3-17-2556/15

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene ja Tanel Saar

1. jaanuar 2018, Tartu 3-17-2556 Varmo Tugimi kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus seoses Tartu Vanglas suitsetamise keelamise vaidlustamisega Varmo Tugimi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Varmo Tugim RESOLUTSIOON Tagastada Varmo Tugimi määruskaebus Tartu Halduskohtu
2. detsembri
3. a määruse peale. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Kinnipeetav Varmo Tugim esitas
5. novembril 2017 Tartu Halduskohtule taotlusena pealkirjastatud pöördumise, milles palus kohtul anda talle esialgset riigi õigusabi kohtueelses menetluses ja peatada tema suhtes kehtiv Tartu Vangla direktori käskkiri nr 1-1/
6. Lisaks esitas kaebaja kohustamisnõude vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks ja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
7. Tartu Vangla teatas vastuses kohtunõudele, et V. Tugim esitas
8. novembril 2017 Tartu Vanglale vaide. Justiitsministeerium teatas kohtule, et
9. novembril 2017 registreeriti V. Tugimi pöördumine, mis sisaldas vaiet ja taotlust ning justiitsministeerium tagastas
10. novembril 2017 V. Tugimi vaide ja jättis taotluse läbi vaatamata.
11. Tartu Halduskohus tagastas
12. novembri
13. a määrusega V. Tugimi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu (resolutsiooni p 1), edastas V. Tugimi riigi õigusabi taotluse lahendamiseks Tartu Maakohtule (resolutsiooni p 2), jättis V. Tugimi esialgse õiguskaitse taotluse käiguta (resolutsiooni p 3) ja andis V. Tugimile tähtaja esialgse õiguskaitse taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks (resolutsiooni p 4). Halduskohus tuvastas, et kaebaja vaie tagastati Justiitsministeeriumi poolt õiguspäraselt ning vangla ei ole kaebaja vaiet lahendanud ega taotlusele vastanud, seega ei saa vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset korda läbituks lugeda ja kaebus ei ole seetõttu menetletav. Halduskohus leidis, et V. Tugim ei ole põhjendanud ega tõendanud, miks on vajalik esialgse õiguskaitse kohaldamine ning millised pöördumatud tagajärjed võivad talle tekkida esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel.
14. V. Tugim esitas Tartu Halduskohtule täiendava selgituse, märkides, et keeld suitsetada rikub kaebaja õigusi ja on põhiseadusvastane. Keeld suitsetada tekitab kaebajale ebameeldivusi ja kannatusi võõrutusnähtude näol. Kaebaja enesetunne ei ole ajaga paranenud. Sellise olukorra lõpetaks esialgse õiguskaitse kohaldamise kaudu kaebajale suitsetamise võimaldamine, sest alternatiivset ravi vaeguste leevendamiseks Tartu Vanglas ei ole.
15. Tartu Halduskohus jättis
16. detsembri
17. a määrusega V. Tugimi taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi vaatamata. Halduskohus leidis, et Tartu Vangla esitatud V. Tugimi tervisekaardi andmetest ei nähtu, et V. Tugimil oleks tekkinud suitsetamise keelamise tagajärjena nikotiini võõrutusnähud. Kaebaja ise ei ole esitanud tõendeid, et tal oleks terviseprobleeme, mis viitaksid võimalikele nikotiini võõrutusnähtudele. Kaebaja väited pöördumatutest tagajärgedest on ebausutavad, seda enam, et võõrutusnähud mööduvad enamasti paari nädalaga. Kui kaebajal tekivad suitsetamise võimaluse puudumisest mingisugused tervisehädad, on tal võimalik pöörduda vangla arsti poole vajalike ravivõi leevendusmeetmete saamiseks. Puudub alus järelduseks, et suitsetamisvõimaluse puudumisest tingitud ebameeldivused tekitaksid V. Tugimile pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumist ei lükka ümber ka asjaolu, et teisel vanglas kinni peetaval isikul on esialgse õiguskaitse korras võimaldatud suitsetada.
