Obsah (6)

§ 477§ 602§ 603§ 604§ 172§ 4772

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Rõuk Kohtujurist Evelin Neltsas Määruse tegemise aeg ja koht 27. november 2017.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-15205 Tsiviilasi

) § 475 lg 1 p 11 kohaselt.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1. Äriseadustiku (ÄS) § 218 lg 2 kohaselt, kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad.
2. XxxxOÜ on äriregistrist kustutatud 23.05.2017 ÄS § 60 lg 3 alusel majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu. Avaldaja oli osaühingu ainuosanik ja endine juhatuse liige. Äriühingu varaks on väljaostetav sõiduk, mistõttu on likvideerimise läbiviimine põhjendatud. Kuigi avaldaja teatas kohtule, et äriühingul enne kustutamist võlgnevusi ei olnud, on Maksu- ja Tolliametil äriühingu vastu nõue 79 224,14 eurot. 5.

§ 602

alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral.

§ 603

lg 1 ja lg 2 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Likvideerijaks võib kohus nimetada muuhulgas pankrotihalduri.

§ 603

lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek.

§ 604

lg 1 sätestab, et sama seadustiku §-s 602 nimetatud isiku määramise avalduses tuleb võimaluse korral nimetada kandidaadi nimi, kelle määramist soovitakse. Kohus ei ole isiku määramisel avaldusega seotud.

1. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija olema isik, kelle elukoht on Eestis.
2. Avaldaja kinnitas kohtule, et ta on võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel. Kohus leiab, et puudutatud isiku likvideerijaks tuleb määrata endine juhatuse liige Xxxx. Kohtule ei ole teada likvideerijaks määramist välistavaid asjaolusid.
3. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §-s 209 ning likvideerija tegevust reguleerivad ÄS §-d 210-
4. Tulenevalt ÄS §-st 209 on likvideerijal need juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega. Muuhulgas peab likvideerija korraldama raamatupidamist, avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, teavitama teadaolevaid võlausaldajaid (sealhulgas Maksu- ja Tolliametit), rahuldama võlausaldajate nõuded, jaotama vara ning esitama peale likvideerimismenetluse läbiviimist kustutamise avalduse äriregistrile. Kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peab likvideerija esitama pankrotiavalduse.
5. Vastavalt

§ 477

² lg-le 1 teostab kohus enda poolt hagita menetluses nimetatud likvideerija üle järelevalvet. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult 2 ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti.

1. Eeltoodust lähtudes tuleb likvideerijal teatada kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud hiljemalt
2. juuniks 2018, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud ja esitada aruanne. Aruanne ülesannete täitmise kohta peab sisaldama selgitust ja tõendeid võlgade sissenõudmise, vara müümise, võlausaldajate nõuete rahuldamise ja allesjäänud vara jaotamise kohta; põhjendust, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud ja kuupäeva, millal likvideerimismenetlus viiakse lõpule ning likvideerijatele esitatud nõudeavalduste koopiad ja tõendid likvideerijate poolt teostatud toimingute kohta. 11.

§ 172

lg 6 kohaselt juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda. 12. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. 13. Kohus selgitab, et vastavalt ÄS § 220 vastutab likvideerija tekitatud kahju eest samamoodi nagu juhatuse liikmed.

§ 4772

lg 2 kohaselt kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk kohtunik 3