TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-2578 Määruse kuupäev ja koht 13. detsember 2017, Tartu Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX esialgse õiguskaitse taotlus seoses Tartu Va

) § 2 lg-st 4, mille kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, et XXX palub esialgse õiguskaitse korras

§ 251

lg 1 p 1 alusel peatada TVK kehtivus suitsetamise keelamist puudutavas osas ning

§ 251

lg 1 p 3 alusel kohustada vanglat tegema suitsetamist võimaldavaid toiminguid, kuna taotleja soovib jätkata suitsetamist.

§ 249lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal.

Tartu Vanglas registreeriti 24.11.2017 XXX vaie nr 1-11/612-1, milles ta soovib vaidlustada TVK-d, mis keelas suitsetamise alates 01.10.

1. 11.12.2017 registreeriti Tartu Vanglas XXX vaide esitamise tähtaja ennistamise taotlus nr 1-11/612-3, milles XXX märgib muu hulgas, et tema eesmärgiks on suitsetamise jätkamine. Seetõttu loeb kohus lubatavaks mõlemad XXX taotletavad esialgse õiguskaitse abinõud.
2. Kuna XXX on lähtudes

§ 249

lg-st 2 esialgse õiguskaitse taotluse kohtule esitanud vaidemenetluse ajal, taotlus on

§-st 250 lähtudes nõuetekohane ning kohus ei välista põhivaidluse eduväljavaateid, võtab kohus sisulise seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse vajaduse osas ning kaalub vastanduvaid huve.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

1. Kohus ei vaidle vastu, et kuna XXX on end määratlenud suitsetajana, siis võivad talle suitsetamisest loobumisel kaasneda teatud ebamugavused, kuid eeltoodu ei ole võrdsustatav pöördumatu tagajärje ohuga. Seda kinnitab ka Tartu Ringkonnakohus 06.12.2017 määruse nr 3-17-1449 p-s
2. Välistatud ei ole võõrutusnähtude esinemise võimalikkus, kuid need ei põhjenda õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada suitsetamisest loobumisel ja võõrutusnähtude esinemisel asjatundlikku ravi. XXX on loetlenud, millised võõrutusnähud suitsetamisest loobumisel võivad esineda, kuid ei ole märkinud, millised võõrutusnähud temal isiklikult on ilmnenud. Samuti ei ole XXX pöördunud suitsetamise keelamisest tingitud võõrutusnähtude tõttu Tartu Vangla meditsiiniosakonna poole, et võõrutusnähtusid leevendada, mistõttu puuduvad 2 tõendid, et taotlejal üldse mingid võõrutusnähud esinevad. Lisaks, XXX võib pärast keelu tühistamist uuesti suitsetama hakata, kui ta seda veel soovib, arvestades, et suitsetamisest loobumine toob inimesele pikemas perspektiivis kasu.
3. Kui suitsetamisest loobumine võib põhjustada ajutisi ebameeldivusi, siis suitsetamine iseenesest põhjustab olulisi terviseprobleeme nii suitsetajatele kui ka neile kinnipeetavatele ja vanglaametnikele, kes ei suitseta, kuid on sunnitud viibima suitsetavate kinnipeetavate läheduses. Tartu Ringkonnakohus analüüsib 06.12.2017 määruse nr 3-17-1449 p-s 25 põhjalikult, kuidas suitsetamine kujutab endast teaduslikult tõestatud tõsist ohtu suitsetajate endi tervisele, kahjustades südame-veresoonkonda, hingamis-, seede-, kuse-suguelundkonda ja meeleelundeid ning on paljude haiguste tekkepõhjuste hulgas olulisim välditav ohutegur. Samuti peetakse tubakasuitsetamist ennast sõltuvushaiguseks, millest on ohustatud kõik suitsetajad ja mittesuitsetajad, kes tubakasuitsust saastatud õhku sisse hingavad, ning mida sooviksid 70% suitsetajatest maha jätta. Suitsetamisest tingitud terviseriskid on märksa tõsisemad kui võimalikud võõrutusnähud nende kogumis. Tubakatarbimise levimuse vähendamine vähendab tervishoiukulutusi, tõstab inimeste elukvaliteeti ja seeläbi ka riigi majanduslikku jõukust.
4. Kohus nõustub ka eelviidatud määruse p-des 25-28 märgituga, et kuna kinnipeetav ei rahasta vajaminevaid tervishoiuteenuseid ise, ei saa tal olla ainuõigust langetada ainuisikuliselt suitsetamisest loobumise või suitsetamise jätkamise otsust. Suitsetamisest loobumine vähendab märkimisväärselt tubakasuitsust tingitud haigustesse suremuse riski nagu ka muid suitsetamisest tingitud terviseriske. Kuna suitsetajate tervishoid on kallim kui mittesuitsetajate tervishoid, võimaldab suitsetamise keeld kasutada otstarbekamalt maksumaksja raha. Lisaks, olukord, kus vanglates kehtib kõigile suitsetamise keeld ning ainult mõne üksiku kinnipeetava suhtes on kohtud kohaldanud esialgset õiguskaitset, tekitab vanglas pingeid ning võib omakorda ohustada vangla julgeolekut. Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.2016 määruse nr 3-3-1-87-16 p 14 kohaselt igasugune riive, mis annab aluse halduskohtusse kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil.
5. Asjakohatu on taotleja väide, et tal puudub erinevalt vanglas töötavatest isikutest võimalus väljaspool vangla territooriumi suitsetada. Lähtudes vangistusseaduse §-st 2 ja § 41 lg-st 2 on kinnipeetav vanglas vangistust kandev süüdimõistetu, kelle vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kinnipeetava liikumisvabadust piiratakse kooskõlas õigusaktidega ning see ei ole võrreldav vanglas töötavate isikute õigusega oma liikumisvabadust vabalt teostada.
6. XXX põhiõigus oma tervist suitsetamise teel kahjustada ning teatud ebamugavuste talumine vaidemenetluse või kohtuvaidluse ajal ei tingi esialgse õiguskaitse vajadust, mis kaaluks üle olulise avaliku huvi ja ettenähtavad tagajärjed Tartu Vangla jaoks. Seetõttu jätab kohus XXX esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
7. Taotleja palub võimalusel talle kohtumäärus saata vene keeles. Kohus selgitab, et kuivõrd

§ 80

lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles, taotleja on käesolevas kohtumenetluses ning ka haldusasjas nr 3-17-2425 osalenud eesti keeles, sh esitanud kohtule eestikeelseid avaldusi, ning ei ole varasemalt dokumentide tõlkimist nõudnud, ei pea kohus XXX taotlust põhjendatuks. Kui XXX soovib endiselt käesoleva määruse vene keelde tõlkimist, tuleb tal kohtule esitada selleks täiendav põhjendatud taotlus. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik 3