lg 2 p 6,7,8 - § 25 lg 2 järgi 2 ja karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati Oliver Läätsel eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 27.03.2014. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 7 korral, vangistuses viibib ta teist korda. Kuritegude dünaamika on läinud raskemaks. Varasemalt on isikut karistatud vägivalla ja joobes juhtimise eest, eelmine kuritegu oli narkootikumide vahendamine. Varem (v.a eelmine kuritegu) on soodustavaks teguriks olnud alkoholi tarvitamine, kuid praegusel kuriteol mitte. Käesoleval ajal on isikul üks kehtiv kriminaalkaristus. Viimased kaks kuritegu, st ka praegune, on toime pandud hõlptulu saamise eesmärgil. Alates 22.08.2016 on kinnipeetav vangistuses olnud hõivatud majandustöödega. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning osaleb aktiivselt vestlustel inspektorkontaktisikuga. Toimunud on ka vestlused psühholoogi ja kriminaalhooldusametnikuga. Käitumine vangistuses on rahumeelne, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Enne vangistust elas kinnipeetav aadressil xxxx, kuid vabanedes soovib ta elama asuda aadressile xxxx – garantiikiri olemas. Varasema tingimisi enne tähtaega vabanemise menetluse käigus on kinnipeetav soovinud elama asuda xxxx, kuid kinnipeetava sõnul ei ole see enam võimalik, kuna seal elab tema õde koos lapsega. Põhihariduse omandas isik Kadrioru Saksa Gümnaasiumis, keskhariduse 2001.a Pirita Majandusgümnaasiumis. Peale kooli õppis ta pool aastat Majaka Teeninduskoolis koka erialal, kuid jättis kooli pooleli. Isik on töötanud erinevates kohtades nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Alates 2012.a kuni vahistamiseni töötas ta xxxx paigaldavas firmas xxxx. Korduv kuritegelik käitumine viitab tahtele saada hõlptulu. Vabanedes soovib kinnipeetav tööle asuda xxxx – garantiikiri on vanglale edastatud. Täitmata nõuded kinnipeetaval puuduvad, vabanemisfondis on 1410 eurot. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema, isa ja õed. Suheldakse eelkõige kirja ja telefoni teel. Suhted pereliikmetega on head. Enne vangistust oli isikul elukaaslane, kuid tulenevalt vangistuse pikkusest ei suhelda enam omavahel ning ka vabanedes ei ole võimalik suhteid taastada. Kinnipeetavat on külastanud kriminaalse taustaga isikud, mis võib viidata sellele, et ta ei ole katkestanud suhteid kuritegeliku maailmaga. Korduv karistatus viitab hoolimatule ja riskeerivale elustiilile. Varasemalt on isik alkoholi tarvitanud mõõdukalt, kuid vägivallakuriteod on seotud alkoholi tarvitamisega. Enda sõnul ei ole ta ca 11 aastat alkoholi tarvitanud ning mõistab, et selle tarvitamisel võib tekkida probleeme. Viimaste kuritegude puhul ei ole alkoholiprobleeme olnud. Enne vangistust ei olevat isik enda sõnul pikka aega narkootikume tarvitanud. Varasemalt on teda karistatud väärteokorras NPALS § 151 alusel. Kuriteod ei ole seotud narkootikumide tarvitamisega, küll aga on teda karistatud nende vahendamise eest. Ei nähtu, et isikul tekiks probleeme seoses narkootikumide tarvitamisega. Isik põeb astmat. Emotsionaalset tasakaalutust võib esineda konflikti- või ohuolukorras. Üldjuhul suudab isik end hästi kontrollida. Kinnipeetav vähendab oma rolli viimases kuriteos, väites, et ei olnud teadlik röövimise plaanist. Varasem käitumine on viidanud impulsiivsusele, kuivõrd teod on toime pandud tagajärgedele mõtlemata, st korrates vigu ning lastes end mõjutada. Eesmärgid tuleviku suhtes on olemas, kuid arvestades varasemat käitumist, ei pruugi nende saavutamine olla eesmärgipärane. Nii alkoholi kui ka narkootikumide tarvitamisest soovib kinnipeetav hoiduda. Isiku sõnul soovib ta elada seaduskuulekalt, kuivõrd on liiga kaua vangistuses oma aega raisanud. Ta on läbinud sotsiaalprogrammid Viha juhtimine ja Agressiivsuse asendamise treening. Enda sõnul ei poolda isik kuritegelikku käitumist, samas on valmis kriminaalse taustaga sõpradele appi minema, kui tekib konfliktiolukord või on võimalik teenida hõlptulu. Käesoleval ajal suhtub isik ametnikesse positiivselt. Varasemalt on isik kriminaalhoolduse ajal toime pannud uue kuriteo. Isiku sõnul 3 ootab ta vabanemist, olles motiveeritud elama seaduskuulekalt. Riskihindamise alusel on Oliver Lääts kõrgohtlik avalikkusele ja ohtlik ametnikele. Ohtlikkus väljendub, kui tekib konfliktiolukord kas majanduslike või isiklike suhete pinnal ning suheldes kriminaalse taustaga tuttavatega, kes võivad mõjutada ja pakkuda võimalust teenida hõlptulu. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 44%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 51%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Oliver Läätse suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, teeb vangla ettepaneku määrata talle
Karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks, tulenevalt isiku ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, oleks otstarbekas ja eesmärgipärane määrata 12 kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Oliver Lääts on andnud mõista, et ta ei soovi alluda karistusjärgsele käitumiskontrollile, mistõttu ei ole ta oma lähedaste andmeid edastanud. Varasemast vanglapäringust nähtub, et isiku lähivõrgustikku kuuluvad ema L L, isa T L ja 3 õde: V, L ja M L. Oliver Läätse suhted lähedastega on olnud head ja toetavad. Lähivõrgustik on olnud varasema vanglapäringu koostamise hetkel nõus igati toetama ja abistama Oliver Läätse peale vanglast vabanemist. Vaadates isiku karistatust võib järeldada, et tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada. Oliver Lääts ei ole avaldanud karistusjärgse elukoha aadressi Eestis. Ta soovib peale karistuse kandmist elama ja töötama asuda xxxx. Varasemast vanglapäringust nähtub, et isikul oli võimalik elama asuda aadressile xxxx. Antud aadressil kuulub kinnipeetava emale 2 korterit, üks 4-toaline ja teine 2-toaline. Rahvastikuregistri andmetel omab Oliver Lääts sissekirjutust aadressile xxxx. Samuti nähtub varasemast vanglapäringust info, et isiku lähedased on olnud nõus Oliver Läätse materiaalselt toetama. Kinnipeetav on ühel korral olnud allutatud käitumiskontrollile (2008-2010.a). Käitumiskontrolli ajal pani kinnipeetav toime uue kuriteo ning karistused liideti. Oliver Läätse käitumist vabaduses mõjutab sõltuvusainete tarvitamine. Isiku väär- ja kuriteod on olnud seotud nii alkoholi kui ka narkootikumide tarvitamisega. Kui kohus leiab, et Oliver Lääts tuleb määrata karistusjärgsele käitumiskontrollile, siis kohustada teda täitma
Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks, tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, 12 kuud. Oliver Lääts avaldas kohtuistungil, et ta ei soovi, et tema suhtes kohaldatakse karistusjärgset käitumiskontrolli. Tal on kindel plaan elada xxxx, seal on tal võimalik elada seaduskuulekat elu. Ta on teinud reaalseid samme õiguskuuleka elu suunas. Ta on maksnud ära kõik oma võlad, tal ei ole distsiplinaarkaristusi. Kohus ei ole varasemalt teda tingimisi enne tähtaega vabastanud, sest ei ole näinud, kuidas oleks võimalik tema käitumist kontrollida kriminaalhoolduslike vahenditega, kuid miks siis nüüd tahetakse seda teha. Tema sellest huvitatud ei ole. Varasemalt ei ole karistusjärgset käitumiskontrolli tema suhtes kohaldatud. Ta on saanud tingimisi karistuse ja uue kuriteo pannud toime katseajal. Xxxx on tal olnud ka varasem seos, ta on seal elanud ja töötanud. Kahju küll, aga ta tuli Eestisse ja pani toime kuriteo. Tal ei ole mingit plaani kuritegusid toime panna. Lähivõrgustik, ema, isa ja õed, on Eestis. Neid ta kindlasti külastab, sest side Eestiga jääb alles. Nad pole teda mitu aastat vanglas vaatamas käinud, kuid nad suhtlevad omavahel muul moel. Xxxx hakkab ta xxxx tööle xxxx. Tal