Obsah (5)

§ 22§ 29§ 31§ 30§ 23

1 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-17-18504 Määruse tegemise aeg ja koht 09. veebruar 2018. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi OÜ Chempack Eesti avaldus pankroti väljakuulut

§ 22

lg 2 p 2 hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et OÜ Chempack Eesti on püsivalt maksejõuetu, kuna tema olemasolev vara ei kata olemasolevaid kohustusi ning äriühingu majandustegevus on lõppenud. Ajutine pankrotihaldur on tema käsutuses olevate dokumentide põhjal seisukohal, et äriühingu püsiv maksejõuetus saabus lõplikult mais

1. a, kuna äriühingu ainuosanik otsustas sisuliselt majandustegevuse lõpetada, mille tulemusena juhatus lõpetas ka töötajatega töölepingud. Samas märgib ajutine haldur, et tuginedes majandusaasta aruannetele, mille kohaselt on netovara alates asutamsest negatiivne olnud, siis faktiliselt on äriühing pankrotis juba
2. aastast. Pankrotiavalduses toodud võlgniku juhatuse liikme Natalia Korži seletus maksejõuetuse põhjuste kohta. Võlgniku põhitegevuseks oli ainuosaniku Moskva tehases Skandinaaviamaade ning Balti riikide turule tootvate kaupade edendamine (puisteainete pakend). Võlgniku tegevust finantseeris ainuosanik laenude andmise, järelmaksuga kaupade tarne teel. Seoses hindade alanemisega turul (tooraine hindade alanemine, tollilõivu tõstmine jne) ning tarnijate poolt sarnase toodangu kõrge konkurentsi tõttu võlgniku
3. aasta tegevuse tulemuseks oli kahjum. Võlgnik ei vähendanud enda tood Ainuosanik ei võtnud kuulda võlgniku hoiatust tarnitava toodangu müügihindade alandamise vajadusest, mis omakohta põhjustas müügi mahtude kukkumise.
4. aasta mais ainuosanik võttis vastu otsuse sisuline majandustegevus lõpetada ja juhatus vallandas kõik võlgniku töötajad. Sellest ajast alates on võlgniku majandustegevus raugenud. Ajutise pankrotihalduri seisukoht maksejõuetuse põhjuste kohta. 6 Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku püsiv maksejõuetus saabus kõige hiljem mais
5. a. Käesolevaks ajaks on äriühingu tegevus lõppenud, töötajad puuduvad ning puuduvad võimalused äriühingu saneerimiseks ja/või tegevuse taastamiseks selliselt, et selle tegevuse tulemusena saaksid rahuldatud võlausaldaja nõuded. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks puuduvad objektiivsed võimalused. Võlgnikul puudub vara ja majandustegevus. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku majandustegevuse raskused, maksejõuetus ning pankrotimenetluse algatamine on tingitud võlgniku ainuosaniku otsustustest ja sellest johtuvalt suutmatusest täita rahalisi kohustusi. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks kogutud informatsiooni põhjal muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Kokkuvõte. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna võlgniku suutmatus võlausaldaja nõudeid rahuldada ei ole ajutise iseloomuga ning äriühingu tegevus on seiskunud ning vara praktiliselt puudub.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt

§ 29

lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti

§ 31lg 2 nimetatud summat.

Antud juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt läbi viia pankrotimenetlust ning võlgniku vara koosneb sisuliselt tagasivõitmise nõuetest. Kuna äriühingul puuduvad rahalised vahendid ja olemasolevast varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ning juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei soovi tasuda deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 2 000,00 eurot (arvestades, et ainuke võlausaldaja on ainuosanik, siis ilmselt ei soovi keegi nimetatud summat tasuda), siis palub ajutine pankrotihaldur käesoleva pankrotimenetluse lõpetada pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. 4.

§ 30

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus käesoleva seadusse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui võlgniku 7 vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest või muudest nõuetest kolmandate isikute vastu, võib kohus nõuda avalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtudeposiiti.

1. Kohus tegi 18.01.
2. a kohtumääruses võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumise 2 000 eurot hiljemalt 05.02.
3. a Kohtumääruse resolutsioon avaldati 18.01.
4. a Ametlikes Teadaannetes. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada

§ 29lg 1 ja lg 2 alusel.

7. Kohus lõpetab pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt

§ 29

lg 1, kuna ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ning haldur ei näe võimalust ka äriühingu tervendamiseks.

1. Kohus on teavitanud võlausaldajaid käimasolevast pankrotimenetlusest ning teinud ettepaneku pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ükski võlausaldaja kohtule vastanud ega oma nõusolekust pankrotimenetluse kulude katmiseks teatanud ei ole.
2. Alates 01.01.
3. a kehtiva pankrotiseaduse redaktsiooni kohaselt kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja ning kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu, kui võlgnik võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa (

§ 30lg 1 ja § 29 lg 3).

Ajutise halduri tasu. 10. Ajutine haldur taotleb tasu ja kulutuste hüvitamist. 11.

§ 23

lg 1 kohaselt mõistab kohus võlgnikult välja ajutise halduri tasu ja kulud vastavalt esitatud taotlusele ja arvestusele. 12. Kuna võlgnikul vara puudub ning keegi deposiiti tasunud ei ole, tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks, hüvitada riigi vahenditest. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik