3-15-2053/26

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-15-2053 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2015, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Suure-Jaani Vallavolikogu 28.05.2015 otsuse nr 67 „Ehitise korrastamiseks tähtaja määramine“ tühistamiseks, Suure-Jaani Vallavalitsuse maanõuniku 02.06.2015 ja 16.07.2015 XXX talli teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanekute ning Suure-Jaani Vallavalitsuse 16.07.2015 vaideotsuse nr 5.4-9/833-2 tühistamiseks või alternatiivselt nende tervikuna tühisuse tuvastamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX esindaja advokaat Sirle Kalma; Vastustaja – Suure-Jaani vald Resolutsioon
2. Jätta XXX kaebus rahuldamata.
3. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
4. Tühistada esialgne õiguskaitse. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 18.01.2016 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. 28.05.2015 otsusega nr 67 „Ehitise korrastamiseks tähtaja määramine“ määras Suure-Jaani Vallavolikogu Suure-Jaani vallas Mäeküla külas asuva XXX talli (ehitusregistri kood XXX) omanikule selle ehitise korda tegemiseks (või selle kõrvaldamiseks) tähtaja kaks aastat otsuse jõustumisest.
6. 09.07.2015 saabus Tartu Halduskohtusse XXX esindaja advokaat Sirle Kalma kaebus Suure Jaani Vallavolikogu 28.05.2015 otsuse nr 67 „ Ehitise korrastamiseks tähtaja määramine“ tühistamiseks (haldusasi nr 3-15-1749). Kaebusele oli lisatud taotlus peatada esialgse õiguskaitse korras eelnimetatud otsuse kehtivus kohtuvaidluse ajaks. Tartu Halduskohus jättis 03.08.2015 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 249 lg 3 teise lause alusel läbi vaatamata. 18.08.2015 esitas XXX määruskaebuse Tartu Halduskohtu 03.08.
7. a määrusele, milles määruskaebuse esitaja palub halduskohtu määruse tühistada ja teha uus määrus. 03.09.2015 rahuldas Tartu Ringkonnakohus XXX määruskaebuse ja peatas Suure-Jaani Vallavolikogu 28.05.2015 otsuse nr 67 kehtivuse kuni käesolevas asjas tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni.
8. 02.06.2015 koostas Suure-Jaani Vallavalitsuse maanõunik XXX talli teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepaneku. 16.07.2015 täiendati Suure-Jaani Vallavalitsuse vaideotsusega nr 5.4-9/833-2 Suure-Jaani Vallavalitsuse maanõuniku 02.06.2015 XXX talli teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanekut. 16.07.2015 koostas Suure-Jaani Vallavalitsuse maanõunik XXX talli teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepaneku.
9. 17.09.2015 saabus Tartu Halduskohtusse XXX esindaja advokaat Sirle Kalma kaebus SuureJaani Vallavalitsuse maanõuniku 02.06.2015 ja 16.07.2015 XXX talli teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanekute ning Suure-Jaani Vallavalitsuse 16.07.2015 vaideotsuse nr 5.49/833-2 tühistamiseks või alternatiivnõudena nende tervikuna tühisuse tuvastamiseks (haldusasi nr 3-15-2053). 09.09.2015 ja 30.09.2015 saabusid Tartu Halduskohtusse Suure-Jaani valla taotlused liita haldusasjad nr 3-15-1749 ja 3-15-2053 ühte menetlusse. Tartu Halduskohtu 12.10.2015 määrusega kohus liitis kaebused haldusasjas nr 3-15-1749 ja 315-2053 ühte menetlusse, menetledes liidetud haldusasja haldusasjana nr 3-15-
11. Tartu Halduskohtu 02.11.2015 määrusega kohus otsustas haldusasja läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis pooltele võimaluse esitada täiendavaid menetlusdokumente. 10.11.2015 saabusid kohtusse kaebaja vastus ja menetluskulude nimekiri (II kd, tl 76-79). KAEBAJA VÄITED
12. Kaebaja leiab, et Suure-Jaani Vallavolikogu 28.05.2015 otsus nr 67„Ehitise korrastamiseks tähtaja määramine“ on õigusvastane, ebamõistlik ning tema õigusi piirav. Kaebaja väidab, et haldusorgan on jätnud arvestamata asjaoluga, et tall oli haldusmenetlust alustades avalduse esitamise ajal korras, kuid kuna haldusorgan ei ole suutnud haldusmenetlust läbi viia võimalikult kiirelt ja efektiivselt, siis ei saa olla õigustuseks panna kaebajale ebamõistlikult koormav kohustus olemasolev tall korda teha kahe aasta jooksul. 09.07.2015 esitatud kaebuse p 3.29 kohaselt jääb kaebajale arusaamatuks ning peab ebamõistlikuks, et vaidlustatava otsusega peab kaebaja talli, mille sihtotstarve on loomakasvatus, korda tegema. Kaebaja ei soovi olemasolevat talli loomakasvatuse eesmärgil kasutada, kuna kaebaja tervis ei võimalda tal sellist tööd teha. Kasutamise viisi osas saab kaebaja kujundada seisukoha pärast maa erastamist. Seetõttu on haldusorgani pandud kohustus ebamõistlik ja kaebajat koormav. Ilmselgelt piirab antud haldusakt kaebaja õigust omandile, mistõttu tuleb juba ainuüksi selle pärast vaidlustatud otsus tühistada. Kuid 17.08.2015 esitatud kaebuse p-s 9.3 leiab kaebaja, et kui ta soovib olemasolevat hoonet sihipäraselt kasutada ja hakata kasvatama metssea ja kodusea ristandeid (käesoleval ajal väga nõutud produkt), mis on aretatud välitingimustes kasvama (sh metsas) ning kui neil on piisavalt suur maa-ala käes, on ka tulemused kenad. Käesoleval juhul ei ole kaebajal võimalik tegeleda antud liigi kasvatusega, kuna piisavat maa-ala (maatulundusmaad) kaebuse esitajale ei erastata, seega soovib kaebaja, et vald määraks teenindusmaa suuruseks 2,55 ha maad. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
13. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt moodustus Suure-Jaani vald 21.10.2005 ning vallal puuduvad andmed selle kohta, kas Olustvere vald pöördus XXX poole täiendavate andmete saamiseks või mitte ajavahemikul 27.07.1992 kuni omavalitsuste ühinemiseni 31.12.
14. Vastustaja väidab, et XXX avaldust ei antud vastustajale üle kui lahendamata avaldust, mistõttu vastustaja ei ole asunud avaldust menetlema. Samuti ei ole kaebaja alates aastast 2006 kuni 15.01.2015 ise pöördunud valla poole maa ostueesõigusega erastamise lõpule viimiseks. Vastustaja on seisukohal, et juba avalduse esitamise hetkel tuli XXX majavalduse juurde maa erastamist käsitleda maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) mõttes muu ehitise juurde maa erastamise menetlusena, sest majavalduse koosseisus puudus maareformi seaduses sätestatud nõuetele vastav elamu, mis oleks andnud õiguse erastada maad ehitise teenindamiseks vajalikust maast suuremas ulatuses. Vaidlustatud otsuse tegemisel lähtus vastustaja MaaRS § 6 lg-st 3¹, mis sätestab, et ehitisena ei käsitleta ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Viimati nimetatud ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks. Volikogu pidas lühimat tähtaega, mida seadus võimaldab määrata, ühte aastat, liiga lühikeseks, seega määrati tähtajaks kaks aastat. Eelpoolmainitud volikogu otsusega ei alustata sundvõõrandamist, vaid tähtaja möödumisel vaadatakse olukord uuesti üle. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
15. Asja materjalidest nähtuvalt ostis XXX 14.03.1991 XXX majavalduse koosseisus elamu-tall, rehi-tall ja kaev. Ostu-müügilepingus on märgitud, et elamu-tall on varemeis. Samas lepingus viidati Viljandi Tehnilise Inventariseerimise Büroo õiendile nr 63, 11.02.
16. Lepingu vormistamiseks inventariseeriti majavaldus, mille andmed kajastuvad elektroonilises ehitisregistris. Inventariseeriti lepingus märgitud rehi-tall nimega XXX tall, kood
17. XXX talli ehitisalune pind on 120,3 m2, peamine kasutamise otstarve on 127 loomakasvatushoone, sealhulgas karuslooma- või linnukasvatus. Tall ei ole ehitisregistris registreeritud elamu abihoonena, vaid tootmishoonena. Ehitisregistris ei ole andmeid ostu-müügilepingus märgitud elamu-talli kohta, seega ei inventariseeritud seda hoonet, sest see oli varemeis.
18. 27.07.1992 esitas kaebaja Olustvere Vallavalitsusele (liideti
19. aastal Suure-Jaani vallaga) maa ostmise avalduse (tl 19), soovides erastada 2,0 ha maad, millest ligikaudu 1,8 ha on metsamaad ja mis oli suurem kui tol ajal kehtinud MaaRS seda võimaldas. Kuna majavalduse koosseisus puudus MaaRS sätestatud nõuetele vastav elamu, mis oleks andnud õiguse erastada maad ehitise teenindamiseks vajalikust maast suuremas ulatuses, siis tuli kohtu arvates juba avalduse esitamise hetkel XXX majavalduse juures maa erastamist käsitleda MaaRS § 6 lg 33 mõttes muu ehitise juurde maa erastamise menetlusena.
20. MaaRS § 6 lg 31 sätestab, et ehitisena ei käsitata ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Viimati nimetatud ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks. Tähtaeg ei või olla lühem kui üks aasta. Tähtpäevaks korrastamata või kõrvaldamata ehitised sundvõõrandatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3
21. lõike p-s 8 sätestatu alusel. Kui kohalik omavalitsus määrab käesoleva lõike teises lauses nimetatud ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva, määratakse ehitisele teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist. Seega on kohaliku omavalituse poolt tähtaja määramise otsus kaalutlusotsus, mida tuleb tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 4 lg-st 2 teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ja õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kuigi ehitise kordategemiseks ei ole välistatud ehitustööde tegemine ehitusseadustiku mõttes, on MaaRS § 6 lg-s 31 nimetatud tähtaja andmine kohtu arvates siiski põhjendatud vaid juhul, kui ehitise kordategemine on ka reaalselt võimalik, st kordategemine ei saa seisneda täiesti uue ehitise püstitamises. Samas ei või ehitis pärast kordategemist olla lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustav, vaid peab olema aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi ning siseruum peab olema väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud.
22. Kohus peab vajalikuks lisada, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra“ § 4 p 3 kohaselt määratakse lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavale ehitisele teenindamiseks vajalik maa üksnes juhul, kui kohalik omavalitsus määrab vastavalt MaaRS § 6 lg-le 31 sellise ehitise kordategemiseks tähtaja.
23. Asja materjalidest nähtuvalt teostasid valla esindajad 14.05.2015 Mäeküla külas XXX talli välisvaatluse, mille kohta koostati hoone üle vaatamise akt (II kd, tl 65 pöördel) ja tehti neli digifotot (II kd, tl 66-66 pöördel). Nimetatud aktist nähtuvalt paikneb tall reformimata maal, mis on XXX, katastritunnus XXX ja XXX, katastritunnus XXX kinnistute vahel. Neljast seinast on kolm maakiviseina ja üks vahesein. Avatäited, katus ja lagi on hävinenud. 28.05.2015 toimunud Suure-Jaani Vallavolikogu istungil võeti vastu otsus nr 67, millega määrati XXX talli omanikule ehitise kordategemise või selle kõrvaldamise tähtajaks kaks aastat otsuse jõustumisest (I kd, tl 8). Kohtu arvates lähtus Suure-Jaani Vallavolikogu otsuse tegemisel MaaRS § 6 lg-st 3¹ õigesti. Volikogu pidas lühimat tähtaega, mida seadus võimaldab määrata, ühte aastat, liiga lühikeseks, seega määrati tähtajaks kaks aastat vastavalt seadusele õigesti. Seega ei saa vaidlust olla selles, et XXX tall oli lagunenud ja kasutusest väljalangenud, järelikult oli kohaliku omavalitsuse poolt ehitise kordategemiseks või selle kõrvaldamiseks määratud tähtaeg põhjendatud. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et vallavolikogu tegi kaebajale kahjuliku otsuse, määrates lagunenud XXX talli kordategemise ajaks 2 aastat. Kohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et vaidlustatud korralduses on antud ka võimalus nimetatud talli kõrvaldamiseks. Seega on kaebajal võimalus valida, kas teha tall korda või kõrvaldada.
24. MaaRS § 6 lg 33 kohaselt määratakse ehitise (ehitiste kompleksi) teenindamiseks vajalikuks maaks ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel ei lähtuta maaüksuste õigusvastase võõrandamise aegsetest piiridest. Asja materjalidest nähtuvalt koostas vastustaja esialgselt 02.06.2015 XXX talli teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepaneku (II kd, tl 8) ja 16.07.2015 vastusega vaidele (II kd, tl 14) täiendas 02.06.2015 koostatud teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanekut.
25. Kaebuse kohaselt koheldakse kaebajat ebaõiglaselt, piiratakse õigust omandile ja rikutakse kaebaja õigusi heale haldusele sellega, et kaebaja soovis 27.07.1992 ostueesõigusega erastada 2,0 ha maad. Käesoleval ajal on vaba maad ligikaudu kokku 2,55 ha, mistõttu on kaebaja arvates haldusorganil õigus määrata ostueesõigusega erastatava maa suuremana ehk kogu olemasolevat talliga piirnevat maad suuruses 2,55 ha, kuid vastustaja määras teenindusmaa suuruseks ligikaudu 0,85 ha.
26. Seega on vaidlus selles, kas XXX talli teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanek on õiguspärane või mitte. Kohus on seisukohal, et kaebaja poolt vaidlustatud teenindusmaa määramise ettepanekud on eeltoimingud teenindusmaa määramiseks ja need on tehtud vastavalt MaaRS sätetele. Kuna käesolevaks ajaks ei ole kaebaja veel otsustanud, kas ta teeb talli korda või kõrvaldab selle, siis ei saa vallavalitsus maa erastamise protsessiga jätkata. Kohus peab aga vajalikuks korrata, et kuna majavalduse koosseisus puudus MaaRS sätestatud nõuetele vastav elamu, mis oleks andnud õiguse erastada maad ehitise teenindamiseks vajalikust maast suuremas ulatuses, siis tuli juba maa erastamise avalduse esitamise hetkel 27.07.1992 XXX majavalduse juures maa erastamist käsitleda MaaRS § 6 lg 33 mõttes muu ehitise juurde maa erastamise menetlusena.
27. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus, mistõttu jääb XXX kaebus rahuldamata.
28. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
29. HKMS § 253 lg-st 3 tulenevalt tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata. Seega tuleb Tartu Ringkonnakohtu poolt 03.09.2015 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse tühistada. Esialgse õiguskaitse tühistamist kohus viidatud sättest tulenevalt põhjendama ei pea. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 23.11.2017 otsusega Tartu Ringkonnakohtu 23.11.2017 otsus Resolutsioon
30. Kuulutada menetlus kaebaja terviseandmeid sisaldavaid tõendeid (tl I-16-16p, II 23-23p, II-26-26p) puudutavas osas osaliselt kinniseks.
31. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.12.
32. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
33. Jätta kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud kaebaja enda kanda.