KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsivi
) § 91 lg 1 esimese aluse kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks 2
(4)2-17-10012 võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud.
§ 82
kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.
§ 84lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud.
Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus või kes on isaduse omaksvõtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. Xxxxsünni tõendist (tl 8) nähtub, et Xxxxon sündinud 10.07.2016. Hagi on esitatud 28.06.2017, seega aasta jooksul lapse sünnist arvates ning õigeaegselt. 27.09.2017 tehtud DNA-ekspertiis (tl 47-48) tuvastas, et Xxxxisa on 99,9999998% tõenäosusega xxxx. Seega ei saa Xxxx olla Xxxx bioloogiline isa. Xxxxon kinnitanud kohtule kirjalikus vastuses, et ta ei ole Xxxx isa. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et tõendatud on, et Xxxx ei ole xxxx eostanud. Seega on põhjendatud tuvastada, et Xxxx ei põlvne Xxxx . Perekonnaseisutoimingute seaduse § 2 ja § 22 kohaselt viiakse muudatused põlvnemise osas sisse rahvastikuregistrisse. Kohus märgib, et kohus määras asjas põlvnemise tuvastamiseks DNA-ekspertiisi, vaatamata sellele, et kostja seaduslik esindaja ja Xxxx võtsid kohe hagi asjaolud omaks. Põlvnemise üle otsustades peab kohus lapse huvide tagamiseks kontrollima avalduse vastavust seadusele ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid ning vajadusel koguma tõendeid omal algatusel. Lapse huvid on kõrgendatud kaitse alla kohtumenetluses.
§ 123
lg 1 sätestab, et kohus juhindub menetluses, mis puudutab lapse huve, eelkõige just lapse huvidest.
- Xxxx on esitanud ka põlvnemise tuvastamise nõude. Materiaalõiguslikuks aluseks põlvnemise tuvastamise nõude rahuldamisel on perekonnaseaduse § 94 lg 2, mille kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Kohus asub seisukohale, et hagiavalduses esitatu ning kostjate poolt õigeks võetu ja ekspertiisiakti alusel tuleb tuvastada, et Xxxx põlvneb hagejast. Menetluskulude jaotus
- TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja TsMS § 168 lg 6 kohaselt menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostjad võtsid hagi kohe õigeks. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kuna ükski menetlusosaline ei ole taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist ning tsiviilasja materjalide järgi ei saanud kostjatel tekkida hüvitatavaid menetluskulusid, siis puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Kohus on andnud lapsele riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus leiab, et lapse esindamise kulud tuleb jätta riigi kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). 3
(4)2-17-10012 /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 4
(4)