I. Asjaolud 1 1. Xxxx(avaldaja, võlausaldaja) teatas Tartu Maakohtu registriosakonnale oma nõuetest Xxxxvastu ja taotles likvideerimismenetluse läbiviimist. Tartu Maakohtu registriosakond edastas Harju Maakohtule Xxxxtaotluse juhindudes ÄS § 60 ja 203 ning
lg 2 p 5 Xxxxsundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerimismenetluse läbiviimiseks. 17.03.2017 võttis kohus registriosakonna avalduse sundlõpetamise otsustamiseks menetlusse ja palus puudutatud isikul esitada oma seisukoht hiljemalt 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Kohus teavitas ka, et puudutatud isikul on võimalus kõrvaldada sundlõpetamise aluseks olev puudus samaks tähtajaks ning teavitada sellest Harju Maakohut või teavitada, keda soovib äriühing likvideerijaks. Äriühing ei ole sundlõpetamise aluseks olevat puudust kõrvaldanud. 28.06.2017 kirjaga selgitas kohus Xxxx, et kohus vaatab tsiviilasja läbi ka Xxxxtaotluse alusel ning jättis avaldaja poolt registriosakonnale esitatud avalduse 28.06.2017 kirjaga käiguta ja määras tähtaja avalduses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus kohustas avaldajat kõrvaldama kohtumääruses osundatud puudused 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamise päevast. Kirjas selgitas kohus avaldajale, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata (tlk 23). Avaldaja sai kohtumääruse kätte 06.09.2017 (tl 28). Avaldaja ei ole 10.04.2017 kohtumääruses osundatud puudusi kõrvaldanud. II. Kohtumääruse põhjendused 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 475 lg 1 p 11 kohaselt on hagita asjadeks muu hulgas juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 3.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta.
lause sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.
lg 1 kolmanda lause kohaselt määratakse avaldajale tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
lg 1 p 10 sätestab, et kohus ei võta avaldust menetlusse, kui avalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.
lg 2 kohaselt võib kohus nõuda avaldajalt või juriidiliselt isikult, kelle huvides isik ametisse määratakse, kohtu kontole kulude ja tasu katteks vajaliku ettemaksu tasumist. Kui kohtu määratud summat kohtu määratud tähtpäevaks ei tasuta, jäetakse avaldus rahuldamata või menetlus lõpetatakse. Puuduste kõrvaldamiseks kohustas kohus avaldajat tegema järgmised toimingud (tlk 22, 23): esitama kohtule likvideerija kandidaadi nõusoleku likvideerijaks määramise kohta; tasuma riigilõivu 50 eurot ja esitama kohtule riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed; tasuma kohtu kontole likvideerija kulude ja tasu katteks ettemaksu 300 eurot ja esitama kohtule ettemaksu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. Kohus selgitas, et kui likvideerija kandidaat annab nõusoleku likvideerija ülesannete ja kohustuste täitmiseks ettemaksu nõudmata, võib kohus määrata likvideerija ilma ettemaksu tasumiseta. Kohus selgitas, et 2 sellisel juhul peab likvideerija arvestama, et juriidilise isiku varast võib mitte jätkuda likvideerijale tekkinud kulutuste hüvitamiseks ja tasu maksmiseks. Avaldaja kohtu määratud tähtpäevaks avalduses sisalduvaid ja 28.06.2017 kohtukirjas osundatud puudusi ei kõrvaldanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta Xxxx avaldus puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu läbi vaatamata. Kohus jätab avalduse läbi vaatamata
3. 10.02.2016 on registripidaja teinud puudutatud isikule hoiatusmääruse registrist kustutamiseks ning andnud ettevõttele tähtaja edastada 2014 majandusaasta aruanne 6 kuu jooksul alates määruse tegemisest. Aruannet nimetatud tähtaja jooksul ei esitatud ega põhistatud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamist. Samuti ei ole puudutatud isik kõrvaldanud puuduseid pärast kohtu 17.03.2017 määruse saamist. Äriseadustik (ÄS) 60 lg 2 sätestab, et kui äriühing ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta. ÄS § 60 lg 4 sätestab, et kui äriühingu võlausaldaja või äriühing käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul esitab äriühingu likvideerimise taotluse, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise. ÄS § 203 lg 2 alusel võib kohus sundlõpetamise otsustada omal algatusel. Kohus on seisukohal, et kuna äriühing ei ole esitanud nõutud majandusaasta aruannet, siis tuleb äriühing sundlõpetada ilma likvideerimismenetluseta ja kustutada registrist. ÄS § 205 sätestab, et osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 3 kohaselt isiku likvideerijaks määramiseks on vajalik tema nõusolek.
lg 2 teise lause kohaselt, kui sundlõpetatud eraõiguslikule juriidilisele isikule ei õnnestu määrata likvideerijat ja mõistliku aja jooksul ei ole algatatud ka eraõigusliku juriidilise isiku pankrotimenetlust, määrab kohus ühtlasi, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist. Kuivõrd likvideerijat on võimalik määrata üksnes tema nõusolekul ning selline nõusolek kohtul puudub, ei ole võimalik likvideerijat määrata. Seetõttu tuleb äriühing sundlõpetada ilma likvideerimismenetluseta ja kustutada registrist. Kohus selgitab, et vastavalt ÄS § 218 lg 2 kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. 4.
lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 3 Kuivõrd kohus jätab võlausaldaja avalduse läbi vaatamata, siis on põhjendatud jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskulud, mida avaldajalt välja mõista, tsiviilasja materjalidest nähtuvalt puuduvad. 5. ÄS § 204 lg 2 sätestab, et kui osaühing lõpetatakse kohtulahendi alusel, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.