on varasem kogemus selle töö tegemiseks. See ei ole ainult kontoritöö, on ka palju liikumist. Tööandja tagab talle elu- ja töökoha. Elukoht on kortermajas. See xxxx tegeleb ehitusega, põhiliselt sisetöödega. Tööandjale võib helistada. Varem töötas ta xxxx. 4 Vanglas on ta mõtlematu teo pärast, sest läks kaasa inimesega, keda piisavalt ei tundnud, samuti ei tundnud ta huvi, kuhu on minek. Ta on vallaline, lapsi ei ole. Abiprokurör Elle Karm avaldas kohtuistungil, et vanglal on olnud alust selline taotlus esitada, kuna isikut on karistatud sellise kuriteo eest, mille üheks tunnuseks on vägivalla kasutamine ja karistus on olnud vähemalt 2 aastat. Inimene ise motiveeris, miks ei peaks tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldama. Vaadates iseloomustust, nõustub prokurör, et karistusjärgset käitumiskontrolli tõepoolest ei ole vaja kohaldada, sest uute kuritegude toimepanemise risk ei ole suur. Isikul on hetkel üks kehtiv karistus, see, mida ta praegu kannab. Kõige suuremaks probleemiks on see, et ta on olnud mõjutatav. Praegu on tal kindel elu- ja töökoht, toetav võrgustik, tal ei ole võlgu, on olemas tööharjumus, ta on läbinud treeninguid, puuduvad distsiplinaarkaristused. See viitab sellele, et isik on motiveeritud vabaduses elama nii, et uusi kuritegusid ei soorita. Kokkuvõtvalt uute kuritegude toimepanemise oht ei ole nii suur, et peaks karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldama. Prokurör ei toeta vangla ettepanekut.
lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.
peatüki 1., 2.,
lg 3 kohaselt määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kaksteist kuud kuni kolm aastat.
lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, tutvunud Viru Vangla ja süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega, leiab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine süüdimõistetu Oliver Läätse suhtes ei ole põhjendatud. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused on täidetud – Oliver Lääts kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 23.04.2015 otsusega nr 1-14-7590 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi
Seega on isikut karistatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega ning karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei eelda eelnevat karistatust. Lisaks peab kohus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel 5 hindama, kas süüdlane vastab
lg 1 p 3 ettenähtud materiaalsetele eeldustele, st kas arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Oliver Läätsel on käesoleval ajal 1 kehtiv kriminaalkaristus. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise vältimatuks nõudeks on oht, et süüdlane jätkab uute kuritegude toimepanemist ehk retsidiivsusrisk. Kohus, tuginedes Viru Vangla ja Oliver Läätse poolt esitatud materjalidele, samuti Oliver Läätse poolt kohtuistungil öeldule, leiab, et süüdlane ei vasta täiel määral
Oliver Läätse käitumine karistuse kandmise ajal on olnud rahumeelne, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on hõivatud majandustöödel, temaga on toimunud mitmed vestlused ja ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Lisaks on kinnipeetav tasunud kõik võlanõuded. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul sellele, et isik on oma karistusest siiski nüüdseks vajalikud järeldused teinud ja vangistusest vabanedes hakkab ta elama seaduskuulekalt. Seda arvamust toetab ka see, et isikul on vabanemisel olemas garanteeritud töökoht xxxx, samuti tagab tööandja talle elukoha ettevõtte valduses olevas korteris aadressil xxxx. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Viru Vangla taotluse Oliver Läätse suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks rahuldamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 4261, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.