Obsah (5)

§ 88§ 288§ 121§ 43§ 13

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ta

) § 121 lg 2 p 2 alusel. Määruse põhjendused: Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju hüvitamise aluseid käsitlevad riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-d 1 ja 2. RVastS § 7 lg-test 1 ja 4 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-st 4 tulenevalt on nõude rahuldamise eelduseks, et tuvastatud on avaliku võimu kandja õigusvastane süüline tegevus, mittevaralise kahju tekkimine ja põhjuslik seos nende vahel. Kaebaja väited viitavad sellele, et kaebuses kirjeldatud tegevus on alandanud tema väärikust. Muid mittevaralise kahju liike pole kaebaja nimetanud. Miski ei viita sellele, et vaidluse põhjustanud tegevust saab pidada kaebaja väärikuse süüliseks alandamiseks. Enda koostatud kaebusest koopia saamiseks esitatud taotluse peale keelduva vastuse saamine ei pruukinud kaebajale meeldida ning võis talle pahameelt ja vaimseid üleelamisi põhjustada, kuid tegemist ei saa olla niisuguste taluvuse piire ületavate kannatustega, mida oleks põhjust käsitleda rahalise hüvitise saamist õigustava süülise väärikuse alandamisena. Rahalise hüvitise määramist õigustavat väärikuse alandamist ei tulene ka asjaolust, et kaebaja väidetel on haldusasjana nr 3-16-2150 registreeritud kaebust tõlgendatud valesti ega ole suudetud öelda, millal ta saab kaebusega EIK-sse pöörduda.

§ 88

lg-s 1 sätestatud menetlusosalise õigus saada menetlusdokumentidest ärakirju ei ole piiramatu. Kuna taotlusest ei nähtunud kaebaja õigustega seotud vajadust, polnud alust ka selle rahuldamiseks. Hiljem on kaebaja viidanud vajadusele saada koopia seoses sooviga pöörduda EIK-sse, kuid tema haldusasjas nr 3-16-2150 kaebuse tagastamise kohta koostatud 30.12.

1. a määrus on Tartu Ringkonnakohtu 29.03.
2. a määrusega tühistatud ja haldusasi menetlusse võtmise üle otsustamise staadiumis menetluse jätkamiseks kohtule tagasi saadetud ning on puuduste kõrvaldamise järgus. Seega puudub asjas käesolevaks hetkeks jõustunud kohtulahend, mis võimaldaks EIK-sse pöördumist. Eeltoodud järeldustel ei ole kaebajal ilmselgelt võimalik saavutada oma kaebuse eesmärgiks oleva rahalise hüvitise saamist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. A. Streltsov esitas 19.08.2017 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 11.08.
4. a määrus. Kaebaja väitel kohus peidab tema kaebusi, ei tee talle kaebuste koopiaid ja tõlgendab neid omamoodi. Kaebaja väitel võis kohus kaebuse ka ära visata. Kaebaja nõuab ringkonnakohtult halduskohtu koosseisu tühistamist ja erapooletu kohtuniku nimetamist.
5. Tartu Halduskohus vabastas 27.12.
6. a määrusega A. Streltsovi riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel; võttis määruskaebuse menetlusse ja jättis selle rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
8. Halduskohtule esitatud kaebuses viitab kaebaja haldusasjas nr 3-16-2150 esitatud kaebusele, millest ta soovis koopiat, mida kohus ei teinud. Haldusasja nr 3-16-2150 kohta Kohtute infosüsteemi kaudu ringkonnakohtule kättesaadavatest materjalidest nähtuvalt esitas A. Streltsov 24.10.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta avaldas rahulolematust Viru Vangla tegevusega tema kirjade saatmisel väljaspoole vanglat. 10.04.2017 esitas A. Streltsov Tartu Halduskohtule taotluse, milles ta palus saata koopia kaebusest ja teatada, millisesse kohtusse ta peab pöörduma, et avataks kohtutäituri poolt blokeeritud pangaarve. Tartu Halduskohus jättis 09.05.
9. a määrusega A. Streltsovi taotluse koopia saamiseks rahuldamata põhjusel, et menetlusseadustikust ei tulene taotlejale õigust saada koopiat tema enda poolt kohtumenetluses esitatud dokumentidest. Lisaks selgitas halduskohus kohtutäituri tegevuse vaidlustamise korda. A. Streltsov esitas Tartu Halduskohtu 09.05.
10. a määruse peale määruskaebuse, nõudes määruse tühistamist. Tartu Halduskohus teatas 18.05.
11. a vastuskirjas A. Streltsovile, et 09.05.
12. a määrust ei ole võimalik vaidlustada. Sellekohane märge oli tehtud ka määrusele edasikaebamise korra osas. Ühtlasi selgitas halduskohus kaebajale EIK-sse pöördumise korda ning märkis, et riigisisesed õiguskaitsevahendid ei ole käesolevaks hetkeks ammendunud, mistõttu ei ole EIK poole kaebusega pöörduda hetkel võimalik ja kaebajal puudub vajadus enda õiguste kaitseks koopiaid saada. Tartu Halduskohus jättis 05.09.
13. a määrusega A. Streltsovi kaebuse käiguta ning Tartu Ringkonnakohus jättis 18.01.
14. a määrusega A. Streltsovi määruskaebuse eelnimetatud halduskohtu määruse peale 2 rahuldamata ja määruse muutmata. Ringkonnakohtu määruse peale on kaebajal võimalik esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Seega ei ole haldusasjas nr 3-16-2150 veel lõplikku kohtulahendit jõustunud. 7.

§ 288lg 1¹ kohaselt enne 2018.

aasta

1. jaanuari esitatud kaebust ei tagastata ega jäeta läbi vaatamata käesoleva seadustiku § 121 lõike 2 punktide 21 ja 22 alusel. Enne
2. aasta
3. jaanuari esitatud kaebusele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 121 lõike 2 punkte 1 ja 2 kaebuse esitamise ajal kehtinud redaktsioonis. Kuni 31.12.2017 kehtinud redaktsioonis sätestas

§ 121

lg 2 p 2, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. 8. Käesolevas asjas vaidlustatud määrusega tagastas Tartu Halduskohus A. Streltsovi kaebuse

§ 121lg 2 p 2 alusel.

Halduskohtule esitatud kaebuses soovis kaebaja halduskohtu poolt tekitatud kahju hüvitamist, kuna kohus ei teinud kaebajale haldusasjas nr 3-16-2150 esitatud kaebusest koopiat. Õigusemõistmise raames tekitatud kahju hüvitamist reguleerib ammendavalt erinormina RVastS § 15 (Riigikohtu 28.03.

1. a otsus nr 3-3-1-70-15, p 23), milles sätestatud eeldused peavad olema täidetud. Seega vaidlustatud määruses viidatud RVastS §-d 9 ja 7 ning VÕS § 127 ei saa olla õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise õiguslikuks aluseks. Eelnevat arvestades ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi.
2. RVastS § 15 lg 1 näeb ette, et isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo ning lg 3¹ kohaselt lisaks lg-s 1 sätestatule võib isik nõuda käesoleva paragrahvi lg-tes 1 ja 2 ettenähtud menetluste käigus, sealhulgas asjas tehtud lahendiga tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui Euroopa Inimõiguste Kohus on rahuldanud tema individuaalkaebuse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu asjaomases menetluses, kui rikkumine viis asja ebaõige lahendamiseni ja isikul puuduvad muud võimalused oma õiguste taastamiseks. Käesolevas asjas ei ole RVastS § 15 lg-tes 1 ja 3¹ sätestatud nõuded täidetud. Kohtuniku suhtes ei ole jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust ning kaebuses nimetatud haldusasja nr 3-16-2150 menetletakse praegugi veel kohtus ja seega ei saa olemas olla ka EIK lahendit. Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et käesolevas asjas halduskohtule esitatud kaebusega ei ole A. Streltsovil võimalik saavutada kaebuse eesmärki, mistõttu on kaebuse tagastamine

§ 121lg 2 p 2 alusel põhjendatud.

10. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et

§ 43lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebaja saab kohtusse pöörduda, kui tal on tekkinud õigus nõuda kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamist RVastS § 15 lg 1 või lg 3¹ alusel. Kui kaebaja leiab, et kohtunik on toime pannud kuriteo, on tal õigus esitada kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile (kriminaalmenetluse seadustiku § 195).

1. Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus A. Streltsovi määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.08.
2. a määruse resolutsiooni muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
3. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu koosseisu tühistamist ja erapooletu kohtuniku nimetamist. Eeltoodud taotlust võib ringkonnakohtu hinnangul käsitleda kohtuniku taandamise taotlusena.

§ 13lg 1 kohaselt kohtuniku taandamise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 23–30. TsMS § 24 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib TsMS §-s 23 ettenähtud juhul nõuda kohtuniku taandamist ning lg 2 kohaselt kohtuniku taandamise avaldus esitatakse kohtule, kelle koosseisu taandatav kohtunik kuulub. TsMS § 24 lg 3 kohaselt taandamise alust tuleb avalduses põhistada. Seega TsMS §-s 24 sätestatut 3 arvestades tuleb kaebaja taotlus lahendada halduskohtul. Ringkonnakohus edastab eelnevat arvestades kaebaja taotluse lahendamiseks halduskohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ 4