TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi 3-17-2556 7. detsember 2017 Kadri Palm Varmo Tugimi kohaldamiseks esialgse õiguskaitse RESOLUTSIOON 1. Jätta Varmo Tugi

) § 249 lg-tele 1 ja 2 võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule igas menetlusstaadiumis või vaidemenetluse ajal. Kuna Tartu Vangla poolt kohtule esitatud vastusest nähtub, et V. Tugimi vaie seoses Tartu Vanglas 1. oktoobril 2017 kehtima hakanud suitsetamise keelamisega on vangla menetluses, võtab kohus seisukoha V. Tugimi esialgse õiguskaitse taotluse osas. 9.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

1. Arvestades, et kohus palus
2. novembri
3. a määruses V. Tugimil teatada, kui kohus on kaebaja tahet ebaõigesti tõlgendanud ning V. Tugim ei ole kohtu tõlgendusele vastu vaielnud, mõistab kohus, et V. Tugim soovib esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla kodukorra p 2.3 kehtivuse või täitmise peatamist ja vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemist.
4. Selleks, et kohus saaks rahuldada V. Tugimi esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse, peab esialgse õiguskaitse taotlus olema esmalt lubatav, s.h peab kaebajal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Kohus selgitab, et esialgse õiguskaitse vajadus esineb eelkõige juhul, kui kaebaja õiguste kaitse võib kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega tähendab esialgse õiguskaitse vajadus ennekõike ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad kaebaja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Kaebaja peab vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda.
5. V. Tugim on kohtule esitatud puuduste kõrvaldamise avalduses põhistanud, et ta vajab esialgset õiguskaitset selleks, et ta ei peaks enam kannatama ebamugavuse ega võõrutusnähtude käes. Kohus selgitab, et kuigi V. Tugim väidab, et tal on tekkinud suitsetamise ärakeelamise tagajärjena nikotiini võõrutusnähud, siis Tartu Vangla poolt esitatud V. Tugimi tervisekaardist selliseid probleeme ei ilmne. Ka ei ole kaebaja ise esitanud tõendeid selle kohta, et tal oleks terviseprobleeme, mis viitaksid võimalikele nikotiini võõrutusnähtudele. Seepärast nõustub kohus Tartu Vangla poolt väljatooduga, et eelnevast tulenevalt on alusetu ka kaebaja väide, mille kohaselt puudub vanglas ravi tema vaevuste leevendamiseks. Seega peab kohus kaebaja väiteid pöördumatutest tagajärgedest ebausutavaks, seda enam, et võõrutusnähud mööduvad enamasti paari nädalaga (vt ka http://www.tubakainfo.ee/loobu-suitsetamisest/nikotiini-voorutusnahud/). Juhul kui kaebajal on või tekivad suitsetamise võimaluse puudumisest mingisugused tervisehädad, on tal võimalik pöörduda vangla arsti poole vajalike ravi- või leevendusmeetmete saamiseks.
6. Kohus nõustub, et suitsetamisest loobumine ja suitsetamiskeelu talumine tekitab kaebajale ebameeldivusi. Samas on esialgse õiguskaitse kohaldamise üheks esmaseks eelduseks, et vastasel 2 korral saaksid kaebaja õigused pöördumatult kahjustatud ning tekkinud tagajärgi oleks raske või võimatu kõrvaldada. Eelnevast tulenevalt leiab aga kohus, et pole alust järelduseks, et suitsetamisvõimaluse puudumisest tingitud ebameeldivused tekitaksid V. Tugimile pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et esialgse õiguskaitse vajaduse puudumist ei lükka ümber ka asjaolu, et teisel vanglas kinnipeetaval isikul on seda esialgse õiguskaitse korras võimaldatud. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb hinnata konkreetset üksikjuhtumit eraldi ning käesoleval juhul ei ole kohus kaebajal sellise vajaduse olemasolu tuvastanud.
7. Eelnevat arvestades ei pea kohus põhjendatuks kohaldada

§-s 251 sätestatud esialgse õiguskaitse abinõusid ning V. Tugimi esialgse õiguskaitse taotlus tuleb esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu

§ 249lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.

Kohus märgib, et kinnipeetav on kohustatud taluma vangistuses viibimisega paratamatult kaasnevaid ebamugavusi.

1. Kohus lisab, et kui vaidemenetlus V. Tugimi vaide osas lõpeb ja tulemus teda ei rahulda, on V. Tugimil võimalus vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5 sätestatule kaebusega halduskohtusse pöörduda ja koos kaebusega taotleda esialgset õiguskaitset. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et kinnipeetaval oleks võimalik lisaks vangla kodukorra muudatuste tühistamisele esitada halduskohtule kohustamisnõue vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks, taotleda justiitsministri
2. novembri
3. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ sätete kohaldamata jätmist ning esialgse õiguskaitse kohaldamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-17-749, p 12). Seejuures märgib kohus, et nii suitsetamist takistavate haldusaktide kui ka toimingute vaidlustamiseks esitatavate tühistamis- või kohustamisnõuete puhul tuleb eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (VangS § 11 lg 5). Koos vaide või kaebuse esitamisega on võimalik taotleda esialgset õiguskaitset (

§ 249lg-d 1 ja 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3