Obsah (4)

§ 145§ 137§ 123§ 118

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Randmaa Määruse avaldamise Aeg ja koht Tsiviilasja number 26.10.2017.a. avaliku e-toimiku kaudu Kohtuasi Xxxx avaldus avaldaja ja Xxxx ühise hooldusõigu

) § 118 lg 1 järgi teostavad vanemad lapse suhtes hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu.

§ 145

lg 1 järgi ühist hooldusõigust omavad alaliselt lahus elavad vanemad otsustavad lapsega seotud olulisi asju ühiselt.

§ 137

lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtus hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 järgi avaldust ei rahuldata, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega.

§ 137

lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.

§ 123

lg 1 järgi teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. 12. Käesoleva kohtumääruse p-s 11 märgitud seadusesätetest tulenevalt peab kohus hooldusõiguse lõpetamise ja hooldusõiguse üleandmise avalduse lahendamisel hindama esitatud asjaolusid ja kogutud tõendeid ning otsustama hooldusõiguse küsimuse võimalikult sel viisil ja ulatuses, et see oleks kooskõlas lapse huvidega ning arvestaks samal ajal ka teiste asjaomaste isikute õigustatud huve. Seega selleks, et rakendada

§ 137

lg 1 sätestatut, peab leidma tuvastamist, et vanemad ei suuda lapse suhtes hooldusõigust ühiselt teostada ja et neil puudub tahe teha teise vanemaga igakülgset koostööd lapse elu puudutavate oluliste küsimuste lahendamisel, kusjuures vanemate suutmatuse korral tuleb mõista muuhulgas ka olukorda, kus lapse vanemad ei suuda lahendada lapsega seotud küsimusi alaliste pingeteta ja erimeelsusteta, sest see oleks vastuolus

§ 118lg 1 sätestatuga.

3

1. Kohtu hinnangul on leidnud käesolevas hagita perekonnaasjas tuvastamist nii Xxxx kui Xxxx seletustega, et vanemad elavad lahus alates 01.08.2014.a., lapsed elavad koos emaga ning, et vanemad ei suuda ega suutnud omavahel kokkuleppele laste haridusküsimustes, s.o. laste lasteaia ja koolivaliku küsimustes, milleks laste isa Xxxx tegi Xxxx põhjendamatuid takistusi, kui viimane soovis lapsi panna nende elukohajärgsesse kooli ja kodu lähedal asuvasse lasteaeda. Kohus on seisukohal, et eelpool nimetatud asjaolud, s.o. vanemate lahuselu kolme aasta vältel ning erimeelsused laste haridusküsimustes ja soovimatus selles mõistlikke kokkuleppeid sõlmida, samuti laste kiindumus ja hingeline side oma emaga ning ema suutlikus laste eest hästi hoolitseda ja nende huvidega arvestada muuhulgas ka küsimustes, et laste haridusasutused oleks nende kodu lähedal, kinnitavad asjaolu, et laste huvides on lõpetada nende vanemate ühine hooldusõigus osaliselt, s.o. laste haridusküsimuses ja selles osas anda ainuhooldusõigus üle nende emale Xxxx.
2. Kuna kohus rahuldab avaldaja primaarse nõude hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks, ei võta kohus kohtumääruses seisukohta avaldaja alternatiivse nõude osas. Menetluskulude jaotamine.
3. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise lapse huvides ja kohus määras alaealisele lapsele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lõikes 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealisele lapsele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetluskulud on põhjendatud jätta iga menetlusosalise enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik 4