← Eesti

3-17-2503/13

KOHTUM Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar
  2. a, Tartu Haldusasja number 3-17-2503 Haldusasi Andrei Talõzini taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks seoses suitsetamise keelamisega Viru Vanglas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  3. novembri
  4. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Andrei Talõzini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Andrei Talõzin Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Andrei Talõzini määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  5. novembri
  6. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Viru Vangla
  8. aprilli
  9. a käskkirjaga nr 1-1/69 lubati kinnipeetaval suitsetamiseks ettenähtud ajal suitsetamiskohta kaasa võtta kuni kolm sigaretti ilma pakita. Nimetatud käskkirjaga lubati kinnipeetaval kauplusest osta kolm pakki sigarette. Käskkiri jõustus
  10. mail
  11. Aastal 2017 on Viru Vanglas suitsetamise korraldust korduvalt muudetud. Käskkiri nr 1-1/69 kaotas kehtivuse
  12. juulist 2017, kui jõustus Viru Vangla direktori
  13. juuni
  14. a käskkiri nr 1-1/68, millega alates
  15. juulist 2017 lubati kinnipeetaval suitsetamiseks ettenähtud ajal suitsetamiskohta kaasa võtta kuni kaks sigaretti ilma pakita. Viru Vangla
  16. augusti
  17. a käskkirjaga nr 1-1/10 muudeti Viru Vangla kodukorda ja seletuskirja. Muudatustega lubati kinnipeetavatel ja vahistatutel alates
  18. septembrist 2017 suitsetamiseks ettenähtud ajal suitsetamiskohta kaasa võtta üks sigaret ilma paika ning kauplusest osta üks pakk sigarette. Käskkiri jõustus
  19. septembril
  21. novembril 2017 esitas A. Talõzin Viru Vanglale vaided, milles vaidlustas Viru Vangla
  22. aprilli
  23. a käskkirja nr 1-1/69 ja
  24. augusti
  25. a käskkirja nr 1-1/
  26. Viru Vangla tagastas
  27. novembril 2017 A. Talõzini vaided haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 3 alusel.
  28. A. Talõzin esitas
  29. novembril 2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse ning palus peatada eelnevalt nimetatud käskkirjade kehtivuse ning võimaldada tal suitsetada.
  30. Tartu Halduskohus jättis
  31. novembri
  32. a määrusega A. Talõzini esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata, kuna taotluses on puudusi, mida ei ole võimalik kõrvaldada. A. Talõzin taotles Viru Vangla
  33. aprilli
  34. a käskkirja nr 1-1/69 ja
  35. augusti
  36. a käskkirja nr 1-1/102 kehtivuse peatamist. A. Talõzin esitas küll vaided nimetatud käskkirjade peale, ent Viru Vangla tagastas need HMS § 79 lg 1 p 3 alusel, kuna mööda oli lastud vaide esitamise tähtaeg ning seda ei ennistatud. A. Talõzini esialgse õiguskaitse taotluse esemega ei toimu kohtumenetlust ning ka vaidemenetlus on lõppenud, mistõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  37. A. Talõzin esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu
  38. novembri
  39. a määruse peale, millega halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kuigi vangla tagastas vaided, jääb A. Talõzinile siiski võimalus käskkirjad halduskohtus vaidlustada. A. Talõzin teeb ettevalmistusi, et esitada vaiete tagastamiste peale edasikaebus. Määruskaebus on esitatud ka taotlus A. Talõzini vabastamiseks määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  40. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tuleb halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. Määruskaebuse esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamata jätmisele esitas A. Talõzin
  41. detsembril
  42. A. Talõzin on esitanud taotluse määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks. Kuni
  43. detsembrini 2017 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku redaktsiooni § 206 lg 1 p 5 kohaselt tuli määruskaebuses märkida andmed riigilõivu tasumise kohta. Riigilõivuseaduse kuni
  44. detsembrini 2017 kehtinud redaktsiooni § 60 lg 6 kohaselt tuli määruskaebuselt tasuda riigilõiv 15 eurot. Seda ka juhul, kui vaidlustati esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määrust. Riigikohus on kohaldanud HKMS § 104 lg 5 p-i 3 ning tagastanud riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluselt, mis jääb läbi vaatamata (
  45. juuni
  46. a määrus asjas nr 3-3-1-32-13, p-d 14 ja 15). Halduskohus kaebajalt riigilõivu tasumist ei nõudnud, jättes kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kuna määruskaebus on esitatud halduskohtu määruse peale, millega jäeti kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata, ning ringkonnakohus jätab halduskohtu määruse muutmata, ei hinda ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel kaebaja menetlusabi taotluse põhjendatust.
  47. HKMS § 249 lg 1 ja 2 kohaselt saab esialgse õiguskaitse taotluse esitada kas halduskohtu- või vaidemenetluse ajal. A. Talõzin pöördus vastavasisulise taotlusega halduskohtusse pärast seda, kui vangla tema vaided suitsetamise korraldust muutnud käskkirjadele tagastas, kuna mööda oli lastud vaide esitamise tähtaeg ning seda ei ennistatud (HMS § 79 lg 1 p 3). Riigikohtu halduskolleegium on
  48. aprilli
  49. a määruses asjas nr 3-3-1-78-13 p-s 19 märkinud, et vangistusseaduse § 11 lg-s 5 nimetatud kohtueelne menetlus on ette nähtud kohustuslikuna. HKMS § 47 lg 1 kohaselt on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt (näiteks jätab kõrvaldamata vaides esinenud puudused, ei esita vaiet tähtaegselt) ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav. Vaide õigusvastase tagastamise korral saab aga kohtumenetluses jätkata asja sisulise arutamisega (Riigikohtu halduskolleegiumi
  50. oktoobri
  51. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18;
  52. märtsi
  53. a määrus nr 3-3-2-2-12, p 12 ning
  54. juuni
  55. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 7). Kuna A. Talõzin esitas vaided käskkirjadele mittetähtaegselt ning asjas ei esinenud ka aluseid tähtaja ennistamiseks, oli vaiete tagastamine õiguspärane ning see lõpetas vaidemenetluse. Ka juhul, kui A. Talõzin pöörduks ülal nimetatud käskkirjade ja vaiete tagastamiste vaidlustamiseks 2 halduskohtusse, ei saa käskkirjadele esitatud kaebuse osas pidada kohustuslikuna ette nähtud vaidemenetlust nõuetekohaselt läbituks. Seega ei ole A. Talõzinil väljavaateid saavutada nimetatud käskkirjade vaidlustamisega oma õiguste kaitset, seda ka esialgse õiguskaitse kohaldamise näol.
  56. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb A. Talõzini määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  57. novembri
  58. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.