KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 31. jaanuar 2018, Tartu Haldusasi Kaimar Eerma kaebus Viru õigu

) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Määruse põhjendused olid järgnevad. 3.1. Tuvastamiskaebuse esitamise õigus on isikul, kui see on vajalik tema õiguste kaitseks ning kui selleks ei leidu tõhusamaid vahendeid (

§ 38lg 4 ja § 45 lg 2).

Tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema põhjendatud huvi. Preventiivsel huvil esitatud tuvastamiskaebuse korral peab olema eesmärgiks vältida haldurorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes. Peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi 1 õigusvastaselt käituda (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. novembri
2. a otsus asjas nr 3-3-1-48-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika). 3.
3. Halduskohus leidis, et käesoleval juhul ei esine preventiivset huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Ei esine reaalset ohtu, et Viru Vangla võiks ka edaspidi kaebaja suhtes õigusvastaselt käituda. Isegi kui eeldada, et kaebaja väide, et valvur teda tõukas, vastab tõele, ei muuda see preventiivset huvi reaalseks. 3.
4. Hilisem kahju hüvitamise nõue oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja ei ole esitanud mitte ühtegi põhjendust selle kohta, kuidas õlast tõukamine sai talle kahju tekitada. Ühel korral õlast tõukamisega ei saa isikule tekitada selliseid kannatusi, mis õigustaksid rahalise hüvitise väljamõistmist. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5. K. Eerma esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
6. detsembri
7. a määruse tühistada. Kaebaja leiab, et tuvastamiskaebuse esitamine on vajalik tema õiguste kaitseks. See on vajalik, et vältida antud juhtumi kordumist. Ühtlasi leidis kaebaja, et Viru Vangla ametnik, kes teda tõukas, tuleb süüdi mõista tema suhtes toime pandud isikuvastases kuriteos. Määruskaebuses oli kaebaja esitanud ka menetlusabi taotluse ning taotluse nõuda Viru Vanglalt välja videosalvestised. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
9. Kaebaja on
10. jaanuaril 2018 esitatud määruskaebuses Tartu Halduskohtu
11. detsembri
12. a määruse peale taotlenud enda vabastamist riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel.

§ 1

lg 4 kohaselt tehakse halduskohtumenetluse toiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates

1. jaanuarist 2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on kaebaja Tartu Halduskohtu
2. detsembri
3. a määruse peale esitatud määruskaebus riigilõivuvaba. Kuna kaebajal puudus vajadus esitada menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks, siis jätab ringkonnakohus kaebaja menetlusabi taotluse tähelepanuta.
4. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu määruses esitatud põhjendustega ega pea neid vajalikuks korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohust järgmist.

1. Halduskohus on leidnud, et kui isegi eeldada, et kaebaja väide õlast lükkamise kohta vastab tõele, ei saa asjas esineda preventiivset huvi, sest ei ole reaalset ohtu, et taoline situatsioon korduks. Ei saa eeldada, et vangla käituks kinnipeetavate õigusi rikkuvalt ning sooviks nende tervist põhjuseta kahjustada, kuna see on õigusvastane ning võib vangla vastu kaasa tuua nõuete esitamise. Asjas esitatud materjalidest selgub, et kaebaja on pöördunud viidatud olukorra tõttu ka vangla poole. Vangla vastusest nähtub, et vangla on suhtunud kaebaja pöördumisse tõsiselt ning on videosalvestisega ka tutvunud. Vangla on märkinud, et saatmise teostamisel ei puutunud kolm vanglateenistujat kaebajat, millest tulenevalt ei saa olla õige väide, et kaebajat oleks õlast lükatud (tl 8). Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et isegi kui oleks toimunud väike nügimine, ei saa kaebaja tuvastamiskaebusega enda olukorda kuidagi parandada. Kuna kaebuse menetlusse võtmiseks ei ole alust, ei ole põhjust vanglalt ka videosalvestist asja materjalide juurde välja nõuda. 2
2. Halduskohtu pädevuses ei ole isikute süüdimõistmine väidetavalt toime pandud süütegude eest. Süüteoasju arutatakse kriminaalmenetluse seadustiku järgi maakohtus. Seetõttu jätab ringkonnakohus läbi vaatamata kaebaja taotluse mõista vanglaametnik, kes kaebajat tõukas, süüdi isikuvastase süüteo toimepanemises.
3. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb K. Eerma määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
4. detsembri
5. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3