Obsah (5)

§ 94§ 115§ 117§ 118§ 68

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 2. mai 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-14-16882

) § 68 lg-d 1-3 ning § 115 lg 1 ja § 116 lg 1. Kostja II teos on olemas otsene või kaudne tahteavaldus käenduslepingu sõlmimiseks. Tehing on tehtud esindaja (kostja I) kaudu. Hageja uskus, et esindajana tegutsenud kostjale I on antud volitus käenduslepingu sõlmimiseks. Kui eeldada, et volitus käenduslepingu sõlmimiseks oli saadud pettusega või eksimusse viimisega, tuleks kohaldada

§ 94lg-t 1, § 98 lg-t 1 ja §-i 99.

1. Kostja II vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. 3 Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
3. Hageja nõue kostja II vastu tuleneb käenduslepingust (I kd tl 10–12, tõlge tl 7–9). Apellatsiooniastmes ei tugine hageja enam sellele, et käenduslepingu allkirjastas kostja II. Küll aga vaidlevad pooled apellatsiooniastmes selle üle, kas kostja II volitas kostjat I käenduslepingut sõlmima.
4. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult ning tõendeid õigesti hinnates jõudnud järeldusele, et kostja II ei ole kedagi (sh kostjat I) volitanud käenduslepingut sõlmima. Kriminaalmenetluse materjalid on üheks dokumentaalseks tõendiks (TsMS § 272 lg 1), mida maakohus on nõuetekohaselt hinnanud. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et maakohus on rikkunud materiaalõiguse norme.

§ 115

lg-te 1 ja 2 kohaselt võib tehingu teha ka esindaja kaudu ning esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus.

§ 117

lg-d 1 ja 2 sätestavad, et esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus).

§ 118

lg 1 kohaselt annab esindatav volituse tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. 11. Alusetu on hageja seisukoht, et kostja II teos (ID-kaardi koos PIN-koodidega kostjale I andmises) on olemas otsene või kaudne tahteavaldus käenduslepingu sõlmimiseks. Volituse andmiseks on vajalik esindatava tahteavaldus, millest tuleneb esindatava tahe anda esindajaks nimetatud isikule õigus teha esindatava nimel tehinguid selliselt, et need hakkaksid kehtima esindava suhtes. Selline esindatava tahteavaldus võib olla kas otsene või kaudne (

§ 68lg-d 2 ja 3).

Praegusel juhul ei ole kostja II väljendanud sõnaselget tahet anda kostjale I volitus käenduslepingu sõlmimiseks, mistõttu ei saa kostja II otsesest tahteavaldust jaatada. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ainuüksi ID-kaardi andmisest kostjale I järeldada käenduslepingu sõlmimiseks volituse andmist, mistõttu puudub ka kostja II kaudne tahteavaldus. Kostja II vande all antud seletustest (III kd tl 84) nähtub, et kostja II ei mäletanud, millal ta oma ID-kaardi koos PIN-koodidega kostjale I andis, samuti ei mäletanud ta seda, milleks ta seda tegi, ning kostja I ei rääkinud kostjale II, milleks tal on ID-kaarti vaja. 12. Samuti ei saa praegusel juhul

§ 118

lg 2 alusel eeldada kostja II poolt volituse andmist kostjale I käenduslepingu sõlmimiseks.

§ 118

lg-s 2 sätestatud nn talumiskohustus eeldab, et väidetavalt teise isiku esindajana tegutseva isiku (kostja I) avaldused või käitumine mõjutaksid teist isikut (hagejat) mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule (kostjale I) on antud volitus tehingu tegemiseks.

§ 118

lg 2 alusel volituse tekkimine eeldab ka seda, et esindatav (kostja II) teadis või pidi teadma, et isik (kostja I) tegutseb tema nimel esindajana ja talus selle isiku sellist tegevust. Hageja vande all antud seletustest (III kd tl 83) ei nähtu, et kostja I avaldused või käitumine mõjutasid hagejat mõistlikult uskuma, et kostjale I on antud volitus kostja II nimel käenduslepingu sõlmimiseks. Hageja on vande all seletanud hoopis seda, et käenduslepingule kirjutas alla kostja II ise. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostja II teadis või pidi teadma, et kostja I tegutseb tema nimel esindajana ja talus sellist tegevust.

1. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
2. Tartu Ringkonnakohtu
3. novembri 2016 määrusega rahuldati hageja taotlus menetlusabi saamiseks ja võimaldati tal tasuda apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 4 5 osamaksena (osamakse suurus 170 eurot). Hageja on jätnud tasumata viimase osamakse 170 eurot ning see tuleb talt välja mõista riigituludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson