← Eesti

2-17-11402/53

Obsah (6)§ 661§ 430§ 432§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2018. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-17-11402 Tsiviilasi M T hagi R T vastu ühisvara ja

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppega määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobuvad

§ 661

lg 4 alusel kompromissi kinnitava ja antud menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest.

  1. Menetlusega seotud kõik kulud jäävad poolte endi kanda ehk selle poole kanda, kes on vastava kulu kandnud või võtnud endale kohustuse kulu kandmiseks ning nad ei nõua vastastikku teineteiselt menetluskulude hüvitamist.
  2. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise tagajärgedest vastavalt

§dele 430 ja

  1. Pooled soovivad kompromissi kinnitamist ja menetluse lõpetamist kirjalikus menetluses istungit pidamata.
  2. Kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mitte mingisugust õiguslikku tähendust. Sellisel juhul loevad pooled kompromissi algusest peale kehtetuks ja pooltel puudub õigus tugineda kompromissile ja/või selles sätestatule mistahes võimalikes omavahelistes vaidlustes.
  3. R T palub kohtul, tuginedes

§-le 150 lg 2 p 1, tagastada hagiavalduselt tasutud riigilõivust pool, s.o 150 eurot R T arvelduskontole *. 16. M Ta palub kohtul, tuginedes

§-le 150 lg 2 p 1, tagastada hagiavalduselt tasutud riigilõivust pool, s.o 150 eurot M T arvelduskontole *. Pooled paluvad kohtul kinnitada kohtulik kompromiss ülaltoodud tingimustel ja lõpetada kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-17-

  1. Kohtu seisukoht 3.
  2. Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 4

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 3.2.

§ 661

lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad

§ 661lg 4 alusel loobuda määruskaebuse esitamise õigusest.

3.

  1. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. Kohus märgib vaid, et seoses haldusreformiga on alates 25.10.
  2. a muutunud ühisomandis oleva kinnistu aadress, milleks on käesoleval ajal *. 3.4.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3.5.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 4. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et menetlusosaliste kantud menetluskulud jäävad täies ulatuses poolte endi kanda.

§ 150

lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. M. T ja R. T on taotlenud ½ riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et ½ riigilõivu kuulub tagastamisele

§ 150

lg 2 p 1 alusel, s.o pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Nii M. T kui ka R. T tasusid hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 300 eurot. Kohus on kontrollinud riigilõivude laekumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Maakohtul peale kohtumääruse jõustumist vastavalt taotletule tagastada ½ tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot R T arvelduskontole nr * ja ½ tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot M T arvelduskontole nr *. 5 (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.