Obsah (6)

§ 48§ 203§ 187§ 289§ 207§ 104

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 30.01.2018, Tartu Haldusasja number 3-16-1562 Haldusasi Est Wind Power OÜ kaebus Toi

) § 48 lg 2, mille kohaselt võib juhul, kui kohus leiab, et ühes kaebuses esitatud nõuete eraldamine võimaldab asja kiiremat lahendamist või nõudeid ei oleks tohtinud esitada ühes kaebuses, eraldada määrusega nõuded iseseisvaks menetluseks. Halduskohus asus seisukohale, et antud juhul ei esine mitte ühtegi alust kaebuses esitatud tühistamis- ja kohustamisnõudest hüvitamisnõude eraldamiseks. Hüvitamisnõude eraldamine ilmselgelt ei võimalda asja kiiremat lahendamist, vaid ainult koormab kohut täiendavate menetlustoimingutega. 5. Kaebaja esitas 27.11.2017 Tartu Halduskohtu 16.11.2017. a määruse resolutsiooni p 1 peale määruskaebuse. Kaebaja leiab, et tal on õigus määruskaebuse esitamiseks, sest kuigi halduskohtumenetluse seadustik määruskaebeõigust

§ 48

lg 2 kohasele eraldamistaotluse rahuldamata jätmise määrusele ei sätesta, on õiguskirjanduses asutud seisukohale, et eraldamistaotluse rahuldamata jätmisel võib määruskaebuse esitamine olla lubatav. Kaebaja on seisukohal, et halduskohus on nõuete eraldamata jätmisel rikkunud menetlusõigust. Kaebaja arvates on hüvitamiskaebuse eraldamine tema õiguste efektiivse kaitsmise huvides vältimatult vajalik ning see ei too kaasa menetlustoimingute kordamist. Pigem aitab saavutada menetlusökonoomiat, lükates olulist aja- ja rahakulu nõudvad toimingud perioodile, mil on selgunud, kas nende järele on vajadus.

1. Tartu Halduskohus võttis 29.11.
2. a määrusega määruskaebuse menetlusse ja kohustas vastustajat sellele vastama. Halduskohus märkis, et kuigi halduskohtumenetluse seadustikust ei tulene, et Tartu Halduskohtu 16.11.
3. a määruse resolutsiooni p 1 saab olla määruskaebusega vaidlustatav, on määruskaebuses kaebaja õigesti viidanud asjakohasele õiguskirjandusele, mis vähemalt sellist võimalust möönab.
4. Kaitseministeerium leidis vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuivõrd nõuete eraldamata jätmise määruse peale ei ole halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt võimalik määruskaebust esitada. Seega on määruskaebus ebaõigesti menetlusse võetud. Pelgalt viitega õiguskirjandusele ei ole võimalik jaatada määruskaebuse esitamise võimalikkust.
5. Vastustaja on vastuses määruskaebusele seisukohal, et määruskaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta läbi vaatamata või rahuldamata. Vastustaja nõustub Kaitseministeeriumi seisukohaga. Vastustaja märgib täiendavalt, et halduskohus on õigesti leidnud, et nõuete 2 eraldamise taotluse lahendamisel peab kohus arvestama ka teiste menetlusosaliste huvide ja ressurssidega.
6. Ida-Viru maavanem märgib vastuses määruskaebusele, et nõustub Kaitseministeeriumi esitatud arvamuse ja seisukohtadega.
7. Tartu Halduskohus jättis 04.01.
8. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja edastas Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja kaasatud haldusorganite seisukohaga, et Tartu Halduskohtu 16.11.
10. a määruse resolutsiooni p 1 ei ole määruskaebekorras vaidlustatav.

§ 203

lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. 12. Halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette määruskaebuse esitamise võimalust, kui kohus on

§ 48lg 2 alusel jätnud menetlusosalise taotluse nõuete eraldamiseks rahuldamata.

Samuti ei ole sellise määruse puhul tegemist määrusega, mis takistaks asja edasist menetlust. Seega on halduskohus ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse ekslikult menetlusse võtnud.

1. Halduskohus on 29.11.
2. a määruses, millega ta määruskaebuse menetlusse võttis, märkinud, et kuigi halduskohtumenetluse seadustikust otseselt ei tulene, et nõuete eraldamise taotluse rahuldamata jätmine oleks määruskaebusega vaidlustatav, on kaebaja halduskohtu hinnangul õigesti viidanud asjakohasele õiguskirjandusele, mis vähemalt sellist võimalust möönab. Kaebaja on määruskaebuses viitega Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandele asunud seisukohale, et eraldamistaotluse rahuldamata jätmisel on määruskaebuse esitamine lubatav. Ringkonnakohus märgib seejuures, et Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes on selgitatud ka seda, et teineteisest ei ole võimalik eraldada alternatiivseid nõudeid (I. Pilving. §
3. Kaebuste liitmine ja nõuete eraldamine, - K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2013, lk 206). Kaebaja on käesolevas asjas esitanud hüvitamisnõude alternatiivse nõudena tühistamis- ja kohustamisnõudele. Seega isegi juhul, kui möönda, et nõuete eraldamise taotluse rahuldamata jätmine on määruskaebekorras vaidlustatav, ei saaks määruskaebust ilmselgelt rahuldada.

§ 203

lg 2 kohaselt kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.

§ 187

lg 3 p 5 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Seega esineks ka määruskaebuse esitamise õigust mööndes alus määruskaebuse tagastamiseks. 14.

§ 289

¹ kohaselt kohaldatakse enne 01.01.2018 esitatud edasikaebustele halduskohtumenetluse seadustiku enne 01.01.2018. a kehtinud versiooni.

§ 207lg 2 kohaselt kuni 31.12.2017.

a kehtinud redaktsioonis oli sätestatud, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. 3 Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse läbi vaatamata. 15. Advokaadibüroo Derling OÜ on tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot.

§ 104

lg 5 p 3 alusel tagastab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu. Riigilõiv tagastatakse Advokaadibüroo Derling OÜ arvelduskontole nr EE322200221063937025. /allkirjastatud digitaalselt/ 4