← Eesti

3-15-2682/37

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar

  1. oktoober 2017, Tartu 3-15-2682 Haldusasi Kira Yermaki kaebus Politsei-ja Piirivalveameti
  2. oktoobri
  3. a ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1033614561 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
  4. aprilli
  5. a otsus Kira Yermaki apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/Apellant Kira Yermak, esindaja v.adv Keijo Lindeberg Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet esindaja Eve Kikkas RESOLUTSIOON Jätta Kira Yermaki apellatsioonkaebus
  6. aprilli
  7. a otsus muutmata. rahuldamata ja Tartu Halduskohtu EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
  8. november
  9. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)
  11. oktoobri
  12. a otsusega nr 7001410114-1 lükati tagasi Kira Yermaki varjupaigataotlus. K. Yermak vaidlustas otsuse halduskohtus (haldusasi nr 3-15-2678), kuid kaebus jäi rahuldamata.
  13. PPA
  14. oktoobri
  15. a ettekirjutusega nr 1033614561 kohustati K. Yermakki lahkuma Eesti Vabariigist 30 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui
  16. novembril
  19. oktoobril 2015 esitas K. Yermak Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, mille lõplikuks nõudeks ja taotlus tühistada PPA
  20. oktoobri
  21. a ettekirjutus nr
  22. Kaebuse kohaselt on lahkumisettekirjutuse täitmine selles sätestatud tähtaja jooksul ebaproportsionaalselt koormav võttes arvesse kaebaja tööalaseid ja sotsiaalseid sidemeid Eestis ja nende sidemete puudumist sihtriigis Ukrainas. Kaebaja väljasaatmine on vastuolus EIÕK art-dega 2 ja 3, kuna sealse humanitaarolukorra tõttu ei ole tagatud turvalisus ning sealse relvakonflikti ja vägivalla tõttu tekiks oht isiku elule või tõsine kahju tema füüsilisele tervisele. Eestis on K. Yermak leidnud endale meelepärase töö, tutvusringkonna ja turvalise keskkonna.
  23. PPA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastustaja hinnangul puuduvad kaebajal tööalased ja sotsiaalsed sidemed Eestis.
  24. aasta alguses on kaebaja omavoliliselt lahkunud Vao Keskusest, kaebaja asukoht on teadmata. Pandivere Pansion OÜ lõpetas K. Yermakiga töölepingu
  25. jaanuaril 2017 töötaja soovil.
  26. augustil 2016 esitas K. Yermak PPA-le tähtajalise elamisloa taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 2103 alusel püsivalt Eestisse elama asumiseks. PPA
  27. jaanuari
  28. a otsusega nr 15.3-3.8/3863-1 keelduti kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest. PPA
  29. jaanuari
  30. a vaideotsusega jäeti rahuldamata K. Yermaki vaie. HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
  31. Tartu Halduskohtu
  32. aprilli
  33. a otsusega jäeti K. Yermaki kaebus rahuldamata.
  34. Halduskohtu otsuse põhjenduste kohaselt lahkumisettekirjutuse st.
  35. oktoobril 2015 ei olnud kaebajal seaduslikku alust Eestis viibimiseks. tegemise ajal, Sel ajal kehtinud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse redaktsiooni (VSS) § 7 lg 1 nägi ette, et viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Vastavalt VSS § 71 lg 2 p-le 2 avaldatakse lahkumisettekirjutuse põhjendustes üksnes õiguslik alus ning ei avaldata faktilist alust, sellega seotud asjaolusid ega asjassepuutuvaid kaalutlusi, kui välismaalasele on tehtud lahkumisettekirjutus põhjusel, kuna välismaalasele ei anta elamisluba või rahvusvahelist kaitset seetõttu, et elamisloa või rahvusvahelise kaitse saamise taotlus on põhjendamatu. Sellisel juhul teeb PPA vormikohase ettekirjutuse (VSS § 71 lg 3) ning võib jätta lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja määramata ja lahkumiskohustuse kohe sundtäita (VSS § 72 lg 2 p 2).
  36. Vastustaja pole kaebaja suhtes tuvastanud VVS § 9 lg-s 1 loetletud asjaolusid ning talle ei saa seadustamisettekirjutust teha. Arvestades, et lahkumisettekirjutus tugines PPA
  37. oktoobri
  38. a varjupaigataotluse tagasilükkamise ja elamisloa andmisest keeldumise otsusele nr 7001410114-1, millega lükati Kira Yermaki varjupaigataotlus tagasi ning vaidlus selle üle on lõppenud, on lahkumisettekirjutuse üle peetav vaidlus kaebaja jaoks perspektiivitu.
