KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 14. detsember 2017, Tartu Haldusasi Juri Kolesnikovi riigi õigu

) § 10 lg 3 kohaselt tuleb taotlus haldusmenetluses esindamiseks esitada maakohtule. Sama sätte lõike 2 kohaselt tuleb taotlus esindaja saamiseks halduskohtumenetluses kaebuse koostamiseks esitada halduskohtule. Halduskohus leidis, et kuna kaebaja tegelikuks tahteks on pöörduda halduskohtusse, on menetlusökonoomiast tulenevalt otstarbekas lahendada mõlemad taotlused halduskohtul ühe taotluse raames. 2.2.

§ 7

lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Taotlusest nähtub, et J. Kolesnikov soovib esmalt läbida kohustusliku kohtueelse menetluse ning pärast seda esitada halduskohtule kaebuse. Kohtueelse menetluse läbimiseks tuleb taotlejal pöörduda vangla poole vaidemenetluse blanketi saamiseks. Halduskohtu hinnangul ei ole vaide blanketi täitmiseks vaja õigusalaseid teadmisi, kuna vaide esitajal tuleb esitada andmed blanketil olevatele küsimustele. Vaide esitajal tuleb esitada probleemi kirjeldus, millega ta vanglas rahul ei ole. Kui vaides on puudusi, on vangla kohustatud vaide esitajat tulenevalt haldusmenetluse seaduse §-st 78 aitama. Pärast vaidemenetluse läbimist saab isik pöörduda kaebusega kohtusse. Halduskohtul lasuva uurimispõhimõtte kohaselt peab kohus vajadusel isikut suunama ja abistama. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 3. J. Kolesnikov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 23. augusti 2017. a määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole vanglas vaide blankette ning vaie tuleb esitada tavalisel paberil. Taotleja esitas juba vanglale vaide, kuid vangla ei aidanud teda, vaid tagastas selle. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 5. Halduskohus lahendas riigi õigusabi taotlused nii haldus- kui ka halduskohtumenetluses esindaja saamiseks.

§ 10

lg 3 kohaselt vaatab haldusmenetluses isiku esindamist puudutavaid taotlusi läbi maakohus,

§ 10

lg 1 kohaselt otsustab riigi õigusabi andmise üle halduskohtumenetluses halduskohus. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes lahendas halduskohus mõlemad taotlused aga ise. Kuigi riigi õigusabi seaduse regulatsioon pigem taolist lähenemist ei toeta, ei leia ringkonnakohus, et määruskaebus tuleks sel alusel tühistada. Riigikohtu erikogu on

1. aprilli
2. a määruses asjas nr 3-3-4-2-02 p-s 10 maininud, et „kui isik on pöördunud halduskohtusse vaidluses, mille lahendamine pole seaduse järgi halduskohtu pädevuses, ja halduskohus on kaebuse vastu võtnud ning protsessiosalised ei ole esimese astme halduskohtu otsuse tegemiseni halduskohtu pädevust vaidlustanud, siis ei pea erikogu, lähtudes vajadusest lahendada vaidlus mõistliku aja jooksul, mõistlikuks tühistada kohtuotsus üksnes põhjusel, et seaduse järgi ei kuulu vaidlus lahendamisele halduskohtus.“ See põhimõte on kohaldatav ka käesoleval juhul. Määruskaebuse esitaja ei ole märkinud, et halduskohtu määrus oleks sel alusel väär, et taotlust haldusmenetluses isikule riigi õigusabi määramiseks lahendas halduskohus. Isiku soov on jätkuvalt saada endale esindaja nii halduskui halduskohtumenetluseks. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti leidnud, et isik on ise võimeline end vastavates menetlustes esindama. Ka asjaolu, et vanglal ei pruugi olla vaide blankette, ei oma tähtsust. Isik on ilma vastava blanketita esitanud nii arusaadava taotluse kui ka määruskaebuse halduskohtu määruse peale.
3. Tulenevalt eelnevalt esitatust tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
4. augusti
5. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar 2 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene