← Eesti

2-17-7351/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 24.10.2017.a. avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-17-7351 Tsiviilasi Xxxx ja Xxxx hagi Xxxx vastu elatise suuruse muutmiseks Hageja I tsiviilasja hind 864.- eurot, hageja II tsiviilasja hind 864.- eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Hageja I: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja II: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hagejate seaduslik esindaja xxxx (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hagejate lepinguline esindaja Andrei Tšerednik (Õigusbüroo Olanel Consulting OÜ, asukoht Ravi 2, III korrus, Tallinn) Kostja: xxxx (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kostja lepinguline esindaja xxxx Asja arutamine kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

  1. Rahuldada Xxxx ja Xxxx hagi Xxxx vastu elatise suuruse muutmiseks.
  2. Muuta Harju Maakohtu 31.08.2011.a. kohtumäärusega tsiviilasjas 2-11-23285 kompromissiga kinnitatud elatise suurust Xxxx ja Xxxx kasuks alljärgnevalt: 2.
  3. Välja mõista Xxxx kasuks elatis alates 11.05.2017.a. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, mis on alates 01.01.2017.a. 235.eurot kalendrikuus, kuni Xxxx täisealiseks saamiseni, mis tuleb tasuda iga kuu
  4. kuupäevaks. 2.
  5. Välja mõista Xxxx kasuks elatis alates 11.05.2017.a. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, mis on alates 01.01.2017.a. 235.eurot kalendrikuus, kuni Xxxx täisealiseks saamiseni, mis tuleb tasuda iga kuu
  6. kuupäevaks. Menetluskulude jaotamine
  7. Jätta kõik menetluskulud Xxxx kanda.
  8. Välja mõista xxxx Xxxx ja Xxxx menetluskulude katteks 425.- eurot.
  9. Välja mõista Igor Hentšelilt Xxxxja Xxxxkasuks hageja menetluskuludelt, s.o 425.eurolt, viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
  10. Xxxx ja xxxx on xxxx ja Xxxx ühised lapsed (t/l 9, 10).
  11. Harju Maakohtu 31.08.2011.a. kohtumäärusega tsiviilasjas 2-11-23285 kinnitatud kompromissiga on xxxx kohustatud igakuiselt tasuma xxxx elatist summas 139 eurot tema täisealiseks saamiseni ja xxxx elatist summas 139 eurot tema täisealiseks saamiseni (t/l 12).
  12. Xxxx ja xxxx elavad ema juures. Hageja nõue kostja vastu ja selle põhjendused.
  13. 11.05.2017.a. esitasid hagejad Harju Maakohtule hagi kostja vastu elatise suuruse muutmiseks paludes suurendada hagejate kasuks väljamõistetud elatist seaduses sätestatud miinimummäärani, mis tuleb tasuda iga kuu
  14. kuupäevaks.
  15. Hagi esitamise aluseks on asjaolu, et hagejate vajadused ja kulutused on suurenenud ning samuti on suurenenud seaduses sätestatud elatise miinimummäär. Lisaks igapäevastele tavakuludele vajavad mõlemad hagejad püsivalt ravimeid, kuna neil on allergia (t/l 14, 15), samuti käivad mõlemad hagejad nädalavahetustel eesti ja inglise keele kursustel Tallinnas.
  16. Kostja ei tasu elatist regulaarselt, ta ei ole tasunud elatist
  17. aasta algusest ning vahel tasuvad hagejatele elatise kostja asemel tema vanemad.
  18. Hagejate ema Xxxx töötab laste ülalpidamiseks kahes kohas, päeval haiglas ja öösiti vahetustega turvafirmas. Lk 2

(5)
  1. Hagejate emal on auto, kuid ta vajab seda selleks, et kahes kohas töötada ja lapsi Tallinnasse keelte kursusele viia. Keelte kursustel käimine nädala sees ei ole võimalik, sest hagejate ema peab käima tööl.
  2. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja kohtule dokumentaalsete tõenditena hageja esindaja abielu sõlmimise ja lahutamise tunnistused, hagejate sünnitunnistused, tsiviilasjas 2-11-23285 tehtud kohtumääruse, perearsti arstitõendid, apteegi ostutšekid ja pangaväljavõtte hageja esindaja pangakontost Swedbankis. Kostja vastuväited ja põhjendused.
  3. Kostja palus oma 08.08.2017 esitatud vastuväites jätta 31.08.2011.a. sõlmitud kompromiss muutmata kostja tervisliku seisundi tõttu.
  4. Kostja sõnul on ta ehitustöötaja ning ei ole tervislikel põhjustel saanud enda tööd igapäevaselt teha. Ajavahemikul 22.05.2017 - 05.07.2017 oli kostja haiguslehel. Ajal, mil kostja tervis on olnud halb, on elatise hagejatele aidanud tasuda kostja vanemad.
  5. Alates 24.07.2017 töötab kostja DPNB Group OÜ-s ehitustöölisena ja ta arvab, et tema igakuiseks sissetulekuks kujuneb 500 eurot.
  6. Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja dokumentaalse tõendina saatekirja uuringuteks, töövõimetuslehe, kostja pangakonto väljavõtte SEB pangas ajavahemikul 02.01.2017-03.08.
  7. Kohtuotsuse põhjendused.
  8. Pooled ei vaidle selle üle, et Xxxx ja xxxx on xxxx ja Xxxx ühised lapsed, kes elavad koos emaga ning selle üle, et Harju Maakohtu 31.08.2011.a. kohtumäärusega tsiviilasjas 2-1123285 kinnitatud kompromissi järgi on xxxx kohustatud igakuiselt tasuma xxxx elatist summas 139 eurot tema täisealiseks saamiseni ja xxxx elatist summas 139 eurot tema täisealiseks saamiseni (t/l 12).
  9. Pooled vaidlevad elatise suuruse üle.
  10. Kuivõrd kehtivas perekonnaseaduses (PKS) puudub regulatsioon väljamõistetud elatise suuruse muutmise kohta, juhindub kohus käesolevas asjas kohtuotsuse tegemisel menetlusõiguslikult TsMS § 459 lõikest 1, mille kohaselt kui pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib TsMS § 459 lõike 2 järgi muuta alates uue hagi esitamisest, v.a juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Elatise suuruse muutmist reguleerib ka TsMS § 497, mis sätestab, et elatise suuruse muutmist saab kumbki pool nõuda hagimenetluses, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud on muutunud. Vastavalt Riigikohtu 28.10.2015 otsuse 3-2-1-124-15 punktidele 11 ja 12 on kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks TsMS § 459 lõike 1 järgi üldjuhul alust vaid siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud, mistõttu elatise Lk 3
(5)suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma aluseks ka eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad, kuid erandina võib hagi elatise suurendamiseks esitada aga ka seetõttu, et muutunud on seadusjärgne miinimumelatise suurus. Kuna PKS § 101 lõike 1 järgi ei või lapse igakuine elatis olla üldjuhul väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, annab lisaks lapse vajaduste ja/või vanema(te) varalise seisundi muutumisele alust nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmist ka seaduses sätestatud miinimumelatise muutumine. Seega võivad lisaks faktiliste asjaolude muutumisele elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused. Seejuures ei ole vaja viidatud Riigikohtu otsuse punkti 13 järgi elatise suurendamiseks PKS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimumini tõendada, et lapse vajadused on suurenenud, kuna tulenevalt PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kahekordne elatise miinimummäär.
  1. Kohus on seisukohal, et kostja väide, et elatise suurus tuleks jätta muutmata tema tervisliku seisundi tõttu, ei saa olla hagejate nõude rahuldamata jätmise aluseks. Kohtule esitatud tõendid selle kohta, et kostja suunati MRT uuringule (t/l 34) ja, et kostja oli haiguslehel ajavahemikul 22.05.2017-05.07.2017 (t/l 34, 35) ei tõenda, et ta ei ole võimeline töötama sellises ulatuses, et tagada oma lastele piisavas ja seaduses sätestatud miinimummääras ülalpidamine. Kohtule esitatud väljavõte kostja pangakontost (t/l 36-40) ei ole esitatud kronoloogilises järjekorras, mistõttu ei ole võimalik selle tõendi alusel hinnata üheselt tema sissetulekuid ja väljaminekuid. Kohtule ei ole esitatud ka muid tõendeid, mis kinnitaksid kostja sissetulekuid ning väljaminekuid, mistõttu ei ole põhjendatud kostja väited sellest, et ta võiks maksta elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära.
  2. Tulenevalt eeltoodust ning asjaolust, et elatise miinimummäär on vastavalt PKS § 101 lg 1 sätestatule käesoleval aastal 235.- eurot kuus, tuleb muuta Harju Maakohtu 31.08.2011.a. kohtumäärusega tsiviilasjas 2-11-23285 kompromissiga kinnitatud elatise suurust ja välja mõista kostjalt elatis 235.- eurot kuus Xxxx ülalpidamiseks ja 235.- eurot kuus Xxxx ülalpidamiseks, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
  3. Juhindudes TsMS §459 lg 2 ja Riigikohtu 16.10.2013 otsuse punktist 15 tsiviilasjas 3-2-169-13, muuta elatise suurust alates käesoleva hagi esitamisest, milleks on 11.05.2017.a. Tõendid, mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta
  4. Tulenevalt TsMS § 238 lg 1 sätestatust jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata hageja esitatud pangakonto väljavõtte (t/l 49-52), millelt küll nähtub, et hageja esindajale on tasutud elatusraha, kuid nimetatud tõend ei ole asjakohane käesoleva vaidluse lahendamisel, sest ei tõenda elatise suuruse muutmiseks vajalikke asjaolusid. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
  5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning tulenevalt lg 2 tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 sätestatule kannab hagimenetluse menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täielikult, jäävad kõik käesoleva asja menetluskulud kostja kanda. Lk 4
(5)TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Hagejad esitasid menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt on nende menetluskuludeks õigusabi kulu 425 eurot. Kohus väljastas hageja menetluskulude nimekirja kostjale ja andis talle võimaluse esitada selle osas oma seisukoht. Kostja oma seisukohta hageja menetluskulude suuruses osas kohtule ei esitanud. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud kokku summas 425.- eurot on põhjendatud ja menetluskulude katteks kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele nimetatud summa. Kostja menetluskulude suuruse osas kohus seisukohta ei võta, sest need jäävad menetluskulude jaotuse kohaselt kostja enda kanda. Tulenevalt hageja taotlusest ja TsMS § 177 lg 4 sätestatust tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist alates hüvitamisele kuuluva menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Tsiviilasja hinna määramine. 22. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Kuna hagejad taotlevad käesolevas hagis suurendada elatist 139.- eurolt 235.- euroni kuus, on kummagi hageja hagihind 864.- eurot (9 x 96). /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa Kohtunik Lk 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.