  39. Ettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates
  40. novembrist
  41. Kaebaja suhtes ei kohaldatud sissesõidukeeldu. Sisuliselt on PPA kohaldanud kaebaja suhtes kuni 30 päeva pikkust tähtaega lahkumiskohustuse vabatahtlikuks täitmiseks, kuigi vaidlustatud ettekirjutuses puudub viide seda võimalust ettenägevatele VSS § 7 lg-le 2 ning § 72 lg-tele 1, 4 ja
  43. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 p 2 kohaselt loetakse varjupaigataotlus ilmselt põhjendamatuks, kui taotleja päritoluriiki on alust pidada turvaliseks päritoluriigiks. Turvalisena võib määratleda ka päritoluriigi osa (VRKS § 9 lg 7). PPA on otsuses põhjalikult analüüsinud olukorda Ukrainas ning leidnud, et väljaspool Krimmi poolsaart ning Luganski ja Donetski oblastit ei toimu tsiviilisikute elu ohtu seadvat relvakonflikti. Lääne-Ukraina Zhytomyri oblasti Ruzhyni rajoon ega pealinn Kiiev, kus kaebaja on elanud, ei ole olnud ega ole ka praegu Venemaa Föderatsiooni ega venemeelsete separatistide kontrolli all ning seal ei ole toimunud lahingutegevust. Kaebaja probleemid tervisega ja tekkinud sotsiaalsed kontaktid Eestis ei ole välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise aluseks. Seega ei kuulu kaebaja nende isikute ringi, kellele tuleks anda täiendav kaitse, kuna puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja tagasisaatmine päritoluriiki võiks kaasa tuua VRKS § 4 lg 3 p-s 3 kirjeldatud olukorra.
  44. Olenemata asjaolust, et lahkumisettekirjutuse tegemise ajal oleks VRKS § 25 lg 2 kohaselt pidanud vastav ettekirjutus sisalduma varjupaigataotluse tagasilükkamise otsuses, tuli ka siis lahkumisettekirjutuse tegemisel juhinduda VSS-s sätestatust. Asjaolu, et lahkumisettekirjutus 2 vormistati eraldi haldusaktina, on vormiline puudus (haldusmenetluse seaduse § 58), mis ei muuda haldusakti sisuliselt õigusvastaseks ega anna alust selle tühistamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
  45. K. Yermak esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
  46. aprilli
  47. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.
  48. Kaebaja on seisukohal, et halduskohus on jätnud arvestamata asjaoluga, et tema Ukrainasse väljasaatmine on vastuolus EIÕK art-tega 2 ja
  49. Kohus on viidanud üksnes teises kohtuasjas tuvastatud asjaoludele päritoluriiki tagasisaatmise osas ja on jätnud kontrollimata, kas käesoleval hetkel kujutaks kaebaja tagasisaatmine Ukrainasse ohtu tema elule ja tervisele. Kohus on jätnud arvestamata ka sellega, et Eesti välisministeerium soovitab vältida reisimist Krimmi, Donetski ja Luganski. Kaebaja on keskealine ja PPA toimikus on andmed ka tema tervisliku seisundi kohta, mis ei pruugi olla piisav, et kaebaja Ukrainasse väljasaatmisel üksi hakkama saaks relvakonflikti tõttu ebastabiilses olukorras.
  50. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb PPA apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
  51. Vastustaja leiab endiselt, et on arvestanud kaebajaga seotud olulisi asjaolusid lahkumisettekirjutuse vormistamisel ning neid ilmselgelt õigesti kaalunud. Vaidlustatud haldusakt on lahkumiskohustuse osas õiguspärane ning kaebuse väited ei anna selles osas vaidlustatud ettekirjutuse tühistamiseks alust. Lahkumisettekirjutuses sätestatud vabatahtliku lahkumiskohustuse tähtaja pikendamiseks võib kaebaja esitada PPA-le põhjendatud avalduse. K. Yermak vastavat avaldust esitanud ei ole. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  52. Ringkonnakohus leiab, et K. Yermaki apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus on ammendavalt selgitanud kaebajale tehtud lahkumisettekirjutuse õiguslikku ja faktilist alust ning põhjendanud, miks asjas tuvastatud asjaoludel tuleb ettekirjutust pidada õiguspäraseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, järgib neid ning jätab need siinkohal kordamata vastavalt HKMS § 201 lg-le
  53. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
  54. Apellatsioonkaebuses heidab kaebaja halduskohtule ette, et kohus on jätnud hindamata kaebuse väited selle kohta, et sealse julgeolekuolukorra tõttu seab Ukrainasse väljasaatmine ohtu kaebaja elu ja tervise. Esmalt osutab ringkonnakohus, et halduskohus siiski on kaebaja väidet hinnanud otsuse p-s 17, leides, et Ukraina on turvaline päritoluriik. Samal põhjusel loeti K. Yermaki varjupaigataotlus ilmselt põhjendamatuks (VRKS § 20 lg 2) ja jäeti rahuldamata PPA
  55. oktoobri
  56. a otsusega nr 7001410114-
  57. Nimetatud otsuses on vastustaja põhjalikult analüüsinud nii varjupaigamenetluses väidetud etnilise kuuluvuse tõttu tagakiusukartust kaebaja kui ka üldist julgeolekuolukorda Ukrainas. PPA
  58. oktoobri
  59. a otsuse tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel haldusasjas nr 3-15-2678 on nii halduskohus
  60. juuni
  61. a otsuses kui eriti ringkonnakohus
  62. novembri
  63. a otsuses veelkord hinnanud kaebaja väiteid tema elu ja tervise ohustatusest Ukrainas üldise julgeolekuolukorra ning vene rahvusest isikute tagakiusamise tõttu. Nii vastustaja kui kohtud leidsid, et Ukraina üldine poliitiline ja julgeolekuolukord ei anna alust järelduseks, et Ukrainasse tagasipöördumisel oleks tõenäoline K. Yermaki tagakiusamine Ukraina võimude poolt või tema elu ja tervise ohtu sattumine Ukraina idaosas toimuva relvakonflikti tõttu. Seejuures on vastustaja ja kohtud rajanud oma seisukoha ÜRO inimõiguste ülemvoliniku ameti ja teiste rahvusvaheliste inimõigus- ja pagulasorganisatsioonide asjakohastele raportitele Ukraina olukorra kohta. 3
  64. Käesoleva asja menetluses on kaebaja üksnes üldsõnaliselt väitnud tema elu ja tervise ohustatust Ukrainasse tagasipöördumisel, osutamata konkreetsetele asjaoludele või sellesisulistele Eesti, välisriikide või rahvusvaheliste organisatsioonide hinnangutele Ukraina olukorra kohta. Seetõttu on halduskohtu otsuses toodu piisav kaebaja väitega mittenõustumise põhjendamiseks. Olukorras, kus eelnevas haldus- ja kohtumenetluses on kaebaja väidet juba ammendavalt analüüsitud ning puuduvad andmed päritoluriigi üldise poliitilise ja julgeolekuolukorra olulise muutumise ning relvakonflikti eskaleerumise kohta, ei olnud nõutav analüüsi kordamine käesolevas asjas. Halduskohtu otsuses tehtud viite kaudu PPA
  65. oktoobri
  66. a otsusele oli kaebajale arusaadav, millistel asjaoludel halduskohus ei nõustu, et K. Yermaki väljasaatmine oleks vastuolus EIÕK art-tega 2 ja
  68. Sarnaselt halduskohtule esitatud kaebusega ei ole kaebaja ka apellatsioonkaebuses põhjendanud oma seisukohta, et Ukrainasse väljasaatmine ohustab tema elu ja tervist. Seetõttu ei pea ka ringkonnakohus vajalikuks kaebaja väidet igakülgselt uuesti analüüsida. Ringkonnakohus märgib üksnes, et Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti kaudu avaldatud Austria ja Prantsusmaa asjakohaste riiklike ametite raport1
  69. aasta maist kinnitab jätkuvalt vastustaja seisukohta Ukraina üldise julgeolekuolukorra kohta, lugedes ohtlikuks üksnes Ukraina idaosa Donetski ja Luganski oblasti ja Krimmi poolsaare ning pidades võimalikuks ja põhjendatuks sellest piirikonnast lahkunud inimeste ümberpaigutamist Ukraina teistesse piirkondadesse. Ülejäänud osa Ukraina territooriumist, s.h kaebaja varasemat elukohta LääneUkrainas ega pealinna Kiievit ei ole selles tähenduses ohtlikuks peetud. Ringkonnakohtule teadaolevalt ei ole PPA
  70. oktoobri
  71. a otsuse tegemisest arvates ÜRO inimõiguste ülemvoliniku amet, rahvusvahelised inimõiguste- ja pagulasorganisatsioonid ega kolmandad riigid avaldanud raporteid või andmeid etniliste venelaste tagakiusamisest Ukraina võimude poolt. Küll on andmeid selle kohta, et Krimmi poolsaarel kinni peetud okupatsiooni vastast meelsust avaldanud isikuid2, kuid tegemist ei ole Ukraina võimude kontrolli all oleva piirkonnaga.
  72. Kaebaja üldsõnalised väited tema vanuse, tervisliku seisundi ja sotsiaalsete sidemete kohta, ei ole käesoleva asja lahendamisel asjakohased, kuna ei saa anda alust järelduseks täiendava kaitse vajaduse kohta. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seiskohal, et puuduvad asjaolud, millest nähtuks K. Yermakile täiendava kaitse andmise alus ning vastavalt lahkumiskohustuse õigusvastasus VRKS § 4 lg 3 p-de 2 ja 3 järgi. K. Yermaki apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  73. aprilli
  74. a otsus muutmata.
  75. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. PPA ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta. Riigi õigusabi tasu on määratud ringkonnakohtu
  76. juuli
  77. a määrusega. Hiljem ei ole kaebaja esindaja menetlusdokumente esitanud ega taotlenud riigiõigusabi täiendava tasu määramist. Madis Ernits allkirjastatud digitaalselt Maili Lokk allkirjastatud digitaalselt 1 Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt Kättesaadav võrguaadressil https://coi.easo.europa.eu/administration/austria/PLib/FFM_Report_Ukraine_2017_05.pdf 2 Vt https://www.ecoi.net/local_link/337269/467031_en.html 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.