) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Seega on hagejal
Riigikohus on 17.10.2005 lahendis tsiviilasjas 3-2-1-102-05 rõhutanud (otsuse p 11), et kaasomandi lõpetamise nõude eeldusteks on vaid kaasomandi olemasolu asjale ning poolte kokkuleppe puudumine kaasomandi jagamise viisi suhtes. Käesoleval juhul on eelviidatud tingimused kaasomandi lõpetamise nõude osas täidetud, sest pooltele kuulub Kinnistu kaasomandina ja pooled ei ole kokku leppinud kaasomandi jagamise viisi suhtes, samuti ei ole poolte vahel
lg 2 kohaselt sõlmitud kokkuleppeid kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistamise kohta.
lg 1 kohaselt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele.
lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike 2 2-17-13541 vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada ühisomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kinnistu jagamine reaalosadeks võib osutuda võimatuks, kuna tegemist on maatulundusmaaga ning kolme võrdset maa-ala pole võimalik reaalosadena välja jaotada. Samuti kaasneksid Kinnistu reaalosadeks jaotamise korral kulud. Seetõttu on hageja seisukohal, et parima tulemuse ühisomandi lõpetamise osas annab selle müümine avalikul enampakkumisel, mis tagab võimalikult kõrge müügihinna.
lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Kuna hagejale ja kostjatele kuulub kinnistu kindlaksmääramata osades, on hageja ja kostjad nimetatud kinnistu suhtes ühisomanikud. Hageja taotleb käesolevaga
Hageja taotleb käesolevaga
lg 2 kohaselt kinnistu suhtes kaasomandi lõpetamist selliselt, et kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha, millest on maha arvestatud enampakkumise korraldaja tasu ja enampakkumise kulu, eksperthinnang, jaotatakse järgmiselt: 1/3 nimetatud summast kuulub välja maksmisele hagejale; 1/3 nimetatud summast kuulub välja maksmisele kostjale 1, 1/3 nimetatud summast kuulub välja maksmisele kostjale 2 Hageja on tellinud kinnistu hindamise. Domus Kinnisvara Vahendus OÜ eksperthinnangu 0098-17-PA kohaselt on kinnistu turuhind 10 000 eurot eeldusel, et kinnistut ei koorma hüpoteegid ega muud koormatised. Alghinnaks asja müümisel avalikul enampakkumisel palub hageja määrata 13 000 eurot, sest maade kokkuostjate pakkumised ületavad eksperthinnangut. Juhul, kui kinnistut ei õnnestu alghinnaga müüa, taotleb hageja, et alghinda võib igal järgmisel enampakkumisel vähendada 25 % võrra eelmise enampakkumise alghinnast. KOSTJATE SEISUKOHT
) § 70 lg 6, § 77 lg-d 1 ja 2; Riigikohtu
lg 1 kohaselt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele.
lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada ühisomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hageja esitas kostjate vastu
lg 2 kohaselt nõude kinnistu suhtes kaasomandi lõpetamist selliselt, et kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel. Kostja 2 on hagi õigeks võtnud /tlk 68/. Kostja 2 on teatanud, et soovib kinnistu jätmist kostja 1 ja kostja 2 ühisomandisse /tlk 67, kuid ei ole esitanud konkreetset nõuet kinnistu ühisomandi lõpetamiseks muul viisil kui hageja poolt taotletud.
) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Seega on hagejal
Riigikohus on 17.10.2005 lahendis tsiviilasjas 3-2-1-102-05 rõhutanud (otsuse p 11), et kaasomandi lõpetamise nõude eeldusteks on vaid kaasomandi olemasolu asjale ning poolte kokkuleppe puudumine kaasomandi jagamise viisi suhtes. Käesoleval juhul on eelviidatud tingimused kaasomandi lõpetamise nõude osas täidetud, sest pooltele kuulub kinnistu ühisomandina ja pooled ei ole kokku leppinud kinnistu jagamise viisi suhtes, samuti ei ole poolte vahel
lg 2 kohaselt sõlmitud kokkuleppeid kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistamise kohta.
lg 1 kohaselt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele.
lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada ühisomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Kuna hagejale ja kostjatele kuulub kinnistu kindlaksmääramata osades, on hageja ja kostjad nimetatud kinnistu suhtes ühisomanikud. Hageja on seisukohal, et parima tulemuse ühisomandi lõpetamise osas annab selle müümine avalikul enampakkumisel, mis tagab võimalikult kõrge müügihinna. Ühisomandi lõpetamise nõude esitamisel ei saa kohus keelduda ühisomandit lõpetamast. Kohtul on kohustus lõpetada kaasomand, kaaludes menetlusosaliste poolt esitatud erinevaid ühisomandi lõpetamise viise. Hageja taotleb
Hageja taotleb
lg 2 kohaselt kinnistu suhtes kaasomandi lõpetamist selliselt, et kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha, millest on maha arvestatud enampakkumise korraldaja tasu ja enampakkumise kulu, eksperthinnang, jaotatakse järgmiselt: 1/3 nimetatud 4 2-17-13541 summast kuulub välja maksmisele hagejale; 1/3 nimetatud summast kuulub välja maksmisele kostjale 1, 1/3 nimetatud summast kuulub välja maksmisele kostjale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.