18. V. Tugim esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles leiab, et halduskohtu määrus ei ole õige ja tema suhtes tuleks kohaldada esialgset õiguskaitset. Objektiivne ei ole halduskohtu seisukoht, et tervisekaardi andmetel ei ole kaebaja pöördunud arsti poole vaeguste esinemise tõttu. Kinnipeetavate seas on üldteada, et nikotiini asendusravi varasemalt kinni peetud isiku suhtes ei kohaldata. Nikotiiniplaastrid on kaubaartiklina vanglas keelatud esemed. Antidepressantide tarvitamine kaebajal esinevate vaeguste leevendamiseks ei ole aktsepteeritav ega ka õige ja seetõttu ei hakka kaebaja ka arsti poole pöörduma. Esialgse õiguskaitse taotluses esinenud puuduste kõrvaldamiseks andis halduskohus tähtaja 5 päeva, mille jooksul ei ole reaalne saada vanglalt vastust, kasutada internetti ja esitada sisulisi tõendeid. Kaebus arstile ei tõenda halba enesetunnet ja ebamugavust, sest põhineb suusõnalistel väidetel. Kaebajal lasuva ebamugavustunde saab kõrvaldada tagades esialgse õiguskaitse korras tubaka tarbimine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub tagastamisele.
20. Ringkonnakohus märgib selgituseks, et alates
21. jaanuaril 2018 jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku redaktsiooni (HKMS) § 2891 sätestab, et enne
22. aasta
23. jaanuari esitatud edasikaebustele kohaldatakse käesoleva seadustiku enne
24. aasta
25. jaanuari kehtinud redaktsiooni. Eeltoodu tõttu lahendab ringkonnakohus käesoleva määruskaebuse HKMS varasema redaktsiooni (v.r) alusel.
26. V. Tugim esitas määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule, mistõttu saab ringkonnakohus aru, et V. Tugim soovib vaidlustada halduskohtu
27. detsembri
28. a määrust, millega jäeti tema esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
29. Tulenevalt HKMS §-st 249 peab esialgse õiguskaitse taotluse sisulise lahendamise ajal toimuma taotluse esemega seonduv vaide- või kohtumenetlus. See on üks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise eeldustest, mille puudumisel ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Esialgne õiguskaitse peab lähtuma põhivaidlusest ja teenima sellega sama eesmärki. Tartu Halduskohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu. Varasemalt oli halduskohus
30. novembri
31. a määrusega kaebuse tagastanud kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Käesoleva määruse tegemise aja seisuga ei ole asjaolud muutunud. Kaebaja sai halduskohtu
32. novembri
33. a määruse kätte
34. novembril 2017, seega tuli määruskaebus esitada hiljemalt
35. detsembril
36. Kohtute infosüsteemi andmetel kaebaja halduskohtule
37. novembri
38. a määruse resolutsiooni p 1 peale määruskaebust ei esitanud. Halduskohtu määrus kaebuse tagastamise osas on jõustunud. Kuna kaebuse esemega seonduvat kohtumenetlust ei eksisteeri, ei ole esialgse õiguskaitse taotlus 2 lubatav ning ringkonnakohtul puudub alus halduskohtu
39. detsembri
40. a määruse tühistamiseks.
41. HKMS v.r § 206 lg 1 kolmanda lause kohaselt kohaldatakse määruskaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS v.r § 187 lg 3 p 5 järgi apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada.
42. Olukorras, kus kaebus on tagastatud ja halduskohtu vastavat määrust pole vaidlustatud, ei saa ilmselgelt rahuldada esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebust. Kaebaja kaebus tagastati kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Kui kaebaja on esitanud vanglale taotluse suitsetamise võimaldamiseks ja vangla teeb keelduva otsuse, on kaebajal võimalik vaidlustada keelduv otsus koos asjakohaste vangla kodukorra sätetega. Riigikohus on asja nr 3-17-749 lahendis leidnud, et kinnipeetaval oleks võimalik lisaks vangla kodukorra muudatuste tühistamisele esitada halduskohtule kohustamisnõue vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks, taotleda justiitsministri 30.11.
43. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ vastavate sätete kohaldamata jätmist ning esialgse õiguskaitse kohaldamist. Nii suitsetamist takistavate haldusaktide kui ka toimingute vaidlustamiseks esitatavate tühistamis- või kohustamisnõuete puhul tuleb eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus.
44. Eeltoodust tulenevalt tagastab ringkonnakohus V. Tugimi määruskaebuse Tartu Halduskohtu
45. detsembri
46. a määruse peale HKMS v.r § 206 lg 1 ja § 187 lg 3 p 5 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ 3