Obsah (4)
§ 145§ 137§ 123§ 118KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Piret Randmaa Määruse avaldamise aeg ja 17.11.2017.a. avaliku e-toimiku kaudu koht Tsiviilasja number 2-17-8353 Tsiviilasi Xxxxavaldus avaldaja
) § 118 lg 1 järgi teostavad vanemad lapse suhtes hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu.
§ 145
lg 1 järgi ühist hooldusõigust omavad alaliselt lahus elavad vanemad otsustavad lapsega seotud olulisi asju ühiselt.
§ 137
lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtus hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 järgi avaldust ei rahuldata, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega.
§ 137
lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.
§ 123
lg 1 järgi teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. 14. Käesoleva kohtumääruse p-s 13 märgitud seadusesätetest tulenevalt peab kohus hooldusõiguse lõpetamise ja hooldusõiguse üleandmise avalduse lahendamisel hindama esitatud asjaolusid ja kogutud tõendeid ning otsustama hooldusõiguse küsimuse võimalikult sel viisil ja ulatuses, et see oleks kooskõlas lapse huvidega ning arvestaks samal ajal ka teiste asjaomaste isikute õigustatud huve. Eelduslikult on lapse huvides see, et tema elu korraldaksid ka vanemate lahuselu korral mõlemad vanemad koos. Seega selleks, et rakendada
§ 137
lg 1 sätestatut, peab leidma tuvastamist, et vanemad ei suuda lapse suhtes hooldusõigust ühiselt teostada ja et neil puudub tahe teha teise vanemaga igakülgset koostööd lapse elu puudutavate oluliste küsimuste lahendamisel, kusjuures vanemate suutmatuse korral tuleb mõista muuhulgas ka olukorda, kus lapse vanemad ei suuda lahendada lapsega seotud küsimusi alaliste pingeteta ja erimeelsusteta, sest see oleks vastuolus
§ 118lg 1 sätestatuga.
15. Kohus on seisukohal, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ühele vanemale hooldusõiguse üleandmiseks ei piisa ainult asjaolust, et üks vanem, käesoleval juhul lapse isa, soovib lapse osas olulisi otsustusi ainuisikuliselt teha nagu see käesoleval juhul on, ning see puudutab eelkõige lapse alalise viibimiskoha, s.h elukoha, ja huviringide valikute küsimust. Arvestades asjaoluga, et käesoleval ajal elab alaealine Xxxxoma ema juures, 3
(4)kus ta elas ka
- aasta augustist kuni 2017.a. maikuuni, ning ta kinnitas kohtus ärakuulamisel, et ta soovib kindlalt ja vaatamata sellele, et ta elas vahepeal isa juures, elada ema juures ja isaga suhelda vastavalt kehtivale suhtluskorrale, ei ole lapse huvidega kooskõlas vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ja lapse ainuhooldusõiguse andmine tema isale. Kohtu hinnangul kasvatas Xxxxvastutustundlikult Xxxxd alates vanemate suhete lõppemisest ning tegi seda kuni käesoleva aasta maikuuni, mil ema ja poja vahel tüli tekkis ja Xxxxvahepealseks perioodiks isa juurde elama läks. Seega on kohtu hinnangul Xxxxl emaga lähedased ja usaldusväärsed suhted, Xxxxon poega hästi kasvatanud ja ajutine ema juurest isa juurde kolimine oli tingitud vaid ema ja poja ühekordsest tülist, mis ei saa olla aluseks lõpetada vanemate ühine hooldusõigus nende alaealise lapse suhtes ja anda lapse ainuhooldusõiguse üle lapse isale, kes kasvatas ja hooldas last pärast vanemate suhete lõppemist vaid käesoleva aasta maist kuni oktoobrini. Kohtu hinnangul ei tõenda ka Xxxxpoolt esitatud ja OÜ-le Xxxxantud kohustus, et ta 3 aasta jooksul alkoholi ei tarbi, või tema kohta 18.08.2011.a. XxxxOÜ poolt välja antud soovituskiri, et ta on sobivam ja parem vanem teostama oma alaealise lapse hooldusõigust, kui Xxxx, kes on tegelikult 3 aastat last üksi kasvatanud ja tema eest hoolitsenud. Eeltoodust tulenevalt ei ole Xxxxavaldus põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotamine.
- Juhindudes TsMS § 172 lg 1 sätestatust kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muuhulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita perekonnaasjas teeb kohus lahendi lapse huvides ning isa esitas kohtule avalduse lapse suhtes osalise otsustusõiguse saamiseks ja suhtluskorra määramiseks ja ema avalduse lapse hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja isa ja lapse suhtluskorra määramiseks ning mõlemal vanemal oli ka lepinguline esindaja, peab kohus põhjendatuks jätta menetlusosaliste menetluskulud, v.a. alaealise lapse esindajakulud, nende endi kanda. Alaealisele riigi õigusabi osutanud advokaadi esindajatasu jätab kohus Eesti Vabariigi kanda. Kuna kohus jätab Xxxxja Xxxx menetluskulud nende endi kanda, ei määra kohus lõpplahendis kindlaks ka menetluskulude rahalist suurust. Alaealise õigusabikulud määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik 4
(4)