. juunil
40. 6.2 Halduskohus hoiatas
41. juuni
42. a määruses, et kui kaebaja ei tasu riigilõivu viie päeva jooksul määruse kättesaamisest, on kohtul õigus kaebus tagastada. 6.3 Kuivõrd kaebaja menetlusabi taotlus on juba kohtu
43. märtsi
44. a määrusega lahendatud ja see määrus on jõustunud, siis jääb
45. juuni 2017 menetlusabi taotlus läbi vaatamata. 6.4 Kuna kaebaja ei kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi, siis tuleb kaebus tagastada.
46. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule määruskaebuse, millega palus halduskohtu
47. juuni
48. a määruse tühistada ning peatada esialgse õiguskaitse korras MTA vastutusotsuse täitmine. Kaebaja põhjendused olid järgmised. 7.1 Kaebajal ei ole riigilõivu võimalik tasuda seetõttu, et tema kontod ja vara on arestitud. 7.2 Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et riigilõivu võiks tasuda kaebaja abikaasa. Kaebaja abikaasa sissetulek katab vaevalt pere, sh laste hädavajalikud kulutused. 7.3 Vastutusotsus ei ole õiguspärane, kuid kaebaja ei saa oma õigusi kaitsta, sest tal ei ole võimalik tasuda riigilõivu. Seetõttu oleks ebaõiglane jätkata vastutusotsuse täitmist. 7.4 Halduskohus rikkus selgitamiskohustust, kui vastuseks kaebaja küsimusele, kuidas peaks arestitud arveldusarvega tehinguid tegema, vastas kohus, et kaebajal on selles küsimuses võimalik pöörduda õigusteadmistega isiku poole. 7.5 Halduskohus oleks pidanud kaebajale selgitama, millise taotluse peab ta esitama, et saavutada soovitud eesmärki, milleks on riigilõivust vabastamine. 7.6 Täitemenetluse käigus rikutakse oluliselt kaebaja huve, sh võidakse realiseerida kaebajale kuuluvat isiklikku vara, mida kaebaja hiljem tagasi ei saa.
49. Vastustaja palub vastuses määruskaebusele ja esialgse õiguskaitse taotlusele jätta need rahuldamata järgmistel põhjendustel. 8.1 Esialgse õiguskaitse kohaldamisel võib muutuda maksuvõla sissenõudmine tulevikus raskendatuks või võimatuks või jääbki kaebaja maksuvõlg tasumata. 8.2 Kaebaja sissetulek ei ole piisav vastutusotsusega määratud kohustuse täitmiseks. Asjaolu, et kaebaja ei pea riigilõivu tasumist võimalikuks, viitab sellele, et haldusakti sundtäitmine võib tulevikus osutuda kaebaja tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. 8.3 Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja on jätnud tähtajaks riigilõivu tasumata.
50. Tartu Halduskohus jättis
51. augusti
52. a määrusega H. Mutsi määruskaebuse Tartu Halduskohtu
53. juuni
54. a määrusele rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule ning jättis H. Mutsi esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
55. Ringkonnakohus leiab, et H. Mutsi määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
56. Halduskohus jättis
57. juuni
58. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale riigilõivu 750 eurot tasumiseks tähtaja viis päeva alates määruse kättesaamisest. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja on halduskohtu
59. juuni
60. a määruse
61. juunil 2017 kätte saanud. Halduskohus on õigesti leidnud, et seega tuli kaebajal tasuda riigilõiv hiljemalt
62. juunil 2017, sest
63. juuni 2017 oli pühapäev. Kaebaja ei ole palunud halduskohtult riigilõivu tasumiseks antud tähtaja pikendamist.
64. septembri
65. a e-kirjas on kaebaja üksnes veelkord märkinud, 2 et tal ei ole võimalik riigilõivu tasuda. Järelikult on üheselt kindlaks tehtud, et kaebaja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks riigilõivu tasunud.
66. Kaebaja esitas esimese menetlusabi taotluse
67. veebruaril
68. Halduskohus jättis menetlusabi taotluse
69. märtsi
70. a määrusega rahuldamata, kuna leidis, et kaebaja ja tema perekonnaliikmete varaline seisund võimaldab neil riigilõivu tasuda. Halduskohtu
71. märtsi
72. a määrus jõustus
73. mail
74. Seega on käesolevas asjas jõustunud kohtumäärus, millega on kaebaja menetlusabi taotlus jäetud rahuldamata.
75. Kaebaja palus
76. juuni
77. a e-kirjas halduskohtule anda talle menetlusabi tema poolt esitatud taotluses toodud põhjendustel. Kaebaja ei ole
78. juuni
79. a avalduses võrreldes
80. veebruaril 2017 esitatud menetlusabi taotlusega märkinud ühtegi uut asjaolu, miks tuleks kaebajale menetlusabi anda. Ringkonnakohus hinnangul saab kaebaja
81. juunil 2017 esitatud avaldust pidada samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduvaks menetlusabi taotluseks. Kuna
82. veebruari
83. a menetlusabi taotluse on halduskohus
84. märtsi
85. a määrusega lahendanud ning see määrus on jõustunud, jättis halduskohus õigesti vaidlustatud määruses kaebaja
86. juuni
87. a korduva menetlusabi taotluse läbi vaatamata.
88. Kaebaja määruskaebuses esitatud väide, et tal ei ole võimalik riigilõivu tasuda, kuna tema arvelduskontod ja vara on arestitud, ei anna alust pidada kaebaja
89. juuni
90. a menetlusabi taotlust mittekorduvaks taotluseks, sest kaebaja on märkinud ka
91. veebruari
92. a menetlusabi taotluses, et tema vara on arestitud. Kaebaja vaidlustas halduskohtu
93. märtsi
94. a määrust, millega jäeti tema menetlusabi taotlus rahuldamata, kuid kaebaja ei kõrvaldanud määruskaebuses esinenud puudusi ning seetõttu tagastas halduskohus
95. mai
96. a määrusega kaebaja määruskaebuse. Kaebaja nimetatud halduskohtu määrust ei vaidlustanud. Seega käesoleval hetkel puudub alus kaebaja menetlusabi taotluse uueks sisuliseks läbivaatamiseks.
97. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja määruskaebuse väitega, et halduskohus on rikkunud uurimisprintsiibist tulenevat selgitamiskohustust, kui soovitas vastuseks kaebaja küsimusele, kuidas ta saab arestitud arveldusarvega tehinguid teha, pöörduda õigusteadmistega isiku poole. Selgitamiskohustus ei hõlma endas kohtu kohustust leida kaebaja jaoks võimalusi riigilõivu tasumiseks vahendite leidmiseks. Ringkonnakohus märgib siiski täiendavalt, et riigilõivu tasumine ei pea toimuma alati menetlusosalise rahaliste vahendite arvelt, selle võib tasuda ka menetlusväline isik. Samuti on menetlusosalisel õigus võtta vajadusel riigilõivu tasumiseks laenu (Riigikohtu määrus nr 3-3-1-11-11).
98. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
99. juuni
100. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene