1-16-4045/44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2018, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-16-4045 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Prokurör Mari Luuk Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Maksim Kortšagini suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu Maksim Kortšagin, isikukood 37710067019, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht puudub Karistuse kandmise algus 19.11.2015 ja lõpp 19.02.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg 23.01.2018, videokohtuistung RESOLUTSIOON Jätta Maksim Kortšagini suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Maksim Kortšaginile ja prokurörile. Asjaolud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.05.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4045 tunnistati Maksim Kortšagin süüdi KarS § 121 lg 2 p 3, § 120 lg 1, § 214 lg 1 ja KarS § 418 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 aastat 3 kuud vangistust. Kohus luges Maksim Kortšagini karistusaja alguseks 19.11.2015 Viru Vangla esitas 18.12.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Maksim Kortšagini suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Maksim Kortšagini on kriminaalkorras karistatud 3-l korral ning vanglas viibib isik teist korda. Vangistuse jooksul on kinnipeetav täitnud erinevaid individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi: osales tööhõives, A-2 taseme riigikeele õppes, joogas, anonüümsete narkomaanide grupitegevuses, sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“ ning OÜ Corrigo taasühiskonnastavates tegevustes. Kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt soovib Maksim Kortšagin asuda vabanemisjärgselt elama aadressile xxxx. Tegemist on 2-toalise korteriga, mille omanikuks on tema ema. Praegu 1 elab kõnealusel elamispinnal isiku vanaema. Viru Maakohtule 21.12.2017 esitatud kirjas avaldas Maksim Kortšagin, et ta kavatseb koheselt peale vabanemist Eestist lahkuda ning minna elama ja tööle xxxx. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht on Maksim Kortšaginil olemas. Isik soovib peale vabanemist asuda tööle välismaa firmasse „xxxx“. Kinnipeetava lähedasteks on ema ja õde, kellega suhted on head. Maksim Kortšagini ema on nõus osutama moraalset ja majanduslikku toetust toidu ja majutuse osas. Narkootikumide tarvitamise osas on risk ja ohtlikkus olemas. Kinnipeetav tarvitas enne vanglat pidevalt amfetamiini. Viru Vanglas on Maksim Kortšaginil diagnoositud sõltuvus. Isik on läbinud sõltuvusrehabilitatsioonisektsiooni osakonna ning ka sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Isik on motiveeritud narkootikumidest loobuma. Kinnipeetava poolt toime pandud kuriteod viitavad tema riskivale ja hoolimatule elustiilile. Maksim Kortšagin võib konfliktiolukorras käituda agressiivselt, kasutades vägivalda. Isik tarvitas vabaduses narkootikume ning ei lahendanud probleeme sihipäraselt. Probleemide lahendamisel otsib isik kiireid ja ebaefektiivseid tulemusi. Kinnipeetaval on olemas reaalsed eesmärgid. Vangistuses on Maksim Kortšagin läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Isik on enesekindla käitumise, mõtteviisi ja hea eneseväljendusoskusega. Vangistuses olles võib isik käituda impulsiivselt. Maksim Kortšagin ei ole varasemalt kriminaalhooldusel olnud ning isik suhtub kriminaalhooldusesse positiivselt. Isik on ametiisikutega salliv seni, kuni tehakse mõni negatiivne otsus tema suhtes. Kinnipeetava enda sõnul soovib ta edaspidi elada seaduskuulekalt. Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik konkreetsele täiskasvanule ning ohtlik avalikkusele. Ohustatud on ühiskond tervikuna ja lähedased. Oht seisneb narkootikumide käitlemises ja lõhkeseadeldiste ning tulirelvade kasutamises ebaseaduslikul viisil. Samuti konfliktide korral emotsionaalsest seisundist ajendatuna võimalikus vägivalla kasutamises. Oht on kõige tõenäolisem hetkedel, mil isiku majanduslik olukord muutub keeruliseks ja tal on vaja sissetulekuid ning hetkedel, mil tarvitab regulaarselt narkootikume. Lähtudes eeltoodust Viru Vangla käitumiskontrolli kohaldamist. toetab Maksim Kortšagini suhtes karistusjärgse Maakohtu istung 23.01.2018 toimunud kohtuistungil selgitas Maksim Kortšagin, et ta plaanib peale vabanemist kohe Eestist lahkuda. Ta sõidab xxxx, kus hakkab elama ja töötama, et olla oma kriminaalsest minevikust eemal. Elamispinnal aadressil xxxx elavad kaks täiskasvanud naist ning ta ei pea õigeks elada nendega koos, sest neil on oma elu ja temal oma elu. Tema sugulased xxxx on valmis pakkuma talle elu- ja töökohta ning ta leiab, et parim variant oleks lahkuda xxxx. Tulevikus on tal plaanis sõita xxxx. Tagasiminek xxxx viiks ta aga tagasi kriminaalsesse suhtlusringkonda. Vanglasse satuks ta kiiremini tagasi ka seetõttu, et tal puudub siin elu- ja töökoht. Ta on omandanud vanglas eriala ning soovib minna xxxx erialasele tööle. Prokuratuuri seisukoht Prokurör leidis kohtuistungil, et Maksim Kortšagini suhtes on vajalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Samas, võttes arvesse asjaolu, et elukoha osas selgust ei ole, siis palub prokuratuur karistusjärgset käitumiskontrolli mitte kohaldada. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et tegelikult ei ole kindlaks tehtud Maksim Kortšagini vabanemisjärgne elukoht. Esineb vastuolu kinnipeetava iseloomustuses märgitud elukoha ning isiku enda poolt lausutu vahel. Kui kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et aadressil xxxxelab kinnipeetava vanaema, siis kohtuistungil väitis kinnipeetav, et ka tema ema elab kõnealusel aadressil juba 3 aastat. Prokuratuur on seisukohal, et tegelikkuses ei ole isiku emalt küsitud kas Maksim Kortšagini ema lubab kõnealusel aadressil elada, mistõttu vangla on jätnud oma töö tegemata ning ei ole kohtule 2 esitanud piisavalt andmeid karistusjärgse käitumiskontrolli otsustamiseks. Muud karistusjärgse käitumiskontrolli eeldused on täidetud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et Maksim Kortšagini suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Käesoleval ajal kannab Maksim Kortšagin karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.05.2016 otsuse alusel, millega Maksim Kortšagini karistati KarS § 121 lg 2 p 3, § 120 lg 1, § 214 lg 1 ja § 418 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 kohaldamisega mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud vangistust. Enne käesoleva kuriteo toimepanemist karistati Maksim Kortšagini Viru Maakohtu 22.05.2009 otsuse alusel, mille kohaselt mõisteti talle KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 121 järgi KarS § 65 lg 2 kohaldamisega 4 aastat 6 kuud 15 päeva vangistust. Seega kannab Maksim Kortšagin üle 2 aasta pikkust vangistust ning teda on ka varasemalt kriminaalkorras karistatud vähemalt ühe aasta pikkuse vangistusega. Eeltooduga on kohtu hinnangul Maksim Kortšagini suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt saabub karistuse kandmise lõpp 19.02.2018, mistõttu kannab kinnipeetav ära mõistetud karistuse täies ulatuses. Maksim Kortšagini käitumist vangistuse jooksul saab pidada rahuldavaks. Kinnipeetav on täitnud erinevaid individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi ning distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Vaatamata eeltoodule nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et vangla toetab Maksim Kortšagini karistusjärgse käitumiskontrolli alla paigutamist. Tegemist on isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, mis viitab, et varsemad karistused isikule seni soovitud mõju ei avaldanud. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt võib Maksim Kortšagin konfliktiolukorras käituda agressiivselt ning kasutada vägivalda. Tema kuritegude toimepanemist iseloomustab vägivaldsus ning kuritegude toimepanemise ajendiks on majandusliku kasu saamine. Probleemide lahendamisel otsib kiireid ja ebaefektiivseid tulemusi. Maksim Kortšagin tarvitas enne vanglat pidevalt narkootikume ning tal on diagnoositud sõltuvus. Kinnipeetava oht võib seisneda narkootikumide käitlemises, lõhkeseadeldiste ning tulirelvade kasutamises ebaseaduslikul viisil ning vägivalla kasutamises. Oht on kõige tõenäolisem hetkedel, mil isik tarvitab pidevalt narkootikume ja isiku majanduslik olukord võib muutuda keeruliseks ning isikul on vaja sissetulekuid. Kohus, hinnates kõiki KarS § 871 lg 1 p-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis, leiab, et on Maksim Kortšagin võib vabaduses toime panna uusi kuritegusid ning tema suhtes on vajalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Karistusjärgse kontrolli kohaldamine tähendab aga eelkõige KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuete täitmise kohustust. Sealhulgas KarS § 75 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust elada kohtu määratud alalises elukohas. Vangla iseloomustusest nähtub, et Maksim Kortšagin soovib vabanemisjärgselt asuda elama aadressile xxxx. Kohtuistungil selgus aga, et kõnealusel aadressil elavad Maksim Kortšagini ema ja vanema ning kinnipeetav ei pea õigeks 3 nendega koos elada. 20.11.2017 on korteri omanik, Maksim Kortšagini ema teinud kirjaliku avalduse, millest nähtuvalt ta keeldub andma luba Maksim Kortšagini elamiseks aadressil xxxx. Maksim Kortšagin kavatseb vabanemisjärgselt Eestist lahkuda ning minna välismaale elama ja tööle. Kuivõrd kinnipeetaval käesoleval juhul kindlat vabanemisjärgset elukohta ei ole, siis ei ole kohtul võimalik tema suhtes käitumiskontrolli kohaldada (RKKK 3-1-1-45-16). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Maksim Kortšagini suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 871, KrMS § 4261, 432, 384,
2. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4