Obsah (5)

§ 121§ 4§ 203§ 185§ 151

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja

) § 119 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Oleg Kozlov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse justiitsministri
2. oktoobri
3. a määrusega nr 21 „Justiitsministri
4. novembri
5. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmise määrus“ muudetud vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 641 p 31 tühistamiseks ja põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks. Kaebaja lisas kaebusele taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, kuna vaidlusalune säte jätab kaebaja ilma õigusest suitsetada. Seoses suitsetamise keeluga on kaebajal tugev stress ja võõrutusnähud.
6. Tartu Halduskohus tagastas
7. oktoobri
8. a määrusega O. Kozlovi kaebuse

§ 121

lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu (resolutsiooni p 1) ja jättis O. Kozlovi esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Halduskohus selgitas, et kaebaja vaidlustatud justiitsministri määrus ei ole haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, mille tühistamist saaks halduskohtule esitatud kaebusega nõuda. Vabariigi Valitsuse seaduse § 51 lg 1 kohaselt on tegemist õigustloova aktiga. Halduskohus ei vaata läbi õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, kuna selleks on

§ 4

lg-st 1 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 p-st 1 tulenevalt ette nähtud teistsugune menetluskord. Halduskohus selgitas kaebajale, et tal on võimalik vaidlustada justiitsministri määruse alusel tema suhtes antud haldusakt või toiming ning taotleda selle vaidluse raames põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamist. Kohus ei pea vajalikuks suunata kaebajat kaebuse muutmisele, kuna nii kohustamis- kui ka tühistamiskaebuse esitamine kohtule eeldab eelneva vaidemenetluse läbimist. Halduskohus märkis, et kaebuse tagastamise tõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ja kohus jätab selle läbi vaatamata.

1. O. Kozlov esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu
2. oktoobri
3. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuses selgitab kaebaja, et ta ei ole nõus praeguse olukorraga, kus teda jäeti ilma võimalusest osta, hoida enda juures ja suitsetada sigarette. Kaebaja soovib, et kohus teeks samasuguse lahendi nagu asjas nr 3-17-1999, kus lubati suitsetada V. K. Samuti soovib kaebaja, et kohus annaks talle juriidilist abi, et vältida segadust.
4. Tartu Halduskohus jättis
5. novembri
6. a määrusega O. Kozlovi määruskaebuse käiguta ja andis tähtaja määruskaebuse esitamisel ettenähtud riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks. Kaebaja tasus riigilõivu
7. novembril
9. Tartu Halduskohus jättis
10. novembri
11. a määrusega O. Kozlovi riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1), võttis menetlusse O. Kozlovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu
12. oktoobri
13. a määrusele (resolutsiooni p 2), jättis määruskaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 3) ja edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule lahendamiseks (resolutsiooni p 4). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
15. Halduskohus tagastas O. Kozlovi kaebuse

§ 121

lg 1 p 1 alusel, kuna esitatud kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määruses nr 3-17-749 väljendatud seisukoha järgi on justiitsministri vaidlustatav määrus õigustloov akt, mille peale esitatud vaidlusi ei ole halduskohus pädev lahendama. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu arvamusega, et kuna kaebus tagastati, ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ja halduskohus jättis õigesti vastava taotluse läbi vaatamata. 8.

§ 203

lg 2 kohaselt kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.

§ 185

lg 1 alusel kohaldatakse apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või esimese astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega.

§ 151

lg 2 p 1 võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121lg-s 2 sätestatud asjaolud.

Kohtupraktikas on tunnustatud põhimõtet, et

§ 121

lg 2 p 2 alusel võib kohus tagastada kaebuse (määruse) ka juhul, kui sellel ilmselgelt puuduvad eduväljavaated.

1. Olukorras, kus vaidlust ei ole selles, et vangla sisekorra eeskiri üldaktina ei ole halduskohtus iseseisvalt vaidlustatav ning esitatud kaebusega seega ei ole võimalik saavutada kaebaja eesmärki, s.o suitsetada vanglas, on ilmne, et kohtul puudub võimalus ka ühes kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse abinõu rakendamiseks. Kaebaja eesmärgi saavutamiseks tuleb tal esitada vastustajale taotlus suitsetamise võimaldamiseks ning vajadusel vaidlustada keelduv otsus vaidemenetluses ühes asjakohaste vangla kodukorra sätetega.
2. Eeltoodud põhjendustel jätab Tartu Ringkonnakohus O. Kozlovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 16.10.
3. a määruse peale

§ 203lg 2, § 185 lg 1, § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Tanel Saar 2