(alates 01.11.2017 § 424 lg 1 järgi) Prokurör Katrin Tron Süüdistatav Svetlana Vilgelmson, isikukood: 47408260243, elukoht xxxx, Eesti kodanik, emakeel vene keel, keskeriharidusega, lapsehoolduspuhkusel, kriminaalkorras karistamata Tõkend – ei kohaldatud (28.10.2017 kahtlustatavana kinni peetud) Menetluse liik Kokkuleppemenetlus Kaitsja Ei soovinud kohtuistungile kaitsjat RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Svetlana Vilgelmson
järgi (alates 01.11.2017
lg 1) ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinni peetud olemise aeg 28.10.2107, s.o 1 päev, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on seega vangistus 5 kuud 29 päeva.
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust 5 kuud 29 päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 07.02.2018.a.
lg 1 p 1 alusel võtta Svetlana Vilgelmsonilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. LS § 127 alusel on Svetlana Vilgelmson kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Menetluskulud: KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel välja mõista riigituludesse: Svetlana Vilgelmsonilt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 eurot, määratud kaitsja tasu 72 eurot, s.o 822 eurot. Menetluskulusid on süüdistatavatel võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul vähemalt 68,50 eurot kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega Svetlana Vilgelmsonile kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud e-posti või elukoha aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Asjaolud ja menetluse käik: Svetlana Vilgelmson süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 28.10.2017.a kella 05.37 ajal Tallinnas, Sõle 73 juures liikudes Sõle 75 maja suunas mootorsõidukit Seat Altea registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis, (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,24 mg/l laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l (lõplik lugem 1,12 mg/l)), rikkudes seeläbi liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise -2- või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani Svetlana Vilgelmson toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o.
järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.11.2017
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kahju ei tekitatud. Karistuse liik ja määr: Süüdistatav Svetlana Vilgelmson, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus Svetlana Vilgelmson süüdi tunnistada
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 6 kuud, mis jätta
lg 1,3 alusel täitmisele pööramata, kui Svetlana Vilgelmson ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. Eelvangistuses viibitud aeg 1 päev arvata karistusaja hulka. Kohtuistungil jäi süüdistatav Svetlana Vilgelmson sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on talkohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, määratud kaitsja tasu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel Svetlana Vilgelmson tuleb süüdi tunnistada
(alates 01.11.2017
Svetlana Vilgelmsonilt kuulub välja mõistmisele sundraha 750 eurot, määratud kaitsja tasu 72 eurot, seega kokku 822 eurot, mis vastavalt kokkuleppele kuulub tasumisele 12 kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1,3; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ -3-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.