← Eesti

2-17-9141/16

Obsah (9)§ 646§ 651§ 436§ 438§ 230§ 180§ 187§ 445§ 173

Tsiviilasi nr: 2-17-9141 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Krista Kirspuu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 05.01.2018, Tallinn Tsiviila

§ 646

, § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 ning § 657 lg 1 p 3 alusel oluliste menetlusõiguse normide rikkumiste tõttu tühistada osas, milles maakohus mõistis välja elatise üle 156,60 eurot kuus, jagas menetluskulud ja mõistis need välja kostjalt. Tsiviilasi tuleb elatise nõude, mis ületab 156,60 eurot kuus, ning menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus 156,60 eurot ületava elatise nõude lahendamisel rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob vaidlustatud osas kaasa otsuse tühistamise. Kaebus rahuldatakse osaliselt. 7.

§ 651

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas apellatsioonkaebusest nähtuvalt maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja elatise rohkem kui 156,60 eurot kuus, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis need kostjalt välja. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega tuvastati põlvnemine ja mõisteti kostjalt välja igakuine elatis 156,60 eurot. 8.

§ 436lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Otsust tehes hindab kohus

§ 438

lg 1 esimese lause järgi tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Seejuures ei ole kohus perekonnaasjas

§ 436

lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib

§ 230

lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalist

§ 230

lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda

§ 230lg 5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt.

Lapse ülalpidamisasjas peab kohus vajadusel tegema pooltele ettepaneku esitada lisatõendeid või neid ise koguma (Riigikohtu 08.04.2009 otsus tsiviilasjas 3-21-31-09, p 11). Praegusel juhul maakohus selgitamiskohustust ei täitnud ega teinud ettepanekuid tõendite esitamiseks. Selgitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu ei ole vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud olnud maakohtus arutuse all ja neid ei ole vajalikus ulatuses esile toodud. 9. Maakohus lähtus põhjendamatult kitsalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatust ega arvestanud kostja vastuses esitatud asjaolusid. Kostja avaldas, et ei ole võimeline nõutud elatist maksma oma majandusliku olukorra tõttu. Kostja tugines sellele, et tal on kohustus üleval pidada veel ühte alaealist last, tema sissetulek on 250 eurot kuus ja Narvas on raske leida tasuvamat tööd. Maakohus jättis kostja väited hindamata ega selgitanud välja, mis on nende aluseks olevad asjaolud. Juhul, kui kostja esitatud faktilised asjaolud ei ole tema vastuväiteid arvestades piisavad, tuleb kostjale seda selgitada, andes talle võimaluse esitada vastuväiteid kinnitavaid faktilisi asjaolusid (Riigikohtu 13.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 12). 3

(5)Tsiviilasi nr: 2-17-9141
  1. Vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada vanemate sissetulek, millest nad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra mh olukorras, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Järeldus selle kohta, kas vanema teine laps osutuks vähem kindlustatuks kui elatist hagev laps, saab põhineda faktilistel asjaoludel, mis võimaldavad laste olukorda võrrelda. Selleks tuleb vanemal, kes laste ebavõrdsele olukorrale tugineb, esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Kuna laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka nende emade panust laste ülalpidamisse (vt Riigikohtu
  2. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 12). Arvestades eelnevat tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel tuvastada kostja teise lapse vajadused ja nende rahuldamise võimalused (mh teise lapse ema võimalused).
  3. Kuna mõjuvad põhjused on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu 22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (Riigikohtu 09.06.2017 lahend nr 3-21-35-17 p 28). Riigikohus on selgitanud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse vajaduste katmine osaliselt lapsetoetusega, samuti vanema halb varaline seisund. Kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt Riigikohtu 22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p‑d 11 ja 13). Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad.
  4. Maakohtu otsus on olulises ulatuses põhjendamata osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja elatise suuremas summas kui 156,60 eurot kuus, vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud on esile toomata ja eelmenetluse ülesanded olulises ulatuses täitmata. Selline rikkumine toob üldjuhul kaasa asja uuesti lahendamiseks saatmise (vt Riigikohtu 14.06.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-16, p 13; samuti 23.09.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-15, p 12 teine lõik, ja 11.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8714, p 42). Maakohtul tuleb läbi viia kohane eelmenetlus. Arvestades eelnevat tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel seoses esitatud hagiga tuvastada hageja vanemate 4
(5)Tsiviilasi nr: 2-17-9141 varaline seisund ning hinnata, kas esineb alus ülalpidamiskohustuse täitmise võrdsuse põhimõttest kõrvale kaldumiseks, s.t kas on põhjendatud panna kostjale kohustus katta hageja vajadusi väiksemas osas kui pool. Kuigi seaduse järgi on PKS § 102 lg-s 2 sätestatuga tegemist erandiga, siis miinimumpalga pidev tõus on tinginud olukorra, kus elatise vähendamine alla miinimumi on muutunud erandist reegliks. 13. 02.08.2017 esitas kostja koos vastusega hagile taotluse riigi õigusabi saamiseks.

§ 180

lg 1 p 3 järgi võib kohus menetlusabina isiku (edaspidi menetlusabi saaja) taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses.

§ 187lg 1 kohaselt lahendatakse menetlusabi taotlus määrusega.

Maakohus ei ole lahendanud kostja menetlusabi taotlust. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul lahendada ka kostja riigi õigusabi taotlus. 14. Maakohus mõistis ebaõigesti kostjalt välja isaduse tuvastamise nõudega seonduva ekspertiisitasu 300 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on ekspertiisitasu 171 eurot (lk 41). Maakohus on otsuse põhjendustes õigesti märkinud, et ekspertiisikulu 171 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, kuid resolutsiooni märkinud ebaõige summa. Kuna menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja maakohtul tuleb asja uuel lahendamisel jaotada ka menetluskulud, siis kolleegium ise uut otsust menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ei tee, kuid maakohtul tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel arvesse võtta ekspertiisikulu õige summa. Kolleegium selgitab, et menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele poole, mitte tema seadusliku esindaja kasuks, kuid otsuse täitmise korrana saab poole taotlusel

§ 445

lg 1 järgi määrata kindlaks, kelle arvele väljamõistetud menetluskulu tuleb kanda. 15.

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt määratakse apellatsiooniastme menetluskulude jaotus ja rahaline suurus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.